Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur
Haldusasi
XX kaebus siseministri 15. detsembri 2015 käskkirja nr 1-3/227 osaliseks tühistamiseks, Politsei- ja Piirivalveameti 24. novembri 2016 kirjas nr 1.9-9/14932 väljendatud keelduva otsuse tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks kaebajale 36 tunni täiendava vaba aja andmiseks või õigusvastase otsusega tekitatud kahju heastamiseks 36 tunni vaba aja andmise teel.
Menetlusosalised
Kaebaja: XX Esindaja: adv. Rene Hallemaa Vastustaja: siseminister Esindaja: Monika Silvet Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Irina Punko
21. juuli 2017, Tallinn 3-16-2669
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX kaebus osaliselt ning
1.1.tühistada siseministri 15. detsembri 2015 käskkirja nr 1-3/227 „Politsei- ja Piirivalveameti palgajuhend“ punkt 3.10. osas, milles nähakse ette, et summeeritud tööajaga teenistuja teenistusest või töölt puudumise korral töölepingu seaduse §-des 60 või 63 sätestatud puhkuse tõttu vähendatakse normtundide arvu teenistusest või töölt puudutud kalendripäevade normtundide summa võrra;
1.2.tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 24. novembri 2016 kirjas nr 1.9-9/1493-2 sisalduv otsus osas, milles keelduti XXle vaba aja andmisest 23,9 tunni ulatuses;
1.3.kohustada Politsei- ja Piirivalveametit andma XXle täiendavat vaba aega 23,9 tunni ulatuses.
2.Mõista Siseministeeriumilt ning Politsei- ja Piirivalveametilt solidaarselt XX kasuks välja menetluskulu 3040 eurot.
-1-
Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 21. augustil 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD
1.XX töötas 2016. aasta mais, juunis, juulis ja augustis Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrull- ja liiklusjärelevalvetalituses patrullpolitseinikuna. Patrullpolitseinike rakendati tööle 12-tunnisteks vahetusteks (kl. 7.0019.00 või kl 19.00-07.00) vastavalt koostatud tööajakavale ning ametijuhendi kohaselt kohaldati tööaja summeeritud arvestust. 2016. aasta mais oli XX 13 päeva põhipuhkusel. Juunis oli ta 22 päeval põhipuhkusel ning 4 päeval isapuhkusel. Juulis oli ta 1 päeval lapsepuhkusel ja 6 päeval isapuhkusel ning augustis 6 päeval põhipuhkusel.
2.XX, esitas PPA-le taotluse anda talle 2016. aasta mai- ja augustikuu vahelisel tööaja summeeritud arvestuse perioodil tehtud ületunnitöö eest 36 tunni ulatuses vaba aega. PPA
24.novembri 2016 kirjaga nr 1.9-9/1493-2 (tl. 14) keelduti sellest.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles esitatud nõudeid täpsustas 31. märtsil 2017 esitatud menetlusdokumendis (tl. 68), taotledes siseministri 15. detsembri 2015 käskkirja nr 1-3/227 "Politsei- ja Piirivalveameti palgajuhend" (edaspidi PPA palgajuhend) punktide 3.9., 3.10. ja 3.11. tühistamist või alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamist, PPA 24. novembri 2016 vastuskirja nr 1.9-9/1493-2 tühistamist või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamist ning PPA kohustamist kaebajale 36 tunni ulatuses vaba aja andmiseks või alternatiivselt PPA õigusvastase tegevusega tekitatud kahju heastamiseks 36 tunni vaba aja andmisega.
