Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi 27.04.2017, Tartu 3-13-2466 M.S. kaebus Varstu Vallavalitsuse 15.11.2013. a korralduse nr 2-1.2/53 tühistamiseks ja uue korralduse andmise kohustamiseks Tartu Halduskohtu 05.09.2014. a otsus M.S. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.S. Vastustaja Varstu vald Kolmas isik R.N. , esindaja Feliks Luiksaar
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata M.S. taotlus apellatsioonkaebusele lisatud dokumentide lisamiseks toimiku materjalidele ja tagastada need kaebajale.
2.Kolmanda isiku vastuapellatsioonkaebusele lisatud tõendid võtta asja juurde.
3.Kaebaja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata, kolmanda isiku vastuapellatsioonkaebus rahuldada.
4.Tühistada Tartu Halduskohtu 05.09.2014. a otsuse resolutsiooni p 2 ja teha selles osas uus otsus, millega mõista M.S.lt välja 463 eurot R.N.e kasuks halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 29.05.2017 (HKMS § 212 lg 1).
1.Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon tunnistas 16.04.1993. a otsusega nr 1342 M.S. õigustatud subjektiks Matto Mäe Edde (Karjahansu) talu maa osas.
2.Varstu Vallavalitsus kinnitas 26.06.1998. a korraldusega nr 125 Varstu alevikus asuva A.N.le kuuluva elamu teenindusmaa suuruseks 0,25 ha. Varstu Vallavalitsus otsustas 18.09.1998. a korraldusega nr 145 tagastada M.S. ja tema õele Matto Mäe Edde (Karjahansu) talu maa. 05.02.1999. a korraldusega nr 23 täiendas Varstu Vallavalitsus korraldust nr 145 ja otsustas endise talu maast muuhulgas jätta tagastamata 0,25 ha A.N. elamu teenindusmaad.
3.Varstu Vallavalitsus määras 04.05.2009. a korraldusega nr 47 N. katastriüksuse piiri vastavalt korralduse lisas toodud asendiplaanile. Korralduse kohaselt ei esitanud maa tagastamise õigustatud subjekt M.S. ja maa ostueesõigusega erastajad A.N. ja R.N. vallavalitsusele neile antud tähtajaks tõendeid piirikokkuleppe sõlmimise kohta. Samuti ei esitanud nimetatud isikud seejärel vallavalitsusele seaduses sätestatud tähtaja jooksul motiveeritud vastuväiteid vallavalitsuse edastatud N. katastriüksuse piiride kulgemise ettepanekule.
4.M.S. esitas 16.04.2010 Varstu Vallavalitsusele avalduse seoses uute asjaolude ilmumisega Varstu Vallavalitsuse 04.05.2009. a korralduse nr 47 kehtetuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt kuulub maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitise alune maa tagastamisele maa tagastamise õigustatud subjektile. A.N.le ja R.N.ele kuuluv elamu püstitati nii maakasutusõiguseta kui ka ehitusloata ja seda kinnitab L.A. ja A.N. 03.12.1970. a avaldus Varstu Küla TSN Täitevkomiteele. Varstu Vallavalitsuse 19.05.2010. a kirjaga nr 5.1-3/137-1 jäeti M.S.i taotlus rahuldamata viitega jõustunud kohtuotsusele, millega on kontrollitud korralduse õiguspärasust.
5.Varstu Vallavalitsus, tulenevalt haldusasjas nr 3-10-1479 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 02.11.2011. a jõustunud otsusest, vaatas uuesti läbi M.S.i 16.04.2010. a avalduse ja jättis 15.11.2013. a korraldusega M.S.i avalduse 04.05.2009. a korralduse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, täiendades 04.05.2009. a korralduse põhjendusi vaidlusaluse korralduse p-des 2 ja 3 tooduga.
