lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2514/9

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2514/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1637
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 250 lg 2Esialgse õiguskaitse taotlusHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineMKS § 111Maksuvõla tasumise ajatamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-2514/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.06.20173-16-2514/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium15.02.20183-16-2514/23Riigikohtu halduskolleegium26.03.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (13)

lahend.ee
3-25-2020/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja17.06.20263-24-3033/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.12.20243-22-282/24Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja24.04.20233-20-52/34Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium12.05.20223-21-549/28Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium31.01.20223-18-124/46Riigikohtu halduskolleegium16.04.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Tiina Pappel 14.02.2017, Tartu 3-16-2514 M.O. kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.09.2016. a intressinõude nr 13-3/133477 ja 11.11.2016. a vaideotsuse nr 6-1/3498-2 osalise tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 19.01.2017. a määrus M.O. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.O. Volitatud esindaja v.adv. Andrus Lillo Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

Jätta M.O. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.01.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 06.09.2016. a intressinõudega nr 13-3/133477 M.O. tasuma intressivõlga summas 18 556,13 eurot. Intressinõude kohaselt on 06.09.2016 seisuga arvestatud tähtpäevaks tasumata maksusumma(de)lt intressi 80 028,51 eurot, kuid vastavalt Tartu Maakohtu 19.07.2016. a otsusega kinnitatud kokkuleppele tasuti arestitud rahast 81 420,40 euro ulatuses tulu- ja käibemaksukohustused ning 61 472,39 euro ulatuses maksukohustustelt arvestatud intressid.
2.MTA rahuldas 11.11.2016. a vaideotsusega nr 6-1/3498-2 M.O. vaide osaliselt ning tunnistas 06.09.2016. a intressinõude osaliselt kehtetuks ja vähendas intressinõuet 164,06 euro võrra.
3.M.O. esitas 07.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus esialgse õiguskaitse korras peatada intressinõude ja vaideotsuse kehtivus ja/või täitmine asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.07.20263-26-1511/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3-19-1129/13
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
11.02.2021
3-12-1798/37Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.05.2020
3-19-1129/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja05.02.2020
3-19-1930/14Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.12.2019
3-19-269/12Riigikohtu halduskolleegium16.10.2019
3-16-1874/20Riigikohtu halduskolleegium08.08.2019
3-18-332/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.04.2019
4.Tartu Halduskohus jättis 13.12.2016. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse peale määruskaebust ei esitatud.
5.M.O. esitas 13.01.2017 esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus peatada MTA 06.09.2016. a intressinõude ja 11.11.2016. a vaideotsuse kehtivus ja täitmine kuni asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni ning kustutada liiklusregistrist MTA poolt Eesti Vabariigi kasuks M.O. le kuuluvatele sõidukitele kantud käsutamise keelumärked. Taotluse põhjendused: MTA 15.12.2016. a avalduse nr 13-2.6/039867 alusel on kantud liiklusregistrisse keelumärked kaebajale kuuluvatele sõidukitele, kuigi on teada, et kaebaja ainukeseks sissetulekuallikaks on sõiduautode müük. Kaebaja pangakontode ja vara arestimine sisuliselt jätab ta võimaluseta tegeleda ettevõtlusega, mistõttu ta jääb ilma elatusvahenditest. Kaebaja sissetuleku teenimine ja tema elu on seatud ohtu. Selline olukord rikub otseselt isiku õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on kaebaja jaoks kahjulike pöördumatute tagajärgede saabumise oht väga kõrge.
6.Tartu Halduskohus jättis 19.01.2017. a määrusega M.O. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused: Käesolevas menetlusstaadiumis ei ole alust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks, kuid ei ole alust pidada seda ka ilmselgelt perspektiivikaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt räägib asjaolu, et veenvalt pole põhjendatud ega tõendatud pöördumatult kahjulike tagajärgede ohtu kaebajale, kui kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätab. Üksnes väide, et vara arestimine viib kaebaja raskesse majanduslikku olukorda, ei ole piisavaks aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Kaebaja väide, et sõiduautode käsutamise puudumisel on tema elu ohtu seatud, on ülepakutud ja emotsionaalne, millise väitega arvestada ei saa. Ka asjaolu, et kaebaja on eelnevalt sõlminud ühe auto müügi osas lepingu, on tõendamata. Usutavalt on automüüja maine üks eduka äritegevuse alustalasid. Samas ei saa asjaolu, et kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda ja kaebaja ei saa väidetavat tehingut teha, kaebaja mainet rohkem kahjustada, kui seda sai teha kriminaalasjas süüdimõistev kohtuotsus. Ühtlasi võib esialgse õiguskaitse kohaldamisel hilisem maksuvõla sissenõudmine osutuda raskendatuks või võimatuks. Kaebajal on olnud võimalik maksukorralduse seaduse (MKS) § 111 alusel taotleda maksuvõla tasumise ajatamist, mida ta teinud ei ole. Sellest saab järeldada, et kaebaja ei ole püüdnud leida vahendeid ja viise maksukohustuse täitmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.M.O. esitas 03.02.