4.Kaebaja selgitab, et võttis 2016. aasta juunis ja augustis kokku 10 tööpäeva isapuhkust, ning seda neil päevadel (st. 23., 24., 28. ja 29. juunil ning 1., 2., 6., 7., 9. ja 10. juulil), mil ta oleks kogu 2016. aastaks koostatud tööaja graafiku (tl. 9) kohaselt pidanud olema tööle rakendatud. Kaebaja selgitab, et PPA tööaja arvestuses kajastus seetõttu olukord, nagu oleks kaebaja töötanud ettenähtust vähem (tekkisid n-ö alatunnid) ning PPA nõudis kaebajalt nende likvideerimist tööajagraafikuga võrreldes 6 lisavahetuse ulatuses töötamisega. Kaebaja märgib, et tegi 3 sellist lisavahetust (5., 6. ja 20. augustil), ent PPA tööaja arvestuses kajastus ikkagi arvestusperioodi lõpuks 49 alatundi. Kaebaja on aga seisukohal, et tegelikult tegi tal sel arvestusperioodil hoopis 36 ületundi. -2-
5.Kaebaja on seisukohal, et PPA palgajuhendi punktid 3.9., 3.10 ja 3.11. on õigusvastased osas, milles neis nähakse ette summeeritud tööajaga teenistujatele kalendripäevapõhise tööaja- ja palgaarvestuse kohaldamine, kuna sellisel juhul ei ühti tööajaarvestuses kajastatud tööaeg tööülesannete tegeliku täitmise ajaga ning see põhjustab olukorra, kus teenistuja ei saa kasutada tööpäevades arvestatavat puhkust seaduses sätestatud mahus, vaid tal tekivad sellisel juhul n-ö alatunnid. Kaebaja on seisukohal, et avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 35 lg 5 seob tööaja üheselt tööajakavaga ning sellest tulenevalt ei ole lubatav tööajaarvestuses arvestada tööajana muud aega, kui vaid tööajakavas ette nähtud ning tegelikult töötatud aega. Kaebaja selgitab, et töölepingu seaduse (TLS) 60 kohaselt on ametnikul õigus 10 tööpäeva pikkusele isapuhkusele sõltumata sellest, kas konkreetsel teenistujal on vahetustest tulenevalt tööpäev 8 tundi või 24 tundi, ent olukorras, kus on kehtestatud tegeliku tööülesannete täitmisega mitteühtiv kalendripäevapõhine tööajavestus, on isapuhkus seaduses sätestatud 10-st tööpäevast tunduvalt lühem, sest puhkust võttes väheneb normtundide arv üksnes kalendripäeva normtundide võrra arvestamata tööpäevas ettenähtud töötunde ning reaalsuses kujuneb isapuhkus 10 tööpäeva ehk vahetuse pikkuse perioodi asemel üksnes 10 kalendripäeva pikkuseks puhkuseks.
6.Kaebaja leiab, et kuna tema tööaeg on jagatud 12 tunnisteks vahetusteks, pidanuks kaebaja tööajanorm arvestusperioodil mai kuni august 2016 vähenema isapuhkuse võtmisest tulenevalt 10x12 = 120 tundi, ent õigusvastase palgajuhendis sätestatud arvestuse kohaselt kujunes keskmiseks kalendripäeva normtundide arvuks 5,4 ning 10-tööpäevase isapuhkuse võtmisest tulenevalt vähenes kaebaja tööajanorm vaid 54 tunni võrra. Kaebaja rõhutab siinkohal, et sel moel sattus ta halvemasse olukorda isegi võrreldes nende töötajatega, kelle tööaeg on 8 tundi päevas ja kes saavad seetõttu isapuhkust 80 tunni ulatuses.
VASTUSTAJATE SEISUKOHT
7.Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium vaidlevad XX kaebusele vastu. Vastustajad selgitavad, et kui tavatööajaga teenistuja sai perioodil mai–august 2016 kokku 37 vaba päeva, siis summeeritud tööajaga patrullpolitseinik, kes töötas 12-tunniste vahetuste kaupa, oleks saanud ilma puhkusi võtmata umbkaudu 66 vaba päeva. Vastustajad selgitavad, et summeeritud tööaja arvestuse kohta seaduste tasandil kehtiv regulatsioon on üldsõnaline ja paneb tööandjale kohustuse täpsemate põhimõtete väljatöötamiseks, kusjuures seadustes ei ole täpsustatud summeeritud tööaja arvestamise metoodikat, sealhulgas on jäetud täpsustamata, kuidas jaotatakse normtöötunnid summeeritud tööajaga töötajatele ja kuidas makstakse kuupalka summeeritud tööajaga töötajatele. Vastustajad leiavad, et PPA-s kehtiv töö- ja palgakorraldus on õiguspärane ning see tagab teenistujate võrdse kohtlemise. Vastustajad selgitavad, et kuivõrd summeeritud tööajaga teenistuja tööajakavajärgsed tööpäevad võivad langeda kõikidele nädalapäevadele (s.h nädalavahetusele) ja tööpäeva pikkus võib erineda 8-st tunnist, siis kasutatakse PPA-s kalendripäevapõhist tööaja- ja palgaarvestuse metoodikat, mis tagab selle, et palga- ja tööajaarvestus omavahel kooskõlas, summeeritud tööajaga teenistujaid koheldakse võrdselt, tööpäeva normtunde on võimalik igakordselt kindlaks määrata ka etteulatuvalt, välistatud on tööajanormi kunstlik vähendamine ja puhkuse kunstlik pikendamine, kuna ühe kalendripäeva normtunnid on samad olenemata nädalapäevast ning puhkuste osas on tagatud võrdne kohtlemine.
8.Vastustajad selgitavad ka, et patrullpolitseinikele kogu aasta kohta koostatud teenistusgraafik ei oma õiguslikku tähendust, kuna sellise graafiku koostamist seadus ette ei -3-
näe ning kaebuse lisana esitatud tabeli puhul on tegemist vahetu juhi poolt kalendriaasta alguses tehtud esialgne kavandiga, et ametnikud saaksid aimu tööajast kogu aasta lõikes, et otsustada, kuidas planeerida puhkust jms.
9.Vastustajad on seisukohal, et kaebuses nimetatud palgajuhendi punktide tühistamise nõue väljub kaebuse eesmärgist, kuna nimetatud sätete alusel toimub töö- ja puhkeaja arvestuse lisaks kaebuses ette heidetud küsimusele ka muudes küsimustes, millele kaebaja vastuväiteid esitanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja toimikusse kogutud tõendid, leian, et XX kaebus on põhjendatud osaliselt. Vaidlusalusel ajal, st 2016. aasta mai- ja augustikuu vahelisel perioodil kaebaja palgakorraldust reguleerinud PPA palgajuhendi punkt 3.10. oli õigusvastane osas, milles nähti seaduse kohaselt tööpäevades antava puhkuse tõttu töölt puudumise korral ette normtundide arvu vähendamine üksnes puudutud kalendripäevade normtundide summa võrra. Selles osas tuleb palgajuhend tühistada. Asjaolu, et kõnealune palgajuhend on käesolevaks ajaks oma kehtivuse kaotanud, ei välista selles osas tühistamisnõude rahuldamist, kuna vaid sel moel on võimalik välistada palgajuhendi sätte õigusjõu rakendumine kaebaja töö- ja puhkeaja arvestuse suhtes vaadeldaval perioodil. Eeltoodut arvestades leian ka, et kaebaja tegi 2016. aasta mai- ja augustikuu vahelisel summeeritud tööaja arvestusperioodil kokku 23,9 ületundi, mis tuleb PPA-l kaebajale hüvitada vaba aja andmisega. PPA on selles ulatuses vaba aja andmisest 24. novembri 2016 kirjas väljendatud otsusega õigusvastaselt keeldunud ning selles osas tuleb see otsus tühistada.