6.M.S. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Varstu Vallavalitsuse 15.11.2013. a korralduse nr 2-1.2/53 tühistamiseks ja uue korralduse andmiseks kohustamiseks, mis tühistaks ka 04.05.2009. a korralduse nr 47. Kaebuse kohaselt puudub korralduse lisana nii piiriprotokoll kui maaüksuse plaan, mis peavad seaduse kohaselt korraldusele olema lisatud. Korraldusest ei selgu maa suurus, kuna räägitakse ligikaudu 0,3 ha suurusest maast ning selgusetu on, kui suur on N. katastriüksus kokku. N. katastriüksuse alla nii suure maa jätmine ei ole põhjendatud ning see rikub kaebaja õigusi ja piirab kaebaja vabadust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa võimalikult suures mahus. Korraldus sisaldab asjakohatuid kaalutlusi. Kaebusele lisatud tõenditega on tõendatud, et kaebajale peab tagastama nii talu ehitised kui kogu maa, kokku 24,30 ha viie lahustükina. Ehitiste tagastamata jätmine on õigusvastane ka valla poolt talu maa ühest kohast teise nihutamise motiivil, mis kinnitab, et N.d ei saa olla kaebaja rehetare omanikud. Rehi seisab omal kohal, kuna rehele maa-eraldust tehtud ei ole ja ka uut ehitist ei saanud rehi kohal olla. Tegemist on kaalutlusveaga haldusaktiga, rikutud on nii menetlusõigust kui hea halduse tava. Vastustaja ei ole menetlustoimingut tehes arvestanud Tartu Ringkonnakohtu seisukohti haldusasjas nr 3-10-1479. Kaebajaga ei ole enne korralduse tegemist ühendust võetud. Vastustaja ei ole tõendanud, et N. elamul on kasutusluba. Vastustaja ei ole samuti arvestanud Tartu Ringkonnakohtu seisukohti haldusasja nr 3-08-2316 otsuse p-s 9 seoses 12 korteriga elamule teenindusmaa määramisega, mis samuti asub kaebaja maal. Kohus selgitas kaebaja nõude välja ebaõigesti. Kaebaja on taotlenud vaidlustatud korralduse tühistamist, uue korralduse andmiseks kohustamise nõuet ei ole kaebaja esitanud ega soovinud. Kohus andis kirjalikus menetluses kaebajale liiga lühikese tähtaja seisukohtade esitamiseks. N. elamu kuulub kaebajale õigusvastaselt võõrandatud varana tagastamisele, mis on tõendatud
muuhulgas asja menetleva kohtuniku poolt allkirjastatud tõenditega. Kaebajale on õigusvastaselt võõrandatud hoonete eest makstud kulumihüvitist, millest tuleneb, et hooned peab kaebajale tagastama. Hooned kuuluvad kaebajale ja tema õele, mitte N.le, sest hoonete maksumust ei ole kompenseeritud. Kaebaja taotleb nii maa kui hoonete tagastamist, alternatiivselt 1996. aasta hoonestusõiguse kokkuleppe kasutamist.
HALDUSKOHTU LAHEND
7.Tartu Halduskohus jättis 05.09.2014. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2). Halduskohtu otsuse kohaselt on asja menetlev kohtunik rohkem kui 20 aastat tagasi riigiametnikuna osalenud Võru Maavalitsuse rehabiliteeritutele vara tagastamise komisjoni ja ÕVVTK komisjoni töös.. Käesoleva vaidluse esemeks on kohaliku omavalitsuse tegevuse õiguspärasuse hindamine maareformi käigus kolmandale isikule maa ostueesõigusega erastamisel. Seega ei ole asja menetlev kohtunik osalenud haldusmenetluses, millest on tekkinud asjas lahendatav vaidlus, mistõttu puudub kohtunikul alus enesetaanduseks. Kohtuasja ümberjagamist ei pidanud vajalikuks ka kohtu esimees. Kaebajale tagati suulise ära kuulamise võimalus kohtuistungil, tema taotlusel muudeti kohtuistungi aega ja kuulati istungile ilmunud menetlusosaliste seisukohad ära kohtuistungil ilma ilmumata kaebajata. Arvestades kohustust lahendada kohtuasi mõistliku aja jooksul, ei ole põhjendatud ja õige asja lahendamise vormi muutmine, sest asi on praeguseks esimese astme kohtu menetluse juba rohkem kui 8 kuud. Olulised asjaolud on võimalik välja selgitada ja lahendada uut kohtuistungit korraldamata. Kaebaja on seadnud kahtluse alla kaebuse õige menetlusse võtmise kaebuse nõuete osas. Kaebaja on esitanud nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude. Vaidluse eseme määratlemise ainuõigus on kaebajal ja kohus omaalgatuslikult kaebaja nõuet laiendada ei saa. Kohus ei ole omaalgatuslikult kaebaja nõuet laiendanud ega moonutanud. Kohus arvestab kaebaja viimatise sooviga kaebuse nõude osas, aga ka kaebuse eesmärgipärase lahendamise kohustusega. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane haldusakt, mis ei kuulu tühistamisele. Seoses haldusakti tühistamisnõude rahuldamata jätmisega, puudub vajadus arutleda kaebuse eesmärgist lähtudes kaebaja nõuete asjakohasuse üle. Kolmandale isikule kuuluv elamu on 1970. aastatel seadustatud tol ajal kehtinud korda järgides, asjas ei ole eiratud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-s 14 sätestatut. Vaidlustatud haldusakt vastab kehtivale õigusele, sh haldusakti õiguspärasust ja motiveerimist käsitlevatele sätetele, vastustaja on haldusakti andmisel järginud kohtute ettekirjutusi, vaidlusaluse kaalutlusotsuse tegemisel ei ole täheldatav menetlus- ja vormivigade esinemist. Määravaks tõendiks on Tartu Maakohtu 20.05.2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-61780, millega jäeti rahuldamata M.S.i hagi R.N.e vastu elamu omandiõiguse puudumise tuvastamiseks. Ükski kaebaja esitatud tõend ei lükka ümber tõendatut, et R.N.el on omandiõigus elamule, mida kaebaja peab endale tagastamisele kuuluvaks. Seega on tõendamist leidnud, et positiivselt ei ole realiseerunud kaebajale 1990 Võru Maavalitsuse rehabiliteeritutele tagastatava vara komisjoni otsuses tehtud ettepanek, hageda endise Ede-Karjahansu talu hooneid vastava hagiga tsiviilasju lahendavas kohtus. Kaebaja on praeguste kogutud tõendite kohaselt kaotanud jäädavalt võimaluse endise talu hoonete restitutsioonile (tagastamisele) sõltumata sellest, kas hoonete maksumus on talle omal ajal kompenseeritud või mitte. Seega on tõendamist leidnud, et vastustaja on kaebaja esitatud haldusmenetluse uuendamise taotluse jätnud õiguspäraselt rahuldamata ja vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja õigusi ja maakohtu otsuse kohaselt ka ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Vastustaja kohustuseks oli võimaldada kolmandal isikul maareformi käigus omandada hoonete teenindamiseks vajalik maa. Avalik võim on tunnustanud elamu olemasolu seaduslikkust ning sellega välistanud võimaluse, et tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitisega AÕSRS § 14 lg 1 tähenduses.
Alusetu on kaebaja väide piiriprotokolli puudumisest, vastav dokument on olnud vastustaja varasema haldusakti lahutamatuks lisaks. Asjas kogutud tõendite alusel ei saa jagada kaebaja seisukohta, et kolmanda isiku hoonetele on teenindusmaana jäetud põhjendamatult suur maa. Tegemist on oluliselt alla hektari suuruse maaga ehk tavapärase nn hoonete aluse maaga asulas. Täheldada ei saa siin ebaproportsionaalsust. Vaidlustatud korraldus ei sisalda asjakohatuid kaalutlusi. Nagu juba osundatud, on kohtute seisukohti järgitud, hea halduse tava vastu eksimine vastustaja poolt ei ole täheldatav. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole eiratud taoliselt, et sel motiivil esineks alus vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Kolmanda isiku elamul kasutusloa olemasolu või puudumine ei saa mõjutada kaebaja õigusi, kui on tõendamist leidnud, et kaebajal kui omandireformi õigustatud subjektil ei ole õigust selle elamu tagastamisele. Teenindusmaa suuruse määramine elamule ei saa rikkuda kaebaja õigusi kasutusloa aspektist. Kaebaja käsitlused teenindusmaa määramise menetluse minetustest on varasemate kohtulahenditega kontrollitud ja need kaebaja väited ei tingi haldusmenetluse uuendamata jätmise põhjendamatust. Poolte menetluskulud jäävad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. HKMS § 108 lg 11 alusel jäävad ka kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda, kuna kaebaja vastaspoolel menetlusse kaasatud isiku kulude väljamõistmine kaebajalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Siinjuures tuleb arvestada eelkõige kaebaja soliidset iga ja Tartu Ringkonnakohtu otsuse põhjendava osa keerukust, mille alusel vastustaja vaidlustatud korralduse andis. Ringkonnakohus on varasema haldusakti tühistamise põhjendamisel kasutanud terminoloogiat ja kaalutlusi, mis eeldavad avaliku õiguse tavapärasest põhjalikumat tundmist. Arvestades vaidluse keerukust, on õigustatud kaebaja pöördumine halduskohtusse veendumaks vastustaja vaidlustatud haldusakti õiguspärasuses. Menetluskulude kolmanda isiku kanda jätmine ei ole ebaõiglane ega ebamõistlik, kuna kolmas isik on menetlusse kaasatud alles menetluse sisulise lahendamise staadiumis. Ta on kasutanud lepingulist esindajat, kellele on probleem varasematest vaidlustest tuttav, käesolev kohtuvaidlus ei sisalda sisulisi uusi asjaolusid, sõltumata kolmanda isiku poolt esindajale tasutud õigusabi kulude suurusest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.M.S. esitas Tartu Halduskohtu 05.09.2014. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis kohus tähelepanuta kaebaja esindaja palve kohtuistungi edasilükkamiseks, esindaja haiguslehe, kaebaja õnnetusjuhtumi ja viis läbi kohtuistungi ilma kaebaja ja tema esindaja osavõtuta. Kohus otsustas jätkata kohtuasja kirjaliku menetlusega, mistõttu jäi kaebaja ja tema esindaja sõnaõigusest ilma. Halduskohus tegi otsuse vastustaja suuliste ütluste alusel ja ei andnud võimalust kaebajal esitada oma väiteid suuliselt ning vastustajale küsimusi esitada. Kirjalik menetlus ei võimaldanud välja selgitada kaebajale olulisi asjaolusid. Halduskohus ei arvestanud kehtivaid arhiividokumente, mille kohaselt kuulus rehihoone kaebaja isale kuulunud talu hoonekompleksi ja kaebaja on talu maa ja hoonete pärijaks. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja esitatud dokumendid, mis tõestavad, et rehihoone on püsti ja ette nähtud kaebajale tagastamiseks. Kohtuasja toimiku I köites ei ole kaebusele lisatud dokumendid järjekorras, vaid asuvad segamini erinevatel lehekülgedel ja mõni on hoopis kadunud. Toimikust on kadunud olulised dokumendid, mis tõestavad, et rehihoone oli ja on praegu olemas ja R.N. ei ole selle pärija ega omanik. Toimikust on kadunud dokument selle kohta, millised kuus ehitist anti Hendrik Rebasele üle. Seal nimekirjas on elumaja, karjalaut, saun, 2 küüni, 2 aita ja rehi. Rehele tehti kapitaalremont ja sisse kolis L.A. Remontijale A.N. le maksti tasu ja vastutasuks loovutas N. oma Veski talu elumaja vallale, kus praegu asub Varstu Vallavalitsus.
9.Kolmas isik esitas vastuapellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 05.09.2014. a otsuse resolutsiooni p 2 peale. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt hinnates kaebaja soliidset iga erandlikuks asjaoluks, rikkus kohus menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet ja diskrimineeris kolmandat isikut, kes ei ole samaealine kaebajaga. Kuna halduskohus sidus kaebajalt menetluskulude väljamõistmata jätmise kaebaja isikuga, siis on kolmandal isikul õigus siduda temaga seotud asjaolud taotlusega, mõista menetluskulud välja isikult, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmandal isikul on töövõime püsiv kaotus 80%, raske puue ja nendest tulenev vähene sissetulek puudetoetuse ja pensioni näol 160,09 eurot kuus. Ka viide asja väidetavale keerukusele kaebaja suhtes on meelevaldne.. Kohtu hinnangul on kohtuasi kaebaja jaoks keeruline aga kolmanda isiku jaoks mitte. Kohtumenetluses on isikutel võrdne võimalus kasutada õigusabi ja ka kaebaja on seda võimalust kasutanud. Kolmas isik viitas juba varasemalt HKMS § 108 lg-le 9 ja väitis, et kaebaja kuritarvitab oma menetlusõigusi ja manipuleerib represseeritu seisundiga ning tema käitumine on suunatud menetluse venitamisele. Halduskohus nimetatud seisukohti ei käsitlenud ega analüüsinud.
10.Varstu vald palub vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastuse kohaselt ei ole kaebaja apellatsioonkaebus õigesti menetlusse võetud, kuna apellatsioonkaebus ei vasta esitatavatele nõuetele ja sellest ei saa aru, millega kaebaja ei ole nõus halduskohtu 05.09.2014. a otsuses. Vastustaja jätab kommenteerimata kaebaja selgitused, mis on 05.09.2014. a halduskohtu otsuses igakülgselt põhjendatud ning ka väited, mis ei puuduta käesolevat menetlust. Lisaks on mitmed kaebaja väited valed ja vastuolulised. A.N. väitel nägi ta M.S.i esmakordselt 24.05.2006 kui M.S. tuli tema käest allkirja võtma enda koostatud hoonestusõiguse lepingule. A.N. sõnul ei olnud M.S. mitte kunagi kohtunud L.A. ga. Ka vallavalitsusega varasemates vestlustes ega kirjavahetuses ei ole olnud jutuks, et Kesk tn 27 elumaja oleks olnud nende rehi. Kummalised on kaebaja väited ka Veski talu kohta, kuna Veski talu ei ole kunagi kuulunud A.N. isale ja maja, kus praegu asub Varstu Vallavalitsus, kuulus „Varsto 16A“ talule ja on omanikele kompenseeritud. Rehehoone omandi ja remondi küsimusi on arutatud mitmel kohtuistungil, aga kaebaja ja vastustaja on olnud erinevatel seisukohtadel. Tartu Maakohtu 20.05.2013. a otsusega tsiviilasjas 2-09-61780 jäeti rahuldamata M.S.i hagi R.N.e vastu elamu omandiõiguse puudumise tuvastamiseks ja see otsus on jõustunud. Ka kaevatavas kohtuotsuses on halduskohus õiguspäraselt põhjendanud miks Kesk tn 27 asuva elamu omanikuks on R.N. ning millest tulenevalt on temal omandiõigus elamule. Sellest asjaolust tulenevalt on R.N.el maareformi seaduse alusel õigus erastada maad talle kuuluva elamu juurde. Varstu Vallavalitsus on lähtunud otsuste tegemisel omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 2 lg-st 2.
11.Kolmas isik leiab vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt võttis ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse ebaõigesti menetlusse, kuna apellatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele ning tuleks jätta läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuses ei ole kaebajal enam võimalik tagasi tulla kirjalikus menetluses halduskohtu kohtumenetluse jätkamise otsustuse vaidlustamise juurde, kuna kaebaja ei vaidlustanud halduskohtu 14.05.2014. a määruse resolutsiooni p-i 2 halduskohtu 16.04.2014. a määruse peale määruskaebuse osalise tagastamise kohta. Halduskohus esitas otsuses õiguspärase põhjenduse, miks on Kesk tn 27 asuva elamu õiguspäraseks omanikuks R.N. ning millest tulenevalt on tal omandiõigus elamule.
12.Varstu vald leiab vastuses kolmanda isiku vastuapellatsioonkaebusele, et kolmanda isiku vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada osaliselt resolutsiooni p 2 osas ning teha uus otsus. Kohtukulud jätta kaebaja kanda. Vastuse kohaselt kaasati kolmas isik kohtuvaidlusesse mitte tema enda soovil. R.N.e näol on tegemist osaliselt püsivalt töövõimetu isikuga, kellele on määratud raske puue ja tema halva tervise ja kehva majandusliku olukorra tõttu on ta vallalt sotsiaaltoetuste saaja. Seetõttu on õiglane, et kolmas isik saaks menetluskulud tagasi.
