Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-14-21362
Tsiviilasi
Juri Nesterenko hagi Swedbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. oktoobri 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juri Nesterenko apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11. oktoober 2016. a Apellant (hageja): Juri Nesterenko (isikukood XXXX), esindaja Marko Tiirik Vastustaja (kostja): Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Külli Reinfeld
Menetlusosalised ja nende esindajad
2.2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 066/2012/102 lubamatuks summas 13 950,79 eurot. Lugeda sundtäitmine lubatavaks 81 917,37 euro ulatuses.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Hageja leidis, et tema vara müük täitemenetluses on lubamatu, kuna laenulepingust tulenevad nõuded on aegunud.
Sundtäitmine on võimalik tunnistada lubamatuks ka osaliselt, mh piirates võlga, mille katteks saab tulemit arvestada, ja/või keelates üksikute täitetoimingute tegemise (nt raha väljamaksmise sissenõudjale). Lisaks märgitule on korrektne maakohtu seisukoht, et põhivõlgnevuse suuruse üle poolte vahel vaidlus puudus, sest apellant sellele ühtegi vastuväidet ei esitanud. Täiendavalt peab vastustaja vajalikuks juhtida tähelepanu ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-le 19, kuna käesoleva vaidluse puhul on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt kohustub apellant alluma kohesele sundtäitmisele; 2) tsiviilasjas nr 2-14-53853 4. juunil 2015 tehtud otsusega tuvastas kohus, et hüpoteegiga tagatud laenulepingust tulenevad kohustused muutusid sissenõutavaks 26. aprillil 2011; 3) menetluskulude jaotuse otsuse näol on tegemist diskretsiooniotsusega ning vastustaja hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire.
tehtud diskretsiooniotsustus peab olema kontrollitav. Käesolevas asjas puuduvad maakohtu lahendis põhjendused, miks kohus ei jaotanud menetluskulusid võrdeliselt rahuldatud osaga vaid jättis poolte kanda. Ringkonnakohus teeb menetluskulude jaotuse osas uue otsuse ja jätab maakohtus kantud menetluskuludest hageja kanda 85,46 % ja kostja kanda 14,54 %. Ringkonnakohtus esitatud uue asjaoluga maakohtu menetluskulude jaotamisel ringkonnakohus ei arvesta. Ringkonnakohus jätab rahuldamata apellandi nõude määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks. Ringkonnakohus saab seda teha üksnes eeldusel, et maakohus on menetluskulud eelnevalt kindlaks määranud. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4, mille kohaselt määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist menetlusseadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.