lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-1449/16

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.07.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1449/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.07.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1675
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 2, 5Esialgne õiguskaitseHKMS § 210 lg 1, 3Määruskaebuse lahendamineHMS § 73 lg 1VaidealluvusHMS § 79 lg 1, 2Vaide tagastamineVangS § 1Seaduse reguleerimisalaHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-1449/62Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium06.12.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (97)

lahend.ee
3-26-201/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja30.01.20263-22-158/62Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium23.05.20233-20-1507/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium07.09.20203-20-1507/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja26.08.20203-18-356/171Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium30.06.20203-20-563/12Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja09.04.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

27.07.2017, Tartu

Haldusasi

3-17-1449 Vjatšeslav Koguti taotlus esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 13.06.2017. a käskkirja nr 1-1/68 kehtivuse peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Halduskohtu 12.07.2017. a määrus Vjatšeslav Koguti määruskaebus

Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Kirjalik menetlus Esialgse õiguskaitse taotluse/määruskaebuse esitaja – Vjatšeslav Kogut Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus ja vabastada määruskaebuse esitaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Võtta määruskaebus menetlusse.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt ning tühistada Tartu Halduskohtu 12.07.2017. a määrus. Saata haldusasi halduskohtule tagasi uueks lahendamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 204 lg 2Määruskaebuse esitamise kord
HKMS § 206 lg 1Määruskaebuse menetlemine halduskohtus
HKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
HKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamine
HMS § 74Vaidemenetluse algus
HMS § 80 lg 1Vaide edastamine
3-20-528/13
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
08.04.2020
3-20-273/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja12.02.2020
3-18-2341/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.01.2019
3-18-381/17Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja19.12.2018
3-18-1819/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja05.10.2018
3-17-2806/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja11.09.2018
3-18-373/24Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja15.06.2018
3-18-64/34Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium03.05.2018
3-18-578/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja26.03.2018
3-17-2674/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium08.03.2018
3-17-2423/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium01.03.2018
3-18-338/6Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja20.02.2018
3-17-1999/101Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium15.02.2018
3-18-190/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja07.02.2018
3-17-2344/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium06.02.2018
3-17-2690/14Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium06.02.2018
3-17-2780/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium05.02.2018
3-17-2734/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium31.01.2018
3-18-151/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja30.01.2018
3-17-2321/14Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium30.01.2018
3-17-2210/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium30.01.2018
3-17-2321/13Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium30.01.2018
3-17-2421/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium23.01.2018
3-17-2607/13Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium23.01.2018
1.Määruskaebuse esitaja viibib kinnipeetavana Viru Vanglas.
2.Määruskaebuse esitaja esitas 09.07.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus halduskohtul peatada Viru Vangla direktori 13.06.2017. a käskkirja nr 1-1/68 kehtivus ja kohustada vanglat müüma vangla kauplusest rohkem kui kaks pakki sigarette ning väljastama jalutuskäigule rohkem kui kaks sigaretti. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt oli määruskaebuse esitaja esitanud 04.07.2017 Justiitsministeeriumile vaide Viru Vangla direktori 13.06.2017. a käskkirja peale.
3.Justiitsministeerium andis 11.07.2017 vastusena halduskohtu nõudele teada, et Justiitsministeeriumis on 06.07.2017 registreeritud määruskaebuse esitaja poolt Viru Vangla direktori 13.06.2017. a käskkirja nr 1-1/68 peale 04.07.2017 koostatud vaie. Justiitsministeerium märkis, et kuna nimetatud vaie ei ole Justiitsministeeriumisse saabunud läbi vangla, siis tagastab Justiitsministeerium selle kinnipeetavale.
4.Tartu Halduskohus jättis 12.07.2017. a määrusega määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus märkis, et kohtu järelepärimise peale saadud vastus ja selle lisa kinnitavad, et esialgse õiguskaitse taotluse esitaja vaie on 06.07.2017 ministeeriumis registreeritud, kuid see kuulub tagastamisele, sest pole saabunud läbi vangla. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja on jätnud arvestamata asjaolu, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 1 kohaselt tuleb vaie esitada haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu. Kuna HMS § 74 näeb ette, et vaidemenetlus algab vaide esitamisega haldusorganile, mitte selle läbivaatamise õigust omavale organile või ametiasutusele, pole esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise eelduseks olev vaidemenetlus veel alanud, mistõttu ei saa tegemist olla vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning tuleb HKMS § 55 lg 2 ja § 249 lg 5 alusel jätta läbi vaatamata.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 16.07.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12.07.2017. a määruse peale, millega palus halduskohtu määruse tühistada ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta esitas vaide vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 6 alusel Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium on kohtule kinnitanud, et vaie on esitatud ning isegi registreeritud. Seetõttu ei olnud halduskohtul õigust järeldada, et vaiet ei ole esitatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 41 sätestab konkreetselt, et vangla direktori käskkirja peale esitatud vaide vaatab läbi Justiitsministeerium. Ei saa olla oluline, kas vaie on esitatud vangla kaudu või otse Justiitsministeeriumile. Vangla oleks edastanud vaide Justiitsministeeriumile. Ainuüksi põhjusel, et vaie saabus mitte vangla kaudu, vaid otse Justiitsministeeriumile, ei saa seda vaide esitajale tagastada. Halduskohus oleks pidanud kontrollima Justiitsministeeriumi toimingute õiguspärasust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha määruskaebuse esitaja menetluseabi taotluse kohta (I), otsustab seejärel määruskaebuse menetlusse võtmise (II) ning lahendab määruskaebuse sisuliselt