13.Kaebaja leiab vastuses kolmanda isiku vastuapellatsioonkaebusele, et vastuapellatsioonkaebus ei ole võetud õigesti ringkonnakohtu menetlusse, kuna R.N. ei ole kaebaja isale kuulunud rehihoone pärija, mida tõendavad lisatud dokumendid. Kaebaja palub jätta halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 muutmata ja mitte mõista kaebajalt välja R.N.e menetluskulusid. R.N.e esindajal esitada kohtule tõendid R.N.e varalise seisukorra kohta, millele vastuapellatsioonkaebuses viidatakse. Kohus jättis tähelepanuta ja hindamata tõendid, mis kaebaja lisab oma vastusele. Rehihoonet ei ehitatud teisele kohale, mida tõestavad 1939. a kaardid ja Varstu Vallavalitsuse väljastatud talu elamu- ja aiamaa endised piirid.
14.Tartu Ringkonnakohus määras 08.10.2015. a määrusega vaadata kaebaja apellatsioonkaebus ja kolmanda isiku vastuapellatsioonkaebus läbi kirjalikus menetluses, andis tähtaja menetluskulude nimekirja, kuludokumentide ja soovi korral muude täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ning esitatud dokumentidele seisukoha andmiseks. Samuti teatas ringkonnakohus, et teeb asjas otsuse kohtukantselei kaudu avalikult teatavaks 10.11.2015.
15.27.10.2015 saabus ringkonnakohtule kaebaja avaldus kohtumenetluse peatamiseks kuni Tartu Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-15-2279 menetluse lõppemiseni. Taotluse kohaselt on mõlemad kohtuasjad omavahel seotud, kuna haldusasjas nr 3-15-2279 soovib M.S. Varstu Vallavalitsuse kohustamist anda välja haldusakt, millega tagastatakse talle rehihoone ja tall. Varstu Vallavalitsus ei ole tagastanud kaebajale rehihoonet ja talli, mistõttu venib kogu viiest tükist koosneva talumaa tagastamine ebamõistlikult kaua.
16.Ringkonnakohus rahuldas 30.10.2015. a määrusega kaebaja taotluse menetluse peatamiseks ja peatas menetluse haldusasjas nr 3-13-2466 kuni haldusasjas nr 3-15-2279 menetluse lõppemiseni.
17.15.03.2017. a määrusega uuendas Tartu Ringkonnakohus asja arutamise haldusasjas nr 3-13-2466, andis tähtaja menetluskulude nimekirja, kuludokumentide ja soovi korral muude täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ja esitatud dokumentidele seisukoha andmiseks ning teatas, et teeb asjas otsuse kohtukantselei kaudu avalikult teatavaks 27.04.2017.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Kaebaja on koos apellatsioonkaebusega esitanud taotluse täiendavate dokumentide lisamiseks asja materjalidele. Ringkonnakohus, olles tutvunud lisatud dokumentidega, leiab, et kaebaja taotlus ei kuulu rahuldamisele. Nagu nähtub toimiku materjalidest, on kaebaja suurema osa nendest dokumentidest esitanud juba koos kaebusega halduskohtule ja peale selle on neid esitanud ka edaspidiselt halduskohtumenetluse käigus. Kuna haldusasja materjalide hulgas on küllaldaselt tõendeid, mille alusel hinnata vaidlustatud haldusakti ja halduskohtu otsuse õiguspärasust, siis ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse lisad kaebajale, kuna puudub vajadus lisada toimikule materjale, mis on juba seal olemas.
19.Ringkonnakohus leiab, et vastuapellatsiooniga koos esitatud dokumendid tuleb lisada toimiku materjalidele. Käesoleval juhul on halduskohus jätnud kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Vastuapellatsiooniga on vaidlustatud halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 ja leitud, et kolmas isik ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline ilma õigusabita oma õigusi realiseerima. Seega on need dokumendid vajalikud selleks, et ringkonnakohus saaks anda oma hinnangu sellele, kas halduskohus jättis õigustatult kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
20.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus jättis põhjendamatult rahuldamata kaebaja esindaja palve kohtuistungi edasilükkamiseks ja seetõttu ei olnud kaebajal ja viimase esindajal võimalik esitada omapoolseid seisukohti. HKMS § 143 lg 3 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata menetlusosalise osavõtuta sõltumata mõjuvast põhjusest, kui asja arutamise edasilükkamine kahjustaks ebaproportsionaalselt avalikku huvi või teiste menetlusosaliste õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Halduskohus on õigustatult leidnud, et kuna haldusasi on kohtu menetluses olnud juba rohkem kui kaheksa kuud, siis on asja läbivaatamine veninud ja asja on võimalik lahendada ka asja arutamise edasilükkamiseta kirjalikuks menetluses. Sellest teavitati ka kaebajat ja anti talle täiendav võimalus omapoolsete täiendavate tõendite esitamiseks. Kuna kaebaja oli selleks ajaks juba esitanud küllaldaselt dokumente ja talle antud täiendava tähtaja jooksul esitas veel täiendavaid seisukohti ja dokumente, siis puudus halduskohtul vajadus arutada antud haldusasja kohtuistungil. Samuti on selle asja kiire lahendamine ka avalikes huvides, kuna see on seotud õigusvastaselt võõrandatud varaga seotud vaidlusega ja see protsess on vajalik läbi viia mõistliku aja jooksul. Halduskohus sai oma otsuse teha juba esitatud seisukohtade ja kirjalike dokumentide alusel.
21.Halduskohus on otsuse p-des 48-52 põhjalikult käsitlenud tõendeid, mille alusel ta leiab, et vaidlustatud haldusakt ei kuulu tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub taoliste põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ükski kaebaja poolt esitatud dokument ei kinnita asjaolu, et R.N.ele ei kuulu omandiõigust elamule, mida kaebaja peab endale tagastamisele kuuluvaks. Tartu Maakohtu 20.05.2013. a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-61780 jäeti rahuldamata kaebaja hagi R.N.e vastu elamu omandiõiguse puudumise tuvastamiseks. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud haldusakt ei sisalda asjakohatuid kaalutlusi ja seega puudub alus kaebuse rahuldamiseks sellel alusel. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, nagu oleks kolmandale isikule jäetud liiga suur teenindusmaa. Kolmandale isikule jäeti ca 0,3 ha suurune teenindusmaa, mis tagab juurdepääsu päästeteenistustele ja on maaeluviisile omane. Kolmanda isiku elamul kasutusloa olemasolu või puudumine ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kuna tõendamist on leidnud asjaolu, et kaebajal kui omandireformi õigustatud subjektil puudub õigus selle elamu talle tagastamiseks.
22.Halduskohus on kolmanda isiku menetluskulud jätnud tema enda kanda. Sealjuures on halduskohus arvestanud kaebaja eakust ja asja keerukust ning asjaolu, et kolmas isik kaasati menetlusse alles sisulise lahendamise staadiumis ning tema esindaja oli probleemiga juba varasematest menetlustest tuttav. Ringkonnakohus taolise kohtu seisukohaga ei nõustu. Nagu nähtub vastuapellatsioonkaebusele lisatud materjalidest (II kd tl 73-74) on 14.02.2014. a otsusega nr4 1069083 R.N.el tuvastatud raske puue, sest tema igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine on piiratud ja talle on määratud lisakulud 160% sotsiaaltoetuse määrast kuus. Seega ei saanud kolmas isik menetluses osaleda ilma õigusabi kasutamata. Kolmas isik on halduskohtus kandnud menetluskulusid summas 256 eurot ja apellatsioonimenetluses summas 207 eurot. Antud summad on ka tasutud. Kuna kolmas isik ei olnud tervisliku seisundi tõttu võimalne ise menetluses osalema, siis oli õigusabi kasutamine
hädavajalik. Arvestades seda, et kolmas isik vajab kogu sissetulekut enda eest hoolitsemiseks, siis ei ole õige jätta menetluskulusid tema enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega ning need tuleb kaebuse rahuldamata jätmisel M.S.ilt välja mõista. Muud menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.