11.PPA palgajuhendi näol on tegemist üldkorraldusega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses. Üldkorralduse tühistamist saab isik nõuda vaid selles osas, milles selle kehtivus vahetult kaebaja õigusi rikub. Kohtumenetluse kestel on kaebaja leidnud, et algselt kaebuses vaidlustatud palgajuhendi punkt 3.8 tema õigusi ei riku. Leian, et kaebuse aluseks olevatel asjaoludel ei riku kaebaja õigusi ka palgajuhendi punktid 3.9 ja 3.11 ehk teisisõnu sätted, mille kohaselt kohaldatakse summeeritud tööajaga teenistuja suhtes kalendripäevapõhist töö- ja puhkeaja arvestust ning ühe kalendripäeva normtundide arv saadakse kuu normtundide arvu jagamisel kalendripäevade arvuga. Selline summeeritud tööaja arvestus ei ole iseenesest seadusega ega tööaja summeeritud arvestuse üldiste põhimõtetega vastuolus. Käesolevas asjas on pooltevaheline vaidlus tegelikult üksnes selles, kuidas tuleb sellise tööaja summeritud arvestuse korral arvesse võtta seaduse kohaselt tööpäevades antava puhkuse aega. Seetõttu tuleb kaebaja väidet, et PPA palgajuhendi kohane tööajaarvestus on seadusega vastuolus, käsitada üksnes osas, mis puudutab selle arvestuse mõju kaebaja poolt võetud perepuhkusele. Seda, kas või kuidas mõjutab kalendripäevapõhine tööaja arvestus muid töö- või palgatingimusi, ei ole käesolevas asjas vaja analüüsida, kuna kaebaja ei ole väitnud, et oleks PPA vaidlusaluse palgajuhendi tõttu kaotanud palgas või sattunud tööajarežiimi osas seaduses ettenähtust halvemasse olukorda muul põhjusel, kui vaid perepuhkustega (isapuhkus, lapsepuhkus) seoses. Seetõttu ei saa asjakohaseks pidada ka vastustajate selgitusi, mis seonduvad seaduses, kollektiivlepingus või politseiasutuse siseeeskirjades ette nähtud muud liiki puhkuste või töövabastustega. Nõustun põhimõtteliselt vastustajate argumendiga, et juhul kui summeeritud tööaja arvestamine ei toimuks kalendripäeva normtundide alusel, oleks patrullpolitseinikul võimalik oma puhkusi kunstlikult
-4-
pikendada, ent see argumentatsioon on sobiv vaid kalendripäevades arvestatavaid puhkusi (või muid töövabastusi) silmas pidades, mis pole aga käesoleva vaidluse esemeks.
12.Vaidlusaluses PPA palgajuhendis reguleerib eemaloleku tõttu tööajanormi vähendamise küsimust minu hinnangul üksnes punkt 3.11., mis on sõnastatud järgmiselt: „[s]ummeeritud tööajaga teenistuja teenistusest või töölt puudumise (näiteks puhkuse ja ajutise töövõimetuse tõttu) korral vähendatakse normtundide arvu teenistusest või töölt puudutud kalendripäevade normtundide summa võrra.“ Selle sätte kohaselt vähendatakse teenistuja puudumise korral tema tööajanormi ühesuguses ulatuses, sõltumata sellest, millisel seadusest tuleneval alusel ta konkreetsel päeval töölt puudus. Käesoleva vaidlusega seoses puudutab see säte kaebaja õigusi just sel määral, et ka nende päevade eest, kui ta puudus töölt perepuhkuste tõttu TLS §-s 60 sätestatud isapuhkus ja §-s 63 sätestatud lapsepuhkus), vähendati tema tööaja tööajanormi ainult vastava arvu kalendripäevade normtundide arvu võrra. See tähendab, et 2016. aasta juunis võetud perepuhkuste arvelt vähenes kaebaja tööajanorm 4x5,2=20,8 tunni võrra ning juulis (6+1)x5,4=37,8 tunni võrra ehk kogu arvestusperioodil 20,8+37,8=58,6 tunni võrra. Vaidlust pole selles, et kaebajat rakendati vaadeldaval perioodil tööle 12-tunniste vahetuste kaupa ehk tema tegelik tööpäev oli 12 tunni pikkune. Sellest tulenevalt ongi kaebaja seisukohal, et TLS § 54 lõike 2 kohaselt tööpäevades antava perepuhkuse arvelt oleks tema tööajanorm pidanud vähenema perepuhkuse päevade arvule vastava tööpäevade tegeliku töötundide arvu korrutise võrra ehk 11 perepuhkuse (10 päeva isapuhkust ja 1 päev lapsepuhkust) päeva arvelt oleks kaebaja hinnangul pidanud tööajanorm vähenema 11x12=132 tunni võrra.
13.ATS § 43 lg 1 ja TLS § 54 lg 2 kohaselt antakse isapuhkust (TLS § 60) ning lapsepuhkust (TLS § 63) tööpäevadel. Sellise puhkuse eesmärk on anda töötajale täiendavat vaba aega pere ja lastega tegelemiseks. Töölepingu seaduse eelnõu (299 SE) seletuskirjas1 on tööpäevades antavate perepuhkuste kohta selgitatud, et „[t]öötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab, sõltumata selle pikkusest. Lihtsustatuna on perepuhkuste andmise kontekstis tööpäevaks kalendripäev, millal töötaja tööülesandeid täidab. Kuna töötajad võivad töötada väga erineva ajaraami alusel, võib ühe töötaja tööpäev olla 8-tunnine, teisel aga 2või 24-tunnine." Seega tuleneb tööpäevades antava perepuhkuse eesmärgist ning viidatud eelnõu seletuskirjas märgitust üheselt, et perepuhkus peab töötajale andma täiendavad töövabad päevad lisaks neile, mille töötaja oleks saanud muidu talle ette nähtud töö- ja puhkeaja korralduse juures. N-ö tavatööajaga töötaja puhul, kes täidab tööülesandeid igal nädalal esmaspäevast reedeni 8 tunni vältel, tuleneb TLS § 54 lõikest 2, et isapuhkus ja lapsepuhkus ei või langeda laupäevale, pühapäevale ega muul põhjusel töövabale päevale (nt. riigipühale). See tähendab, et sellisele tavatööajaga töötajale toob 11 tööpäeva ulatuses perepuhkuste võtmine kaasa selle, et ta peab arvestusperioodil töötama 11 päeva võrra vähem kui ta oleks pidanud töötama seda liiki puhkusi võtmata. Selleks, et summeeritud tööajaga töötaja puhul oleks sama eesmärk täidetud, tuleb tema tööpäevana käsitada vaid sellist päeva, mil ta peaks tööajakava (graafiku) kohaselt olema tööle rakendatud. Summeeritud tööajaga töötaja jaoks on need päevad, mil teda tööle rakendatud ei ole, samaväärsed n-ö tavatööajaga töötaja laupäevade ja pühapäevadega. See, et neid päevi on rohkem kui vastava perioodi laupäevade ja pühapäevade arv, ei ole tähtis, tegemist on sellele 1 Kättesaadav Riigikogu veebilehel:
vaatamata päevadega, mil summeeritud tööajaga töötajal on puhkaeg. Juhul, kui perepuhkuse päev langeb summeritud tööaja arvestuses päevale, mil töötaja graafiku kohaselt tööl olema ei oleks pidanud, ei ole tegemist tema jaoks täiendava vaba päevaga.
14.Kuivõrd kaebaja töötas 12-tunnistes vahetustes tööajakavas ette nähtud päevadel, oli talle võimalik isapuhkust ja lapsepuhkust anda ainult tööajakavas ette nähtud tööpäevadel, mitte aga neil päevadel, kui ta ei olekski pidanud tööl olema. Vastasel korral kaotaks tööpäevades puhkuse arvestamine mõtte ning sisuliselt oleks tegemist kalendripäevades arvestatava puhkusega. Kuivõrd TLS §-des 60 ja 63 nimetatud perepuhkusi saab anda ainult tööpäevadel, peab töötaja vastava arvestusperioodi tööajanorm vähenema perepuhkuse päevadele vastavatel tööpäevadel tööajakavas ette nähtud tegeliku töötundide arvu võrra. Olukorras, kus patrullpolitseinikku rakendatakse tööle alati 12-tunnisteks vahetusteks, tähendab see, et iga perepuhkuse päeva kohta peab töötaja tööajanorm vähenema 12 tunni võrra. Üksnes selline lahendus tagab selle, et töötaja saab perepuhkuse tõttu vastava arvu täiendavaid töövabu päevi. Vastustajatel on iseenesest õigus selles, et eelkirjeldatud moel võib summeeritud tööajaga töötaja saada perepuhkuste tõttu rohkem töövabu tunde, kui saaks n-ö tavatöötajaga töötaja, ent see võrdlus ei ole asjakohane, kuna seaduse kohaselt ei arvestada perepuhkusi tundides, vaid tööpäevades. Silmas tuleb pidada ka seda, et tulenevalt tööajakava koostamise põhimõtetest ei pruugi summeeritud tööajaga töötaja kõik tööpäevad olla n-ö tavatööajaga töötaja omadest pikemad, vaid võivad olla ka lühemad. Viimasel juhul ei ole summeeritud tööajaga töötajal samuti õigust nõuda, et ühe perepuhkuse päeva võtmise korral vähendataks tema tööajanormi vähemalt 8 tunni võrra ning tööajanormi vähendatakse siiski üksnes nii mitme tunni võrra, kui mitu tundi oleks töötaja sel päeval tööajakava kohaselt pidanud tööl olema.
15.Tööpäevades perepuhkuste arvestamise regulatsioon toobki paratamatult kaasa ebavõrdsuse selles osas, et ka näiteks samas ettevõttes täpselt sama tööd tegevast ja samal päeval perepuhkust saavast kahest töötajast ühe tööajanorm võib väheneda 2 tunni võrra, teisel aga 12 tunni võrra, kui esimene pidanuks tööajakava kohaselt sel päeval tööl olema 2 tundi, teine aja 12 tundi. Juba eeltoodud põhjustel on perepuhkuste arvestusühikuks aga tööpäev, sõltumata sellest, kui pikk see konkreetsel töötajal tööajakavast tulenevalt on.
16.Eeltoodust järeldub, et siseministri käskkirjaga kehtestatud PPA palgajuhend on seadusega vastuolus osas, milles nähakse ette ka tööpäevades arvestatava perepuhkuse tõttu töölt eemal viibimise korral tööajanormi vähendamine vaid eemal viibitud kalendripäevade arvestusliku normtundide summa võrra. Selles osas tuleb palgajuhendi punkt 3.10. tühistada. Samuti on õigusvastane ning tuleb tühistada ka palgajuhendi eelviidatud sättele tuginedes tehtud PPA 24. novembri 2016 kirjas väljenduv keelduv otsus osas, milles keelduti kaebajale tegelike ületundide eest vaba aja andmisest. Kohtuotsusega ei saa kehtestada palgajuhendi kui üldkorralduse osaliselt tühistatud sätte asemel uut sätet, mis tähendab, et vastavas osas palgajuhendi punkti 3.10. tühistamise tõttu tuleb perepuhkust saanud politseiametniku isikliku tööajanormi arvestada seadusest tulenevatest üldpõhimõtetest lähtudes. Antud juhul tähendab see seda, et vaadeldava perioodi kaebaja isiklikku tööajanormi tuleb vähendada iga perepuhkuse päeva kohta 12 tunni võrra.
17.Käesolevale otsuse lisaks (lk 8) olevas arvutustabelis esitatud andmete kohaselt oleks, juhul, kui perepuhkuse päevade võrra oleks kaebaja isiklikku tööajanormi vähendatud neile päevadele tegelikult langenud tööpäevade töötundide arvu võrra, olnud 101,9+(-6-
5,4)+84+148,6=329,1 tundi. Kaebaja töötas sel perioodil kokku 353 tundi, mis on 23,9 tunni võrra arvestusperioodi isiklikust tööajanormist rohkem. Tegemist on ületunnitööga ATS § 39 lg 4 tähenduses ehk summeeritud tööaja arvestuse korral arvestusperioodi tööaega ületava teenistusülesannete täitmisega. ATS § 39 lg 6 kohaselt hüvitab ametiasutus ületunnitöö, makstes ametnikule 1,5-kordset põhipalka või võimaldades ametniku taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses. Kabeaja on taotlenud ületunnitööga võrdses ulatuses vaba aja andmist ning eeltoodud põhjustel tuleb PPA-l anda kaebajale vaba aega 23,9 tunni ulatuses.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lõigete 1 ja 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Käesolevas asjas oli kaebaja põhinõudeks 36 tunni ulatuses vaba aja andmiseks kohustamise nõue, muud nõuded, st. palgajuhendi osalise tühistamise ning PPA keelduva otsuse tühistamise nõuded olid kohustamisnõudega seotud. Seetõttu saab kaebuse rahuldamise osakaalu leida lähtudes kohustamisnõude rahuldamise osakaalust. Kaebaja taotles 36 tunni ulatuses vaba aega, kohtuotsusega kohustati PPA-d 23,9 tunni vaba aja andmiseks, mistõttu tuleb kaebus lugeda rahuldatuks 66% ulatuses. Kaebaja on esitanud 17. aprillil ja 06. juunil 2017 taotlused menetluskuluna kokku 5356,20 euro suuruse õigusabikulu välja mõistmiseks. Taotlustele on lisatud õigusabiteenuse osutaja arved koos spetsifikatsioonidega. Õigusabikulu vastab 43,4 advokaadi töötunnile ning sellele lisandub esindaja sõidukulu kohtuistungile. Nõustun PPA seisukohaga, et menetluskulude taotlus sisaldab ka kohtumenetlusele