Jõhvi Kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-495
Määruse kuupäev ja koht
26. juuni 2017, Jõhvi
Kohtunik
Ülle Polluks
Kohtuasi
M. M kaebus Tallinna Vangla, Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi tegevuse peale.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
RKHKm 3-3-1-75-16, p-d 8 ja 8.1. RKHKm 3-3-1-24-10, p 20.
tuvastamise osas ja on seisukohal, et vaidlustatavate toiminguga ei saanud kaebajal tekkida sellist varalist või mittevaralist kahju, mis vääriks rahalise hüvituse väljamaksmist. Riigikohus on ka asunud seisukohale, et vaide lahendamise tähtaja ületamisega ei saa tekkida kinnipeetavale hüvitamisele kuuluvat kahju, mistõttu tuleb kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsus põhjendatud huvina jätta kõrvale. 3 Kohus leiab, et selline Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka tähtaja ületamisel teabenõudele või selgitustaotlusele vastamise korral. Kohus on seisukohal, et isegi, kui eeldada vaidlustatavate toimingute õigusvastasust, ei ole see asjaolu tuvastamine vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 ainuke eeldus varalise või mittevaralise hüvitise väljamaksmiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise korral vajab tuvastamist lisaks tegevuse õigusvastusele ka RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õiguste rikkumine. Hetkel kohtul puudub alus arvata, et kaebuses kirjeldatud toimingutega oleks Tallinna Vangla tahtlikult ja väga intensiivselt sekkunud kaebaja õigustesse, mida oleks saanud kvalifitseerida kaebaja inimväärikuse alandamisena või muude RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguste rikkumisena. Tallinna Vangla otsustega (teabenõudele vastamata jätmine, vaide tagastamine) mittenõustumise korral oleks kaebaja saanud enda õiguste tõhusamaks kaitseks pöörduda halduskohtusse tühistamis- ja kohustamiskaebusega HKMS § 37 lg 2 p 1 ja 2 alusel. Samuti puudub kohtul alus arvata, et Tallinna Vangla toimingute tõttu oleks kaebajal tekkinud otsene varaline kahju, rääkimata saamata jäänud tulust. Järelikult ei pea kohus kaebuses kirjeldatud Tallinna Vangla toimingutega tekitatud kahjunõude (mittevaraline ja varaline) esitamist perspektiivikaks. Sellest tulenevalt puudub kaebajal tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 ja § 45 lg-st 2 (kolmas lause) Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise õigus ehk kaebeõigus.
RKHKm 3-3-1-88-09,
RKHKm 3-3-1-39-15, p 12.
vaidlustamine ei ole halduskohtus võimalik (v.a põhiseaduspärasuse kontrollimise raames).7 Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna kaebajal puudub tulenevalt RVastS § 6 lg-st 1 subjektiine õigus nõuda haldusorgani kohustamist õigusloova akti väljaandmiseks või selle muutmiseks, siis ei ole M. M kaebus eelpoolnimetatud nõude osas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu lubatud.
RKHKm 3-3-1-88-09, p 13.
RKHKo 3-3-1-28-15, p-d 18-23. RKHKo 3-3-1-28-15, p 25.
RKHKo 3-3-1-28-15, p 27.
kui kaebaja eesmärgi saavutamiseks tulemuslikke nõudeid halduskohtus esitada ei saagi, puudub vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks (kaebuse muutmine ei muudaks kaebuse eduväljavaateid).11 M. M kaebuse eesmärgiks on teenuste ja esemete kättesaamise piirangute maha võtmine. Seega kohaseks õiguskaitsevahendiks saab pidada ka kohtule Viru Vangla kodukorra punktide peale tühistamisnõude esitamist.
RKHKm 3-3-1-24-15, p 13. RKHKm 3-3-1-24-10, p 20.
ärakirjade väljastamine kaebaja enda esitatud kaebustest ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.13 Seetõttu jätab kohus M. M koopia väljastamise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik
RKHKo 3-3-1-7-11, p 17.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.