(III).

I

7.Määruskaebuse esitaja on esitanud ka menetlusabi taotluse, millega soovib, et ringkonnakohus vabastaks ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada isiku kas täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuu sissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
8.Vastavalt määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttele on määruskaebuse esitajal menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul (16.03.–15.07.2017) olnud sissetulekuid summas 350 eurot. Nimetatud sissetulekutest on tehtud kinnipidamisi nõuete ja vabanemisfondi kokku summas 245 eurot. Kaebaja on tasunud sellel perioodil elektri eest summas 2,52 eurot. Need summad (kokku 247,52 eurot) saab HKMS § 112 lg 1 p 1 ja Riigikohtu praktika kohaselt (RKHKm 12.03.2014, 3-3-1-82-13) määruskaebuse esitaja tuludest (350 eurot) maha arvata. Lisaks sellele saab vastavalt Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-35-15 arvestada määruskaebuse esitaja tuludest maha ka igakuised eeldatavad kulutused summas kuni 94 eurot, s.o 5% kehtiva töötasu alammäärast. Määruskaebuse esitaja on teinud vaadeldavad ajavahemikul muid kulutusi (kaupluses tasumine) summas 87 eurot, mis saab koguulatuses määruskaebuse esitaja tuludest maha arvata. Seega oli määruskaebuse esitaja HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud kahekordne keskmine kuusissetulek, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, 7,74 eurot ((350-247,52-87):4×2). Nimetatud summa on ebapiisav määruskaebuse esitamisel nõutava riigilõivu 15 eurot tasumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pidada määruskaebust ka perspektiivituks. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse ja vabastab ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. II
9.HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. HKMS § 206 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebus menetlusse võtta, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades ning määruskaebus vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. III
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja vaidlustatud halduskohtu määrus tuleb tühistada. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, kuna vaidemenetlus ei olnud veel alanud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
11.HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Halduskohus on vaidlustatud määruses leidnud, et vaidemenetlus ei olnud veel alanud, sest määruskaebuse esitaja oli esitanud vaide selle läbivaatamise õigust omavale haldusorganile, mitte haldusakti andnud haldusorganile. Halduskohus viitas HMS § 73 lg-le 1, mille kohaselt tuleb vaie esitada haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu, ning HMS §-le 74, mille kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile.
12.Halduskohus on tuginenud vaidlustatud määruses sellele, et Justiitsministeerium on vastuses kohtunõudele märkinud, et määruskaebuse esitaja vaie kuulub tagastamisele, kuna see ei ole Justiitsministeeriumisse saabunud läbi vangla. Samas ei olnud Justiitsministeerium veel vaide

tagastamise otsust teinud. Riigikohus on rõhutanud, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel ei tohi kohus piirduda üksnes formaalse kontrolliga, vaid peab veenduma, et kas ka tegelikult esinesid puudused, millele viidates isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses tagastati (vt nt RKHKm 20.06.2013, 3-3-1-34-13). Ringkonnakohtu hinnangul on sama põhimõte kohaldatav ka olukorras, kus halduskohtul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse hindamisel kontrollida, kas vaie haldusorganile on esitatud.

