Teenistussuhted › Vabakutselised ametipidajad

Advokatuuri juhatus A.L. avaldust avaldusena advokaadieksamile lubamiseks, põhjusel, et vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks vastuvõtmise eelduseks on vandeadvokaadi eksami sooritamine. Otsuse põhjendused on järgmised: „Advokatuuri juhatus [---] leiab, et arvestades A.L. teo tõsidust ning tema poolt antud selgitusi, on tema tegutsemine advokaadina, s.o õigusteenuse osutajana igapäevases kutsetegevuses advokatuuri liikmena, välistatud. Advokatuurile kui kutse-organisatsioonile on oluline, et tema liikmed oleksid laitmatu renomeega, õiguskorraga vastuollu mitte sattunud isikud. Advokaatide suhtes kehtivad üldtunnustatud kõrged kutsestandardid ning advokaat peab oma kutsetegevuses olema täielikult erapooletu ning laitmatu reputatsiooniga. Euroopa Advokaatide eetikakoodeksi preambula kohaselt on õigusriigis advokaadil täita eriline roll. Lugupidamine advokaadi kutsealase funktsiooni vastu on õigusriigi oluliseks tingimuseks, samuti demokraatia eelduseks ühiskonnas. Advokaadi roll paneb advokaadile seetõttu erinevaid õiguslikke ja moraalseid kohustusi, muuhulgas ka avalikkuse ees, kelle jaoks on vaba ja sõltumatu kutse olemasolu, mida ühendab tervikuks lugupidamine kutseorganisatsiooni enda poolt kehtestatud reeglite vastu, oluline vahend inimõiguste kaitsmiseks sõltumata riigivõimust ning muudest ühiskonna huvigruppidest. Seega tuleb A.L. taotluse lahendamisel analüüsida, kas avaldaja vastab advokaadile esitatavatele nõuetele ning kas tema varasem käitumine võib mõjutada tema võimalikku kutsetegevust advokaadina. A.L. aususele ning kõlbelisusele heidab oluliselt varju asjaolu, et temale omistatud tegu oli toime pandud kutsetegevuse raames ning õigusvastase teo olemus taandub nimelt selle usaldussuhte ja aususe kohustuse, mis on advokaadi kutsetegevuse nurgakivi, kuritarvitamisele ning enda huvide eelistamisele nende huvide ees, mille järgimise kohustus A.L.l oli (s.o võlgnike ja viimase võlausaldajate huvid). Advokaadikutse seab kõrgendatud nõudmised selle ameti kandja aususele ja kõlbelisusele, mistõttu selline advokaadi käitumine, mille sisuks on advokaadikutse aluspõhimõtete otsene ja tahtlik rikkumine iseenda huvides, ei võimalda lugeda isikut AdvS § 27 lg 1 p 5 mõttes ausaks ja kõlbeliseks isegi juhul, kui isik on oma teo ebaõigsust tunnistanud, selle õiguslikud tagajärjed ära kandnud ja sellest enda sõnul vastavad järeldused teinud. Advokatuuri juhatuse hinnangul saab isik AdvS § 27 lg 1 p 5 sätestatud aususe ja kõlbelisuse nõudele vastata juhul, kui juhatusel kujuneb isiku poolt avaldatud ja tema kohta teada olevate andmete alusel veendumus selles, et isik on aus ja kõlbeline. Isiku puhul, kes advokaadina kutsetegevuse raames on tahtlikult käitunud ebaausalt ja kuritarvitanud isikute usaldust iseendale varalise kasu saamise eesmärgil, ei saa juhatusel sellist veendumust tekkida. Samuti on sellise isiku usaldusväärsus kahjustatud kohtu, kohtueelse uurimisasutuse, prokuratuuri ning menetlusosaliste ees, mis omakorda kahjustab advokaadi sõltumatust. Kutsealase usaldusväärsuse puudumist A.L. puhul kinnitab ka tema enda poolt juhatuse istungil antud selgitus, et advokatuuri liikmeks saamise üheks põhjuseks on asjaolu, et menetlejad ei ole teda mitmel korral esindajana, sh kaitsjana, menetlusse lubanud. Eeltoodud põhjustel leiab juhatus, et A.L. ei vasta AdvS § 27 lg 1 p 5 sätestatud nõuetele. Juhatus arvestab ka A.L. poolt avaldatud teavet, et vaatamata õigusvastaste tegude toimepanemisele juba aastaid tagasi, ei ole A.L. kahjustatud isikutele tekitatud kahju täielikult hüvitanud. A.L. selgitas, et ta on oma tegevusega tekitatud kahju hüvitanud osaliselt ning üksnes kannatanule, kes on selle vastu ise aktiivset huvi üles näidanud. Juhatus leiab siinkohal, et aus ja kõlbeline isik, kes on mõistnud oma tegude õigusvastasust, näitab üles kahetsust ning astub ise kõik sammud, et oma tegevusega tekitatud kahju kannatanutele kohaselt hüvitada“ (tl 13-13p).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

kahju ega õigust hüvitada seda süüdimõistetu enda äranägemisel valikuliselt vaid osale kannatanutest. Asjaolu, et kaebaja ei ole näidanud üles asjakohast huvi ja head tahet kõikidele kannatanutele tekitatud kahju hüvitamiseks kinnitab, et kaebaja ei ole tänaseni täies ulatuses mõistnud tema poolt toimepandud kutsealase kuriteo ning selle tagajärgede tõsidust ja taunitavust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.