Korrakaitse › Politsei toimingud

3-15-1957 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-1957 registrisse tegevusloa kohta kantud andmed. Registreering omas eriseadustes sätestatud ulatuses õiguslikku tähendust vastavalt MTRS § 17 lg-le 1, andes õiguse teatud valdkondades tegutsemiseks. Seevastu tegevusloa kohta registrisse kantud andmed olid üksnes informatiivse tähendusega (MTRS § 17 lg 2). MTRS § 22 lg 1 p-d 1–2 ja § 23 lg 1 eristasid selgelt ettevõtja andmete registrisse kandmist ning tegevusloa ja tegevusluba omava ettevõtja andmete registrisse kandmist, milleks seadus kehtestas ka erinevad tähtajad. Tegevusluba ei olnudki L OÜ-l vaja, sest õiguse finantsteenuseid osutada andis registreering majandustegevuse registris. RahaPTS § 52 lg 1 järgi peab ettevõtjal olema asjassepuutuvas valdkonnas tegutsemiseks tegevusluba. L OÜ-le olid väljastatud üleminekuperioodiks tegevusload ajutiselt, et äriühing saaks edasi tegutseda kuni tegevusloa väljastamiseni. Kaebuse esitajat teavitati ka korduvalt seadusemuudatustest ning muudatustega kaasnevatest tagajärgedest. Vaidlust ei ole, et L OÜ ei esitanud tegevusloa taotlust seaduses ettenähtud tähtjaks, mistõttu pidi vastustaja üleminekuperioodi tegevusload kehtetuks tunnistama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-15-1957 MTRS muutus 01.07.2014 kehtetuks ja jõustus MsüS, mille üleminekusätetega anti üleminekuks aega 120 päeva neile, kelle eelnev registreering majandustegevuse registris ei tähendanud automaatselt asjassepuutuva teatamiskohustuse või tegevusloa taotlemise kohustuse täitumist. Selle aja jooksul kehtis nende puhul veel eelnev registreering, mida ei saa vaadelda MsüS §-s 27 sätestatud esialgse tegevusloana ega ka üleminekuperioodi tegevusloana, vaid eelnenud registreeringute kehtivusaja pikendamisena üleminekuperioodi võrra. Kuigi halduskohus leidis ekslikult vastupidist, ei muuda see halduskohtu otsuse põhjenduse sisu. PPA ei tunnistanud kehtetuks registreeringuid ega tegevuslubasid, vaid need kaotasid kehtivuse seaduses sätestatud tähtaja möödumisel. PPA vaid teavitas L OÜ-d sellisest juriidilisest faktist. PPA käsitas senises kohtumenetluses ekslikult registreeringut haldustoiminguna. Ettevõtte registrisse kandmise menetlus ei sisaldanud küll järelevalveorgani nõusolekut, kuid oli siiski sisuliselt haldusakt, mis andis registreeritavale õiguse tegutseda registreeritud tegevusalal. Samas on registreering ja tegevusluba erineva kaaluga ning praegusel juhul ei olnud registreeringu muutumine tegevusloaks võimalik, sest MsüS-i jõustumisel muutusid tingimused tegevusloa saamiseks. Samuti nõutakse kehtiva RahaPTS § 52 lg 3 p-des 1–9 finantseerimisasutustelt rohkem teavet võrreldes RahaPTS v.r. § 54 lg 2 p-dega 1–5. L OÜ-l tuli esitada uus loataotlus, sest tema suhtes muutus loamenetluse kontrolliese võrreldes registreeringumenetlusega. Kontrollieseme muutus tuleneb RahaPTS § 521 p-st 2. Varem puudus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) registreeringu vormistamisel pädevus kontrollida kontaktisiku vastavust nõuetele. Samuti ei olnud PPA-l sel ajal järelevalvet teostades kohustust kontrollida kontaktisiku nõuetele vastavust. Loataotluse puhul tuli L OÜ-l esitada haldusorganile oluliselt rohkem dokumente kui varasemas registreerimistaotluses registripidajale (vrd RahaPTS v.r. § 53 ja kehtiva RahaPTS § 52 lg 3). RahaPTS § 29 lg 3 järgi on kontaktisiku määramise kohustus ainult krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse juhatusel ning Eesti äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse filiaali juhatajal. Seega kuuluvad uue kontrollieseme mõjupiirkonda ainult need RahaPTS §-s 52 nimetatud ettevõtjad, kes on RahaPTS § 6 järgi finantseerimisasutused. Seega muutus kontrolliese just nende kohustatud subjektide osas ning neil tuli esitada teenuse pakkumise jätkamiseks 120 päeva jooksul tegevusloa taotlus. L OÜ leiab ekslikult, et PPA pole tegevusloa väljastamisel andnud ühtegi haldusakti. MsüS §s 11 on rakendatud elektroonilise menetluse põhimõtted. Enne 01.07.2014 antud registreeringu osas ei saanud PPA olla sellises menetluses haldusaktide või muude dokumentide andja, sest registreerimismenetlusi teostas MKM. L OÜ viide MSüS §-le 77 ei ole siinkohal asjakohane, sest see säte puudutab enne MSüS-i jõustumist antud kehtivaid tähtajalisi tegevuslube, mida L OÜ-le ei olnud aga väljastatud. PPA on L OÜ-le selgitanud seadusemuudatusi ja nende tagajärgi ning võimalikke valikuid. Kuna L OÜ valik oli tegevusloa taotlust seaduses ettenähtud tähtajaks mitte esitada, kaotas vastavalt seaduses sätestatule eelnev registreering kehtivuse üleminekuperioodiks antud tähtaja möödudes.

4(6)

3-15-1957

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(6)

3-15-1957

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.