eelnenud haldusmenetlusega seotud kulusid, mida menetluskuludena käsitada ei saa. Sellisteks kuludeks on arve nr 366 spetsifikatsiooni (tl. 100) ridadel 1-12 kajastatud kulud, st. kulud, mis seonduvad selliste toimingutega, mis on tehtud enne PPA 24. novembri 2016 vastuse saamispetsifikatsiooni kohaselt oli nende toimingutega seotud ajakulu 6,25 tundi. Seega saab arvel nr 366 näidatud kulust põhjendatud menetluskuluks lugeda 9,25 tunnile vastava kulu ehk 9,25x100+1,20=1110 eurot ning arvel kajastatud 15 euro suuruse riigilõivukulu, seega kokku 1125. Muus osas ei saa õigusabikulu suurust vaidluse keerukust ja mahukust (sh. määruskaebusmenetlus) silmas pidades lugeda ülemääraseks. Seoses kaebuse rahuldamisega 66% ulatuses tuleb vastustajatelt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu (1125+1620+768+1093,20)x66%≈3040 eurot. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
-7-
Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2018 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus ning XX vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. juuli 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-2669 muutmata.
2.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt ning Siseministeeriumilt XX kasuks solidaarselt välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 1000 (üks tuhat) eurot. Muus osas jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. aprillil 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
-8-
Haldusasi 3-16-2669 Tallinna Halduskohtu 21. juuli 2017 kohtuotsuse lisa XX tööaja arvestus perioodil mai-august 2016 põhipuhkuse tõttu vähendatavate perepuhkuse normtundide arv4 päevade arv
perepuhkuse tõttu vähendatavate normtundide arv5
XX isiklik tööajanorm6
XX töötatud tundide arv7
101,9
-5,9
114,4
-5,4
5,4
0,0
84,0
17,0
35,4
148,6
7,4
KOKKU:
329,1
23,9
töötundide üldarv2
kalendripäevade arv
kalendripäeva normtundide arv3
mai
5,7
74,1
juuni
5,2
juuli
5,4
august
5,9
kuu
XX põhipuhkuse päevade arv
ala(-) või ületundide arv 8
2 vastava kuu tavatööpäevade (esmaspäevast reedeni) arv x 8 tundi, juunikuu töötundide arv väheneb 3 võrra, kuna 22. juuni oli ATS §-st 42
tulenevalt lühendatud tööpäev, st. 20x8-3=157. 3 PPA palgajuhendi punkti 3.9 kohaselt arvestatud summeeritud tööajaga töötaja ühe kalendripäeva arvestuslik tööajanorm, mis on saadud kuu töötundide arvu jagamisel kuu kalendripäevade arvuga, nt. juunis 157:30=5,2. 4 Isikliku tööajanormi vähendamine kalendripäevades antava põhipuhkusega seoses töölt eemalviibimise tõttu vastavalt PPA palgajuhendi punktile 3.10., nt juunis oli XX põhipuhkusel 22 päeva, mistõttu vähendatakse selle kuu isiklikku tööajanormi 22x5,2=114,4 tunni võrra. 5 Isikliku tööajanormi vähendamine tööpäevades antava perepuhkusega seoses töölt eemalviibimise tõttu vastavalt käesoleva kohtuotsuse põhjendava osa punktidele 13-15. 6 Töötundide arv, mille ulatuses XX oleks vastaval kuul pidanud tööülesandeid täitma, mis saadakse, kui vastava kuu töötundide üldarvust (tabeli tulp 2) põhipuhkuse tõttu vähendatavate normtundide arv (tabeli tulp 6) ja perepuhkuse (TLS § 60, § 63) tõttu vähendatavate normtundide arv (tabeli tulp 8). 7 lähtudes vastustaja 03.03.2017 menetlusdokumendis (tl. 40-41) esitatud tabeli 8. reast "Töötatud töötunnid". 8 XX vastava tegelikult töötatud tundide ja selle kuu isikliku tööajanormi vahe: miinusmärgiga alatunnid, plussmärgiga ületunnid. -9-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.