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 19.01.2017. a määrus ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse põhjendused: Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise seisukohast tuleb kaebust pidada perspektiivikaks. Peatamise aluseks on vaidlustatud haldusakti täitmisest tulenevad pöördumatud tagajärjed kaebajale ja kahju hüvitamine ei pruugi kõrvaldada õigusvastase haldusakti täitmisest tekkinud kõiki tagajärgi. Kohus ei ole toonud esile konkreetset olulist avalikku huvi. Kui kohus on seisukohal, et sõiduautode käsutamise puudumisel on kaebajal muid sissetulekuallikaid, siis peab kohus seda põhjendama. Määruskaebusele lisatud kontoväljavõttest nähtuvalt puuduvad kaebajal rahalised vahendid, et inimväärikalt elada. Auto müümise võimatus kahjustab automüüjat palju rohkem, kui kohtu kokkuleppemenetluses tehtud otsus. MTA ega kohus ei ole põhjendanud, mille alusel on asutud seisukohale, et ettevõtlusega tegelemine võib muuta maksuvõla sissenõudmise võimatuks. Õige on tõlgendada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) vastavaid sätteid nii, et kohtul on võimalik seada isiku õigused ja huvid kõrgemale avaliku võimu huvidest. Kaebajal on kahtlused kohtu erapooletuses, kuna kohus on 19.01.2017. a määruses märkinud, et kaebaja ei ole taotlenud maksuvõla tasumise ajatamist. Kohtu seisukohast loeb kaebaja välja, et tal on kaebusega vaidlustatud maksukohustus olemas. Vastasel juhul ei omaks kohtu viide MKS §-le 111 tähtsust. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on kaebaja jaoks kahjulike pöördumatute tagajärgede saabumise oht väga kõrge.
8.MTA esitas 10.02.2017 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Puuduvad alused, mis võiksid viia järeldusele, et intressinõue ja vaideotsus on ilmselgelt põhjendamatud. Kaebajal on võimalik saada maksuhaldurile alusetult makstud summa tagasi koos intressidega. Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väiteid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevate tagajärgede osas. Määruskaebusele lisatud pangakonto väljavõte tõendab vastupidist kaebaja väidetule. Kõnealune konto ei ole kaebaja ainus pangakonto. MTA vabastas 13.10.2016 M.O. SEB Pank, LHV Pank ja Swedbank AS pangakontod arestist ning 18.10.2016 soetas kaebaja sõiduauto Opel Insignia Sports Tourer ja 24.11.2016 sõiduauto Volkswagen Golf. Seega on kaebajal sõltumata Swedbanki kontol vahendite puudumisest olnud võimalik 2016. a oktoobris ja novembris soetada kaks sõiduautot, mille väärtuseks MTA hinnangul oli 17.01.2017 seisuga umbkaudu 14 780-17 350 eurot. Kaebaja väited ja pangakonto väljavõte ei kajasta tema tegelikke sissetulekuid ja rahalisi võimalusi, mistõttu ei ole usutavalt põhjendatud, milliseid tagajärgi ja kuidas võib vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamata jätmine kaebajale kaasa tuua. Kui maksuhaldur ei teeks seadusega ettenähtud toiminguid maksuvõla nõudmiseks maksuvõlglaselt, saaksid kahjustatud ühetaolise maksustamise põhimõte ja kokkulepete keeld haldusmenetluses ning ühtlasi oleks see vastuolus avalike huvidega. Avalikes huvides on tagada, et vaidlustatud haldusakti täitmise võimalus ei langeks ära või täitmine ei muutuks oluliselt keerukamaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et M.O. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 19.01.2017. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks kaebaja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
11.HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjulike tagajärgede saabumise oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (22.11.2004. a määrus nr 3-3-1-76-04, p 6).
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et käesolevas menetlusetapis ei ole alust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Samas ei anna ainuüksi kaebuse perspektiiv alust esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamiseks. Kuna seaduse kohaselt on esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise eesmärgiks kahjulike tagajärgede ärahoidmine, tuleb kohtul esmalt ning eelkõige hinnata kahjuliku tagajärje saabumise ohtu. Kui kaebaja väide kahjuliku tagajärje saabumise ohu kohta ei ole veenev, puudub alus esialgset õiguskaitset kohaldada olenemata kaebuse perspektiivist. Nimetatust on lähtunud ka halduskohus.
13.Kaebaja väide kahjuliku tagajärje saabumise ohu kohta ei ole veenev. HKMS § 250 lg 2 ls 1 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada, s.t faktilist väidet tuleb kohtule selgitada selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Kaebaja on määruskaebusele lisanud Swedbank AS-i kontoväljavõtte. Samas nähtub MTA korraldustest arestitud pangakonto avamise

kohta (tl 51-56), et eelviidatud konto ei ole kaebaja ainus pangakonto, vaid tal on pangakontod ka SEB Pank AS-s ja LHV Pank AS-s. Ka esimeses esialgse õiguskaitse taotluses on kaebaja eeltoodud arvelduskontode olemasolu kinnitanud, märkides, et arestitud on kõik kaebaja arvelduskontod, mistõttu arvelduskontosid kaebajal kasutada ei ole võimalik (kaebuse p 68, tl 5). Arvestades vastustaja poolt esile toodud asjaolu, et pärast arestitud pangakontode vabastamist on kaebajal olnud võimalik soetada 2016. a oktoobris ja novembris kaks sõiduautot, nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kaebaja väited ja määruskaebusele lisatud pangakonto väljavõte ei kajasta tema tegelikke sissetulekuid ja rahalisi võimalusi. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul usutav ega ka tõendatud kaebaja väide rahaliste vahendite puudumise kohta. Ringkonnakohus peab ka vajalikuks märkida, et kaebajale on ilmselgelt teada, et tal on erinevates pankades pangakontod, kuid ta on pidanud vajalikuks esitada kohtule vaid ühe pangakonto väljavõtte, tõendamaks rahaliste vahendite puudumist, mis siiski ei saa ringkonnakohtu jaoks tähendada, et kohus peaks jätma tähelepanuta asja materjalidest nähtuva info kaebajal mitmes pangas kontode olemasolu kohta ning ka vastustaja viidatud autode ostmiseks vahendite olemasolu kohta.

14.Ringkonnakohus leiab ühtlasi, et puudub alus järeldada, et kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega võiks intressinõude täitmisel oluliselt raskendatuks või võimatuks osutuda. Käesolevas asjas ei saa olla kahtlust selles, et MKS-s sätestatud regulatsioonile (§-d 33, 106) tuginedes on kaebajal, tasudes maksuhaldurile intressinõude alusel, mis hiljem tühistatakse, võimalik tasutud summa tagasi saada. Seega ei esine asjas olukorda, kus hilisema kohtulahendiga intressinõude tühistamise korral ei ole kaebaja õiguste kaitse enam tagatud. Eelnevat arvestades ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et vaidlustatud haldusaktist tulenevad pöördumatud tagajärjed kaebajale ja kahju hüvitamine ei pruugi kõrvaldada haldusakti täitmisest tekkinud tagajärgi.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga selles, et kohus ei ole toonud asjas esile konkreetset olulist avalikku huvi. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib hilisem maksuvõla sissenõudmine osutuda raskendatuks või võimatuks (p 11). Maksuvõla sissenõudmise võimalikkus on konkreetne avalik huvi, millega kohus peab esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamisel arvestama.
16.Ringkonnakohus märgib ka seda, et kaebajal on võimalik vältida intressinõudega nõutud intressisumma ühekorraga tasumist, kui ta esitab MTA-le taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks MKS § 111 alusel. Eeltoodu märkimine ka halduskohtu poolt ei saa ringkonnakohtu hinnangul seada kahtluse alla kohtu erapooletust, kuivõrd sellekohase väitega ei ole halduskohus tuvastanud vaidlusaluse intressikohustuse olemasolu, nagu kaebaja väidab. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, millest selgelt nähtub, et ta ei nõustu intressinõudega. Intressinõude ajatamise taotlemine ei tähenda intressinõudega nõustumist (vt ka RKHK 27.04.2006. a otsus asjas nr 3-3-1-9-06, p 17).
17.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus M.O. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.01.2017. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20263-25-2020/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja