Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. juuni 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1074
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.01.2015 vastutusotsuse nr 13-7/310-8 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Madis Truber Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.07.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul ( lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-15-1074 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-1074 töötajate vahel sõlmitud töölepingutes sätestatu kohaselt jätkavad töötajad tööd OÜ-s Seller alates 01.04.2011; 3) OÜ Seller ja OÜ Rema 1000 Viljandi vahel toimunud tehingu eest tasuti ainult osaliselt ning ülejäänud summade tasumise kohta ei osanud vastutusmenetluse käigus vastata ei XX ega YY; 4) YY selgitas maksuhaldurile 26.05.2014 selgitustes, et OÜ-ga Rema 1000 Viljandi tehingut pakkus neile äriühingu juhatuse liige CC, kes oli tema ja XX ühine tuttav alates 2005. a-st. OÜ Seller 17.08.2012 maksuotsusega määratud maksuvõlgade tekkimine summas 35 348,08 eurot ja selle tasumata jätmine on käsitatav XX tahtliku tegevusena. XX tegevuse ja OÜ-le Seller 17.08.2012 maksuotsusega määratud maksusumma tasumata jätmise tulemusel tekkinud maksu vahel on otsene põhjuslik seos. Kui XX ei oleks OÜ Seller maksuarvestuses kasutanud OÜ Rema 1000 Viljandi aprilli 2011. a põhivara ostuarvet ega esitanud maksuarvestusse ebaõiget maksudeklaratsiooni, ei oleks OÜ-l Seller tekkinud maksuotsusega tasumisele määratud ja tasumata maksukohustust. XX tegevus oli suunatud maksupettuse toimepanemisele. Vastutusotsuse tegemisel rakendub viieaastane aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1). OÜ Seller maksusumma ei aegu enne 20.05.2016.
3-15-1074 jätmiseks. Maksuhaldur ei ole tuvastanud kaebaja osalemist maksupettuses. Vastustaja ei ole põhistanud, miks ta on asunud seisukohale, et kaebaja soovis õigusvastase tagajärje tekkimist, teadlikkust õigusvastasusest ning sellest, et kaebaja rikub MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, vastavuses Riigikohtu lahendi 3-3-1-43-14 p-s 16 sedastatule. Kaebaja tegevus ei olnud suunatud maksupettuse toimepanemisele ja tema tegevuses puudus soov õigusvastase tagajärje saabumiseks. Kaebaja tegutses heas usus ning parima äranägemise järgi. Kuna kaebaja tegevuses esinesid maksimaalselt raskele hooletusele viitavad asjaolud, on vastutusotsuse tegemine aegunud. Tegemist oli raske hooletusega ning 3-aastane aegumistähtaeg sai täis 20.05.2014.
3-15-1074 äriühingus. Seega pidid neil olema piisavad teadmised ja kogemused, et osaleda äriühingute juhtimises. Tehingu vormistamisel OÜ-ga Rema 1000 Viljandi oli Seller OÜ-d nõustanud ka Rüütli Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat V. Krinal. Väite ettevõtte ülemineku regulatsiooni mittetundmise ning sellega seoses tahtluse puudumise kohta esitas kaebaja esmakordselt alles vaides.
Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.
MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse 17.08.2012 maksuotsust nr 12.2-3/2459-11 ei ole vaidlustatud, mis tähendab seda, et kindlaks määratud maksukohustus oleks tulnud täita 30 kalendripäeva jooksul. Kohus nõustus maksuotsuses toodud põhjendustega selle kohta, et tegemist oli ettevõtte üleandmisega ega pidanud vajalikuks HKMS § 165 lg-st 2 tulenevalt seda täiendavalt motiveerida. Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja tegevus oli tahtlik ning vastutusotsuse koostamine ei olnud aegunud. Maksuhaldur asus seisukohale, et tegemist oli tahtliku tegevusega tagastatava käibemaksu arvelt rikastumise ning vastava maksueelise saavutamise eesmärgil. Vastavad põhjendused on esitatud vastutusotsuse p-s 5, kusjuures tahtluse tuvastamisega seondub eelkõige 24.03.2015 vaideotsuse p-s 16 esitatud põhjendustega täiendatud vastutusotsuse alap
5(8)
3-15-1074 Kaebaja ei ole ettevõtte üleminekut vaidlustanud, vaid vaidlustab oma tegevusele antud hinnangut, seda, et ta tegutses tahtlikult ning oli teadlik ettevõtte ülemineku toimumisest ja selle kohta VÕS-s ja KMS-s sätestatud erireeglitest. Äriühingu juhatuse liikmeks olemine OÜ-s Wigur ja OÜ-s Õhk Produktsioonid ei anna kaebajale veel piisavat ettevõtluskogemust ning teadmisi maksuseadustest. Viidatud äriühingud ei ole kaebaja juhtimise all osalenud üheski ettevõtte üleminekus, ühinemisel ega muus protsessis. Kaebaja ei ole isiklikult esitanud 2011. a aprillikuu käibedeklaratsioonis ebaõigeid andmeid, nagu väidab vastustaja. Maksudeklaratsiooni esitas kaebaja poolt määratud raamatupidaja 20.05.2011. Kaebaja lahkus OÜ Seller juhatuse liikme kohalt 13.06.2011, kui käibemaksu enammakse oli kontrollis. Kaebaja andis ettevõtte üle ilma ühegi maksuvõlata ja materiaalse põhivaraga umbes 74 780 eurot. Kuna käibemaks hiljem tagastati, oli kaebaja veendumusel, et kõik oli õige. Kaebaja hinnangul viitab vastustaja süü vormi määratlemisel raske hooletuse, mitte tahtluse tunnustele, tahtluse elemente ei ole tuvastatud. Tahtluse puudumist ei pea tõendama kaebaja, vaid vastustaja peab tõendama tahtlust vastutusotsuse andmisel. Tõele ei vasta vastustaja 13.06.2016 halduskohtule esitatud vastuses esitatud väide, et tehingu vormistamisel OÜ-ga Rema 1000 Viljandi oli OÜ-d Seller nõustanud ka Rüütli Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat V. Krinal. V. Krinal on küll konsulteerinud OÜ-d Seller, kuid ta ei osalenud tehingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning on seda ka kirjalikult kinnitanud. Koos apellatsioonkaebusega esitatud V. Krinali kinnitus tõendab, et Rema 1000 Viljandi kaupluse soetamisel ei ole kasutatud õigusabi, mistõttu puudus kaebajal teadmine, et tegemist on ettevõtte üleminekuga. Kaebaja ei olnud teadlik KMS § 4 lg 2 p-s 1 toodud regulatsioonist, vastasel juhul oleks ta käitunud seaduskuulekalt. Kuna kaebaja tegevuses esinesid maksimaalselt raskele hooletusele viitavad asjaolud, on vastutusotsuse tegemine aegunud.
6(8)
3-15-1074
3-15-1074 tehingu eesmärkide kohta, ei saa pidada usutavaks kaebaja väidet ettevõtte ülemineku regulatsiooni mittetundmise kohta. Seega saab asuda seisukohale, et äriühingu 2011. a aprilli käibedeklaratsioonis ebaõige sisendkäibemaksu deklareerimine sai olla üksnes teadlik ja tahtlik tegevus, mille eesmärgiks oli saada deklareeritud enammakstud käibemaks tagasi ning saavutada seeläbi maksueelis. Isegi kui füüsiliselt ei olnud deklaratsiooni esitajaks kaebaja, vaid äriühingu raamatupidaja, on valeandmetega deklaratsiooni esitamise eest vastutavaks äriühingu juhatuse liige MKS § 8 lg 1 alusel. Kaebaja ei ole väitnud, et raamatupidaja tegutses omavoliliselt õigusvastaselt, vaid kaebaja ei teadnud ettevõtte ülemineku maksuõiguslikku regulatsiooni.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.