lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1424/7

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 14.07.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1424/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.07.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1031
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1424

Haldusasi

Lüganuse valla kaebus Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrus nr 102 tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse lubatavuse kontrollimine, esialgse õiguskaitse tühistamise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus Lüganuse vallale läbivaatamatult.
2.Tühistada 07.07.2017 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sonda vald ja Kiviõli linn liitusid haldusreformi vabatahtliku liitumise etapis ning Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määrusega nr 25 moodustati nende baasil Kiviõli vald. Vabariigi Valitsus tegi 15.02.2017 ettepaneku Kiviõli linna, Lüganuse valla ja Sonda valla ühinemiseks, millega Lüganuse vald ei nõustunud.
2.Vabariigi Valitsus otsustas 22.06.2017 määrusega nr 102 muuta haldusterritoriaalset korraldust selliselt, et Lüganuse valla, Kiviõli linna ja Sonda valla ühinemise teel moodustatakse uus haldusüksus nimega Lüganuse vald. Ühtlasi tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määrus nr 25.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
3.Tallinna Halduskohtule saabus 06.07.2017 Lüganuse valla kaebus Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrus nr 102 tühistamiseks. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada vaidlustatud Vabariigi Valitsuse määruse kehtivuse.
4.Tallinna Halduskohus kohaldas 07.07.2017 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 4 alusel esialgset õiguskaitset ning peatas vaidlustatud määruse kehtivuse ja keelas selle alusel toimingute tegemine 30 päevaks ehk kuni 07.08.2017. Sama määrusega kohustas kohus Vabariigi Valitsust esitama hiljemalt 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest kaebuses sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse kohta oma seisukoht koos selle väiteid kinnitavate

dokumentaalsete tõenditega juhul, kui vastustaja vaidlustab käesoleva määruse või teeb sellele vastuväite.

5.Vabariigi Valitsus esitas 14.07.2017 taotluse Lüganuse valla kaebuse tagastamiseks ning esialgse õiguskaitse tühistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Haldusasi nr 3-17-1424 on jagatud lahendamiseks kohtunik Monika Laatsitile, kelle puhkusel viibimise tõttu ja arvestades kaebustes esitatud esialgse õiguskaitse taotluste kiireloomulisust lahendab Vabariigi Valitsuse taotlused valvekohtunik Tiia Nurm.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
8.Kohus leiab, et Vabariigi Valitsuse taotlused tuleb rahuldada ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
9.Kohus leiab, et vaidlustatud määruse näol ei ole tegemist materiaalses mõttes haldusaktidega, vaid määrusega, mille vaidlustamine halduskohtule esitatava kaebusega ei ole võimalik. Kohalikul omavalitsusel on aga õigus PSJVKMS § 7 alusel esitada Riigikohtule taotlus sellise määruse kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja argumentidega, et tegemist on üldkorraldusega, ei saa nõustuda. Tõsi, varasemas kohtupraktikas (RKHKo nr 3-3-1-31-03) on teatud liiki Vabariigi Valitsuse määrustele omistatud materiaalses mõttes haldusakti iseloom, ent määrus, millega Vabariigi Valitsus otsustab haldusterritoriaalse korralduse, ei ole kohtu hinnangul sellise iseloomuga. Eelviidatud Riigikohtu lahendis käsitletud Vabariigi Valitsuse määrusega seati teatud avalik-õigusliku iseloomuga kasutuspiirangud konkreetsele maa-alale, sisuliselt oli tegemist ühe konkreetse asja avalikku kasutamist reguleeriva eeskirjaga. Haldusterritoriaalse korralduse kehtestamine on oluliselt abstraktsema iseloomuga ning vastavaid norme tuleb käsitada üldnormidena. Ka ei mõjuta haldusterritoriaalne korraldus kitsalt asjassepuutuvaid KOV-e ja selle elanikke, vaid kogu Eesti elanikkonda. Kohus möönab, et määruse ja üldkorralduse eristamine võib sageli olla keeruline, ent siiski tuleb tähele panna, et neil juhtudel, kus formaalselt määrusena kehtestatud õigusakti on materiaalses mõttes üksikaktina (üldkorraldusena) käsitatud, on vastav kohtupraktika olnud kantud vajadusest luua võimalus sellisest aktist tulenevate piirangute ja kohustuste tõhusaks vaidlustamiseks. Näiteks seonduvalt looduskaitseala kaitse-eeskirjast tulenevate piirangutega oleks juhul, kui kaitse-eeskirja käsitada määrusena, peaks füüsiline isik sellise piirangu õiguspärasus kahtluse alla seadmiseks esmalt käituma seda piirangut rikkuvalt ning seejärel taotlema piirangunormi kohaldamata jätmist, vaidlustades rikkumisele reaktsioonina antud haldusakti või väärteokaristuse. Sellest seisukohast vaadates on käesolevad juhtumid samuti erinevad. Nimelt on kohalikul omavalitsusel enda isekorraldusõigust rikkuva üldnormi vaidlustamiseks ette nähtud eriline kohtu poole pöördumise õigus, mis tuleneb PSJVKMS §-st 7. Sellise erilise kaebevõimaluse olemasolu õigustab kohtu hinnangul käesolevas asjas vaidlustatud määruste käsitamist ka materiaalses mõttes määrustena (üldaktina). Kaebaja viited kohtupraktikale, sh Riigikohtu 20.12.2016 otsusele nr 3-4-1-3-16 ei ole asjakohased, kuna üheski lahendis sh viidatud Riigikohtu lahendis ei ole kohtud selgelt öelnud, et vastav vaidlus kuuluks lahendamisele halduskohtus.
10.Ka Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2017 määruses haldusasjades nr 3-17-1427, 3-171428, 3-17-1433 ja 3-17-1435 leidnud, et vaidlustatud Vabariigi Valitsuse määrused ei ole üldkorraldused, vaid on õigustloovad aktid ning seda olenemata sellest, et määrused puudutavad vahetult

üksnes konkreetseid omavalitsusüksusi ning määrused on antud n-ö ühekordselt läbiviidava haldusreformi raames (vt HRS § 2 lg 4 ja § 27 lg 1). Vastavate Vabariigi Valitsuste määrustega muudetakse vastavate sisuliselt Eesti haldusterritoriaalset korraldust tervikuna ning eesmärgiga luua uus ja püsiv haldusüksuste jaotus. Ringkonnakohus ei pea viidatud lahendis (p 13) võimalikuks käsitada üldkorraldusena määrust, mis muudab kohaliku omavalitsuse üksuste piire ja mõjutab kõigi kohalike elanike võimalusi osaleda esinduskogu valimiste kaudu kohaliku võimu teostamises (vt ka J. Põllu konkureeriva arvamuse p 4) ning millest sõltub otseselt seegi, millisel Eesti territooriumi osal on konkreetsel kohaliku omavalitsuse üksusel edaspidi õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi (PS § 154 lg 1), sh kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi (PS § 157 lg 2). Samas punktis on ringkonnakohus selgitanud, et sundühendatavatel linnadel ja valdadel on PSJKS § 7 alusel võimalik taotleda neid puudutava Vabariigi Valitsuse määruse kehtetuks tunnistamist, kui nad leiavad, et see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega (vt ka Riigikohtu 20.12.2016 otsuse nr 3-4-1-3-16, p 87). Sama laheni p-s 14 on ringkonnakohus täiendavalt selgitanud, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei ole vaidlusaluste määruste sisuline kontrollimine kuidagi takistatud ning isegi juhul, kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse regulatsioonis esineb puudusi, mis ei võimaldaks tagada kaebajate õiguste tõhusat kaitset (nt piiratud võimalused esialgse õiguskaitse abinõude rakendamiseks), ei õigustaks see asja lahendamist halduskohtus, vaid PSJKS-s esineva lünga põhiseadusevastaseks tunnistamist Riigikohtule esitatava taotluse lahendamise menetluse raames.

11.Kuivõrd kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult.
12.HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd käesoleva määrusega tagastab kohus kaebuse, tuleb 07.07.2017 kohtumäärusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium