lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-394/23

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-394/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1754
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 132Vastutus korralduse täitmise eestHKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineATS § 51HKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 44 lg 1KaebeõigusHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangudHKMS § 6Haldusakt ja toimingHMS § 51Haldusakti mõisteHMS § 95

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-394/36Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja26.10.20173-17-394/48Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium12.03.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel 24.04.2017, Tartu 3-17-394 M.M. kaebus Tallinna Vangla kodukorra p-de 7.1.18 ja 7.1.22 tühistamiseks, 09.01.2017. a vaideotsuse nr 515/16/418-3 osaliseks tühistamiseks ning maksikirjadest ära võetud esemete tagastamisele kohustamiseks Tartu Halduskohtu 24.03.2017. a määrus M.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta M.M. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.03.2017. a määrus resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla koostas 07.11.2016 ja 11.11.2017 aktid esemete äravõtmise kohta, mille kohaselt võeti M.M. le saabunud maksikirjadest ära 2 kirjaplokki ja ajalehe väljalõiked. 13.11.2016 esitas M.M. vanglale taotluse tekstikorrektori, selle lindi või korrektorpliiatsite ostmiseks. Tallinna Vangla jättis 02.12.2016. a otsusega nr 5-8 /16/25731-2 M.M. taotluse rahuldamata, sest soovitu on Tallinna Vangla kodukorra (kodukord) p 7.1.18 kohaselt kinnipeetavale keelatud. M.M. esitas 07.12.2016 vaide, milles ta vaidlustas eelnimetatud tegevuse ning soovis kodukorra p-de 7.1.18 ja 7.1.22 ning kirjaga saada lubatud asjade nimekirja kohta antud haldusakti tühistamist ja maksikirjadega talle saabunud asjade tagastamist. Tallinna Vangla edastas 15.12.2016. a kirjaga nr 5-15/16/418-2 vaide kodukorra p-i 7.1.18 puudutavas osas lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Tallinna Vangla tagastas 09.01.2017. a vaideotsusega nr 5-15/16/418-3 vaide kodukorra p-i 7.1.22 puudutavas osas ning jättis ülejäänud osas vaide rahuldamata. Justiitsministeerium tagastas 16.01.2017. a otsusega nr

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Halduslepingu mõiste
VangS § 148Distsiplinaarvõim
VSkE § 72 lg 2

11-3/8793-2 vaide ka kodukorra p-i 7.1.18 puudutava osa, sest Viru Vanglasse paigutamise tõttu ei avalda see kaebaja õigustele enam mõju.

2.Tallinna Halduskohus registreeris 17.02.2017 M.M. kaebuse, milles ta soovis tagasi saada temalt õigusvastaselt võõrandatud esemed, vältida sarnaste rikkumiste kordumist tulevikus, esitada erinevates menetlustes tuvastatud kumulatiivsete rikkumiste mõju alusel tulevikus kahjunõue, tagada enda võrdne kohtlemine vabaduses viibivatega, vangidele sõltumata vanglast, vahistatutele ja süüdimõistetutele ning et ministeerium täidaks oma ülesandeid. Nende eesmärkide saavutamiseks palus M.M. neljas taotluses tuvastada aktide täitmisel toime pandud rikkumisest tulenevad distsiplinaarsüüteod vanglaametnike poolt. Neli taotlust esitas ta palvega tuvastada enda ebavõrdse kohtlemise ning kaitseõiguse piiramise läbi toime pandud distsiplinaarsüüteod vangla direktori poolt. Lisaks soovis kaebaja kolmes taotluses vaideotsuse tühistamist vaide edastamata jätmise ja tekstimarkerit puudutavates osades ning vastava keelu õigusvastasuse tuvastamist ja neljas taotluses palus tuvastada, et Justiitsministeeriumi vanglate osakond on loonud olukorra, kus vanglad on tema ettekirjutusel kehtestanud hulgaliselt õigusvastaseid keelde ja piiranguid või pole täitnud järelevalvekohustust, on jätnud tähelepanuta vastuolud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) ja haldusmenetluse seaduse (HMS) vahel, tekitades õigusselgusetu olukorra ning on tagastanud vaide ebaseaduslikult. Veel palus kaebaja tunnistada vangistusseaduse (Vang) § 15 lg 4 ja VSkE § 72 lg 2 põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks, tühistada kodukorra p-d 7.1.18 ja 7.1.22 ning kohustada vastustajat tagastama aktidega äravõetud asjad. Ühtlasi esitas M.M. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning palus kaebusest koopiat.
3.Tallinna Halduskohus andis 17.02.2017. a määrusega asja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
4.Tartu Halduskohus tagastas 24.03.2017. a määrusega kaebuse kõigi nende nõuete osas, milles soovitakse tuvastada, et esemete äravõtmise akte koostanud ametnikud ja vangla direktor on toime pannud distsiplinaarsüüteo (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse kõigi nende nõuete osas, milles soovitakse Justiitsministeeriumi tegevuses õigusvastasuse tuvastamist (resolutsiooni p 2); vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel (p 3); tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla (p 5); kohustas vastustajat kaebusele kirjalikult vastama (p 6); jättis taotluse kaebusest koopia saamiseks rahuldamata (p 7). Määruse põhjendused: 1) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. HKMS § 6 lg-test 1 ja 2 tulenevalt loetakse halduskohtus vaidlustatavaks haldusaktiks ja toiminguks haldusakti HMS § 51 tähenduses, halduslepingut HMS § 95 tähenduses, üksikjuhtumit reguleerivat halduse siseakti, haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toimingut, haldusorgani tegevusetust ja viivitust avalik-õiguslikus suhtes. Vanglaametnike teenistust reguleerib VangS, mille § 148 kohaselt on vanglaametniku poolt toime pandud süüteo tuvastamise ja talle distsiplinaarkaristuse määramise õigus isikul, kellel on selle ametniku ametisse nimetamise õigus, justiitsministril või tema volitatud ametiisikul. Kohtule ei ole seadusandja andnud vanglaametniku süüteo tuvastamise õigust ega ole kohtul ka sellekohaste nõuete pädevale ametkonnale lahendamiseks edastamise õigust. Seetõttu tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastada kõik nõuded, milles kaebaja soovib tuvastada, et esemete äravõtmise aktid koostanud ametnikud ja vangla direktor on toime pannud distsiplinaarsüüteo. 2) Kaebuses sisaldub neli taotlust, milles palutakse tuvastada õigusvastasus Justiitsministeeriumi vanglate juhendamise ja järelevalve alases tegevuses ning vaide tagastamisel. HKMS § 45 lg-s 2 sätestatuga on seadusandja tuvastamisnõude esitamise võimalusi piiranud. Niisuguse nõude rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks või toimingut olematuks ja seetõttu ei saa selle nõude abil reeglina oma õiguste rikkumist

kõrvaldada, rikutud õigusi taastada või muul moel end tõhusalt kaitsta. Tuvastamiskaebuse saab esitada ainult juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, oht rikkumise kordumiseks on piisavalt kindel ning õigusvastasuse tuvastamine aitab seda reaalselt vältida. Lisaks saab tuvastamisnõude esitada niisuguse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi tekitada kahju, kuid mitte juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebusest lähtuvalt seisneb kaebaja eesmärk talle saadetud maksikirjadest äravõetud esemete tagasisaamises. Seda saab ta saavutada ainult kodukorra asjakohaste sätete tühistamise ja esemete tagastamisele kohustamise nõuete abil. Vastustaja juhendamises, suunamises või muus sarnases ning järelevalve kohustuste täitmata jätmises seisnevate Justiitsministeeriumi tegevuste õigusvastaseks tunnistamine sama tulemust kaasa ei too. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja ei viibi enam Tallinna Vanglas, mistõttu puudub tal vajadus tõrjuda preventiivsel huvil rajanevate tuvastamisnõuete abil selle vanglaga seotud tulevasi võimalikke rikkumisi. Seega ei saa ta vastavate tuvastamisnõuete abil kaebuse eesmärki saavutada ning need võib HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.M.M. esitas 11.04.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 24.03.2017. a määruse p-d 1 ja 2 ning võtta tema kaebus täies ulatuses menetlusse. Määruskaebuse põhjendused: 1) Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal on kohustus kontrollida, et kinnipeetava õigustesse ei sekkutaks enam, kui see tuleneb seadusest ning oleks tagatud kinnipeetavate võrdne kohtlemine, olenemata, kus vanglas ta asub. Lisaks peab jälgima, et vangistust puudutavad seadused oleksid kooskõlas PS ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (EIÕK) ning Eesti kohtute ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsustega. Kui eeltoodut ei tagata, on jäetud täitmata seadusest tulenev kohustus, millise rikkumise tuvastamine tagab kaebaja õiguste parema kaitse, olenemata sellest, kus vanglas ta viibib, sest on distsiplineeriv ja hoiab ära rikkumiste kordumise tulevikus. Vanglad sisustavad kodukordades sätestatud keeldusid erinevalt, seega koheldakse kinnipeetavaid erinevalt. Suurem osa keelde on vormistatud üldkorraldustega, mille segane sõnastus toob kaasa õigusselgusetuse ja on kohati ilmselgelt õigusvastased. 2) Vanglaametnikud peavad järgima avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 51 ja VangS §-s 1321 sätestatut ning seda mitte tehes rikutakse kinnipeetava õigusi ja kinnipeetaval on õigus nõuda sellise rikkumise tuvastamist, mis on vajalik ametnike distsiplineerimiseks ja rikkumiste vältimiseks tulevikus. Rikkumise tuvastamisel ei saa lähtuda isiku asukohast. Kuna kaebaja soovib esitada rikkumiste kumulatiivse mõju alusel kahjunõude, on iga erineva rikkumise tuvastamine oluline. Taotluse sõnastus – tuvastada ametniku distsiplinaarsüütegu – pole kõige õnnestunum. Õigem on taotleda VangS § 1321 ja ATS § 51 rikkumise tuvastamist. Ametniku süü tuvastamise taotluse esitamise õigus on igaühel, kelle õigusi on ametniku tegevus riivanud või õigusvastaselt piiranud. Iga ametnik peab teadma, et rikkumine toob kaasa karistuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et M.M. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et kõik kaebaja nõuded, milles soovitakse tuvastada, et esemete äravõtmise aktid koostanud ametnikud ja vangla direktor on toime pannud distsiplinaarsüüteo, tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada, ning taotlused, milles kaebaja palub tuvastada õigusvastasus Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juhendamise ja järelevalve alases tegevuses ning vaide tagastamisel, tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel

tagastada. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 24.03.2017. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna M.M. määruskaebuses esitatud väited alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale ja tühistada halduskohtu määrus. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

8.Seonduvalt kaebaja taotlustega tuvastada, et esemete äravõtmise akte koostanud ametnikud ja vangla direktor on toime pannud distsiplinaarsüüteo, märgib ringkonnakohus, et kuigi kaebaja enda määruskaebuses korrigeerib kaebuses esitatud taotluse sõnastust, on ringkonnakohtu hinnangul siiski tegemist sisult samase nõudega. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vanglateenistuse regulatsioon sisaldub VangS-is, mistõttu on asjakohatu kaebaja viide ATS §-le 51. Ringkonnakohus selgitab veelkord, et HKMS §-s 4 on määratletud, millist liiki vaidlusi on halduskohtul võimalik lahendada. Selleks on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlused, välja arvatud vaidlused, mille lahendamiseks on seadus ette näinud teistsuguse menetluskorra. HKMS §-s 5 on määratletud kohtu volitused ja §-s 6 on määratletud need haldustegevuse liigid, mille peale võib isik kaebuse esitada. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et VangS § 148 kohaselt määrab vanglaametnikule distsiplinaarkaristuse ametiisik, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus. Valdkonna eest vastutaval ministril või tema poolt volitatud ametiisikul on õigus määrata distsiplinaarkaristus igale vanglaametnikule. Kaebaja viide VangS §-le 1321, mis näeb ette vanglateenistuse ametniku poolt korralduse andmise ja selle täitmise regulatsiooni, ei lükka eeltoodut ümber ega anna alust järeldada, et eeltoodud osas on kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses. Seega kaebaja poolt taotluse sõnastuse korrigeerimine ei muuda asjaolu, et kohtul puudub vanglaametniku ja vangla direktori osas süüteo tuvastamise õigus. Eelnevat arvestades on halduskohus M.M. kaebuse eeltoodud osas põhjendatult HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastanud. Pädevuse puudumise pinnalt kaebuse tagastamise tõttu ei oma sisuliselt tähtsust ka kaebaja väidetav soov esitada antud osas rikkumiste kumulatiivse mõju alusel kahjunõue.
9.Seonduvalt kaebaja taotlustega tuvastada õigusvastasus Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juhendamise ja järelevalve alases tegevuses ning vaide tagastamisel, märgib ringkonnakohus, et kaebaja ei ole määruskaebuses vaidlustanud halduskohtu määruses märgitud arusaama, et kaebusest lähtuvalt seisneb kaebaja eesmärk talle saadetud maksikirjadest äravõetud esemete tagasisaamises. Ringkonnakohus nõustub eeltooduga. Eelnevale tuginedes on halduskohus põhjendatult märkinud, et vastustaja juhendamises, suunamises või muus sarnases ning järelevalve kohustuste täitmata jätmises seisnevate Justiitsministeeriumi tegevuste õigusvastaseks tunnistamine sama tulemust kaasa ei too. Ringkonnakohus selgitab veelkord, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab kaebajal HKMS § 44 lg 1 järgi olema põhjendatud huvi. Kohtupraktikas on selgitatud, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-124-10, 3-3-1-8-11, 3-3-1-8-14, 3-3-31-60-14 ja 3-3-1-75-16) ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-61-13, 3-3-1-22-15 ja 3-3-1-75-16). Käesolevas asjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja ei viibi enam Tallinna Vanglas, mistõttu puudub tal vajadus tõrjuda preventiivsel huvil rajanevate tuvastamisnõuete abil selle vanglaga seotud tulevasi võimalikke rikkumisi, nagu halduskohus määruses on ka õigesti märkinud. Kõike eelnevat arvestades on kaebajale eelmärgitud osas tuvastamisnõuete esitamine põhjendatult piiratud ning halduskohus on õigesti leidnud, et eeltoodud osas kuulub kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastamisele.
10.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus M.M. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.03.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium