Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur
Haldusasi
U.T. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13. jaanuari 2017 otsuse nr 4.2-1/36893-1 tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: U.T. Esindaja: Janno Perv Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Irina Punko
10. mai 2017, Tallinn 3-17-360
lubamatult arvesse võetud 2007. aastal toime pandud väärtegu, mis oli vaidlustatud otsuse tegemise ajaks aegunud. Teiseks heidab kaebaja ette, et enne otsuse tegemist ei antud talle võimalust anda kirjalikult omapoolseid selgitusi või vastuväiteid, küll aga selgitas ta telefoni teel, et tema hinnangul relvaloa kehtivuse peatamise aluseid ei esine, kuna pärast kiirmenetluse otsuse koostamist kontrollis politsei veelkord alkoholisisaldust kaebaja organismis ning kuna näitajad olid vastavad siis lasti ta veoauto rooli tagasi. Kaebaja leiab, et otsus on ebaproportsionaalne ega ole kooskõlas relvaseaduse eesmärgiga, kuivõrd viimase eesmärk on piirata relvalubade kehtivust isikutel, kes on toime pannud väärteo alkoholijoobes, ent kaebaja suhtes tehtud kiirmenetluse otsuses kohaselt ei tuvastatud temal alkoholijoovet liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 2 tähenduses. Kaebaja rõhutab, et kiirmenetluse otsuse nr. 10220152201611 kohaselt oli tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,15mg/l +0,05mg/l ehk tegu oli n-ö alkoholi tarbimise jääknähtudega ning arvestades, et ta lubati pärast väikest ooteaega rooli tagasi, ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis õigustaks relvaloa kehtivuse peatamist. Viimaks toob kaebaja välja, et vaidlustatud otsusega kohustati teda politseile üle andma vintraudne püss Tikka-T-3, kaliiber 30-06, nr. 099132, millist relva kaebaja nimele aga registreeritud ei ole, vaid kaebaja samalaadse relva number on D99132.
alkoholisisaldus vähemalt 0,10 milligramm, on LS § 224 kohaselt väärtegu. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Politsei- ja Piirivalveameti 12. detsembri 2016 kiirmenetluse otsusega (tl. 7) karistati U.T. LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest. RelvS § 43 lg 1 p 1 alusel tuleb relvaloa kehtivus peatada, kui loa omajat on karistatud LS § 224 nimetatud väärteo eest. Kaebaja seisukoht, et seaduse eesmärk on peatada relvaloa kehtivus üksnes juhul, kui isikut on karistatud sõiduki juhtimise eest joobeseisundis, ei ole õige. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, st LS § 69 lõikes 2 kirjeldatud seisundis, on karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mille eest karistatakse kriminaal-, mitte aga väärteokorras. RelvS § 43 lg 1 punktis 1 peetakse seega silmas relvaloa omaja karistamist just LS § 224 lg 1 või lg 2 alusel.
relvaloa kehtivuse peatamise tähtaja määramisel arvesse võtnud seda, et tegemist polnud esimese korraga, mil kaebaja käitumine annab aluse relvaloa kehtivuse peatamiseks. Kuigi vaidlustatud otsuses ei ole seda sõnaselgelt välja toodud, nähtub asjaolust, et relvaloa kehtivus peatati 7 kuuks, veenvalt, et politsei võttis arvesse nii seda, et 12.12.2016 toime pandud väärteo puhul ei olnud kaebaja süü (selle väärtekoosseisu piirides võimaliku süü suurust arvestades) suur ning eelmisest korrast, mil kaeabaja käitumine andis alust relvaloa kehtivuse peatamiseks, oli möödunud 9 aastat ehk võrdlemisi pikk aeg, samuti on otsuses välja toodud see, et kaebaja on jahimees ja relvaloa kehtivuse peatamine takistab jahipidamist. Neid kaalutlusi silmas pidades tuleb relvaloa kehtivuse peatamist 7 kuuks pidada mõistlikuks ja mõõdukaks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.