13.Vaide tagastamise alused on sätestatud HMS § 79 lg-s 1. Vaide esitamine otse selle läbi vaatamise õigust omavale haldusorganile, mitte haldusakti andnud haldusorgani kaudu, ei ole vaide tagastamise aluseks. HMS § 79 lg 2 kohaselt on haldusorganil küll õigus tagastada vaie, kui vaide lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, kuid nimetatud säte ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest VangS § 11 lg 41 kohaselt vaatab vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid läbi Justiitsministeerium. Kuna määruskaebuse esitaja on esitanud vaide Viru Vangla direktori käskkirja peale, siis on Justiitsministeerium pädev selle käskkirja peale esitatud vaiet läbi vaatama.
14.Halduskohus on leidnud, et esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise eelduseks olev vaidemenetlus ei ole veel alanud, kuna HMS § 74 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile, mitte selle läbivaatamise õigust omavale organile või ametiasutusele. Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustu. HMS § 80 lg 1 kohaselt edastab haldusorgan, juhul, kui vaie vastab seaduses sätestatud nõuetele, vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldurorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Seega nimetab haldusmenetluse seadus ka vaide läbi vaatamise õigust omavat haldusorganit haldusorganiks. Seetõttu ei saa HMS § 74 sõnastusest järeldada, et vaidemenetlus ei alga, kui isik esitab vaide otse vaide läbi vaatamise õigust omavale haldusorganile.
15.Ringkonnakohus märgib, et HMS § 73 lg 1 kohaselt tuleb küll vaie esitada haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu, kuid nimetatud nõude vastu eksimine ei tee esitatud vaiet olematuks ega muuda seda ebapädevale haldusorganile esitatud vaideks. Kui isik esitab vaide ekslikult otse vaideorganile, mitte lähteorgani kaudu, võib vaideorgan saata vaide ise lähteorganile, andes lähteorganile võimaluse vaie läbi vaadata ja sellega nõustumise korral vaie rahuldada, või nõuda lähteorganilt seisukohta vaide põhjendatuse osas (A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. TÜ Kirjastus, 2004, lk 410-411).
16.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on vaidlustatud määruses ebaõigesti leidnud, et esialgse õiguskaitse taotlus ei olnud lubatav, kuna vaidemenetlus ei olnud veel alanud. Määruskaebuse esitaja oli Justiitsministeeriumile vaide esitanud ning kuna vaide tagastamise otsust ei olnud veel tehtud, samuti ei olnud vaie esitatud ilmselgelt ebapädevale haldusorganile, siis oli ringkonnakohtu hinnangul täidetud HKMS § 249 lg-st 5 tulenev nõue, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada pärast haldusorganile vaide esitamist.
17.Määruskaebuse esitaja on palunud ringkonnakohtult Tartu Halduskohtu 12.07.2017. a määruse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osas, millega taotleti halduskohtu määruse tühistamist. HKMS § 210 lg 3 kohaselt teeb ringkonnakohus võimaluse korral vaidlustatud määruse tühistamisel ise uue määruse, kuid vajaduse korral saadab asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Kuna vaidemenetlusega seotud asjaolud võivad käesolevaks hetkeks olla muutunud, siis saadab ringkonnakohus asja tagasi halduskohtule uueks lahendamiseks. Halduskohtul tuleb määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel välja selgitada, kas vaidemenetlus on käimas, arvestades seejuures käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu seisukohti.
18.HKMS § 210 lg 1 teise lause kohaselt võib esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse lahendada üks ringkonnakohtunik, kui see on vajalik asja kiiremaks lahendamiseks. Arvestades puhkuste perioodi ja vajadust lahendada määruskaebus võimalikult kiiresti, lahendab käesoleval juhul määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja