lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-1697/9

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1697/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2252
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 45 lg 1, 2, 3Kaebeõiguse piirangudHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 151 lg 2Kaebuse läbi vaatamata jätmise alusedHKMS § 155 lg 5Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kordHMS § 35 lg 1Menetluse algusPlanS § 128 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-1697/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja21.10.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

11.01.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1697

Haldusasi

AM kaebus Rae Vallavalitsuse planeerimis- ja maakorralduskomisjoni 26.05.2016 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Rae Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata detailplaneeringu eskiisjoonised uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – AM, esindaja v.adv Margus Lentsius Vastustaja – Rae vald, esindaja Maiga Liiv

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.10.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AM määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AM määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-1697 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AM ja VM ühisomandis on Harju maakonnas Rae vallas Vaskjala külas asuv Nõlva kinnistu. AM esitas 06.02.2015 Rae Vallavalitsusele Nõlva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise taotluse. Vallavalitsusele on esitatud ka kõnealuse ala 20.03.2016 eskiislahendus (joonis, tl 6) ja 09.05.2016 eskiislahendus (joonis, tl 7). Rae Vallavalitsuse planeerimis- ja maakorralduskomisjon vaatas 26.05.2016 koosolekul 09.05.2016 eskiisjoonise läbi ja otsustas: „Laiendada transpordimaad kuni Lillevälja kinnistu mahasõiduni ning määrata olemasoleva killustiktee mahus servituudi ala Laaneserva kinnistuni. Esitada kontaktala analüüs.“ Eskiisis ei ole arvestatud komisjoni 24.03.2016 koosoleku samasisulise ettepanekuga ning puudub kontaktala analüüs (protokoll, tl 8). AM esitas 16.06.2016 vastuväite Rae Vallavalitsuse tegevusele detailplaneeringu algatamise menetluses. Komisjoni 26.05.2016 otsus transpordimaa laiendamise ja servituudi-ala määramise kohta on õigusvastane, kuna riivab Nõlva kinnistu omanike omandiõigust ja kahjustab nende huve. Transpordimaa laiendamine ja servituudiala määramine ei ole vajalik ega põhjendatud. AM palus jätkata detailplaneeringu algatamise menetlust 20.03.2016 eskiislahendu-

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 18.08.20263-25-4480/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-793/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1828/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

3-16-1697 se järgi, mis näeb Nõlva kinnistu osas ette neli krunti ja nende hoonestusalad ning jätta komisjoni 26.05.2016 otsus transpordimaa laiendamiseks ja servituudiala määramiseks arvestamata (vastuväide, tl 9). Rae Vallavalitsus osutas 21.07.2016 vastuses, et eskiisi osaks olevat kontaktala analüüsi ei ole esitatud; selgitas, miks on vallavalitsuse hinnangul transpordimaa laiendamine ning servituudiala määramine vajalik ja põhjendatud; märkis, et detailplaneeringu algatamise eelduseks on vallavalitsuse poolt heakskiidetud detailplaneeringu eskiis ja vallavalitsuse, planeeringualasse jääva kinnistu omaniku ja planeerija vaheline leping detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning vajadusel detailplaneeringu kohaste teede ja taristu väljaehitamiseks. Lepingu projekti valmistab vallavalitsus ette pärast planeerija poolt nõuetekohaselt koostatud eskiisi esitamist (vastus, tl 11).

2.AM esitas 22.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 2-4), milles palus tuvastada, et Nõlva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiisi läbivaatamisel Rae Vallavalitsuse planeerimis- ja maakorralduskomisjoni poolt 26.05.2016 tehtud otsus laiendada transpordimaad kuni Lillevälja kinnistu mahasõiduni ning määrata olemasoleva killustiktee mahus servituudiala Laaneserva kinnistuni on õigusvastane, ning kohustada Rae Vallavalitsust 20.03.2016 ja 09.05.2016 eskiisjoonised uuesti läbi vaatama. Rae Vallavalitsuse tegevus on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõtte ja vastuolulise käitumise keeluga. Tallinna Halduskohtu menetluses oli Nõlva kinnistu endise omaniku kaebus (haldusasi nr 3-13-139) Rae Vallavolikogu 18.12.2012 otsuse peale, millega kohustati moodustatava Nõlva maaüksuse omanikku tagama ligipääsu moodustatavatele Laaneserva ja Metsaveere kinnistutele. Kohus lõpetas menetluse, kuna pooled jõudsid kohtuvälisele kompromissile, mille tulemusena loobus kinnistu endine omanik kaebusest ja vallavolikogu muutis 18.04.2013 otsusega oma varasemat otsust, kohustades tagama ligipääsu Kasemäe, Tuule, Vana-Patsu ja Lillevälja kinnistutele ning moodustatavatele Partsi ja Metsaveere maaüksustele, märkides, et moodustatavale Laaneserva maaüksusele on juurdepääs tagatud Ujula teelt. Ligipääsu tagamine Laaneserva kinnistule riivab Nõlva kinnistu omaniku omandiõigust. Kaebajal oli õigus eeldada, et kokkulepe on kehtiv kinnistu igakordse omaniku suhtes. Vastustaja on käitunud 26.05.2016 otsust tehes ja kinnistu endise omanikuga sõlmitud kokkulepet eirates sõnamurdlikult. Transpordimaa laiendamine ja servituudiala määramine ei ole vajalik ega põhjendatud. See kitsendab Nõlva kinnistu omanike omandiõigust ja kahjustab nende huve. Kitsendustega kaasneb liiklustiheduse oluline suurenemine ning kinnistu väärtuse vähenemine ning kinnistu vabalt valitud viisil ja ulatuses kasutamise võimaluste piiramine. Vallavalitsuse tegevus detailplaneeringu algatamise menetluses ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg-s 2 ja planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg-s 1 sätestatuga. 26.05.2016 otsus on tehtud alternatiivseid lahendusi ja erinevaid huve kaalumata. Asjaolu, et üldplaneeringus on nimetatud jalgteede võrgustiku täiendamist ning Nõlva kinnistul paikneb olemasolev juurdepääsutee ja väljakujunenud jalgrada Vaskjala ujumiskoha suunas, ei vabasta haldusorganit kohustusest teha otsuseid lähtuvalt põhjendatud kaalutlustest. Vallavalitsus ei selgitanud enne otsuse tegemist välja, kui palju on reaalselt isikuid, kes saavad kasu transpordimaa laiendamisest ja servituudiala määramisest. Jääb ebaselgeks, kuidas jõuti järelduseni, et riive Nõlva kinnistu omanike omandiõigusele on proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.
3.Tallinna Halduskohus võttis 01.09.2016 määrusega kaebuse menetlusse. Kohus leidis, et komisjoni 26.05.2016 otsuse näol on tegemist sellise menetlustoiminguga, mille õigusvastasus võib vältimatult tingida kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. 2(6)

3-16-1697

4.Rae vald palus 30.09.2016 vastuses (tl 23-24) jätta kaebus läbi vaatamata või rahuldamata. Vaidlustatud otsusega ei kohustata Nõlva kinnistu omanikku tagama ligipääsu Laaneserva kinnistule, vaid tehakse ettepanek näidata olemasoleva jalgtee mahus servituudivajadus, et sealt kaudu oleks tulevikus võimalik liikuda jalgsi või kergliiklusvahendiga Vaskjala veehoidla ujumiskohta. Komisjoni 26.05.2016 otsuses ja kaebajaga peetud kirjavahetuses on eksitud kinnistu nimega. Olemasolev jalgtee kulgeb üle Metsaveere kinnistu, mistõttu oleks vaja näidata servituudiala kuni Metsaveere kinnistu piirini, mitte Laaneserva kinnistuni. Komisjoni 26.05.2016 otsuse näol on tegemist menetlustoiminguga, milles tehakse ettepanek eskiislahenduse täiendamiseks. Menetlustoimingule ei laiene samad põhjendamiskohustused, mis haldusaktidele. Vastustaja selgitas kaebajale 21.07.2016 kirjas, millest lähtuti eskiislahenduse täiendamise ettepaneku tegemisel. Detailplaneeringu koostamine ei ole jõudnud veel faasi, kus oleks võimalik erinevaid huve kaaluda. Avalikkuse huvi pole veel välja selgitatud. 18.10.2016 toimub Rae vallamajas detailplaneeringu eskiislahenduse avalik tutvustamine. Menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine on HKMS § 45 lg 3 alusel piiratud. Ettepanek eskiislahenduse täiendamiseks ei ole haldusaktist või lõplikust menetlustoimingust sõltumatu, mistõttu ei ole see ka eraldiseisvalt vaidlustatav. Detailplaneeringu koostamise algatamata jätmise alused on loetletud PlanS § 128 lg-s 2 ning nende hulka ei kuulu menetlustoiminguga tehtud ettepaneku täitmisest keeldumine. Vastustajal puudub õiguslik alus ja objektiivne põhjus keelduda detailplaneeringu koostamise algatamisest. Komisjoni 26.05.2016 otsus ei tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või lõpliku toimingu tegemist. Kaebaja mittemenetluslikke õigusi ei ole rikutud. Kaebus tuleks jätta kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.
5.Tallinna Halduskohus jättis 21.10.2016 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolu ilmnemise tõttu. Kohus nõustus vastustajaga, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine lõplikku haldusakti vaidlustamata on HKMS § 45 lg 3 alusel piiratud. Menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine on lubatud, kui rikutakse kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Vastustaja vastusest ei nähtu, et ettepaneku tegemine transpordimaa laiendamiseks ja servituudiala seadmiseks tähendaks vältimatult, et välja antakse kaebaja õigusi rikkuv haldusakt või tehakse kaebaja õigusi rikkuv toiming. Asjaolu, et ühel juhul nimetatakse menetlustoimingut ettepanekuks ja teisel juhul otsuseks, ei muuda selle õiguslikku staatust. Komisjoni 24.03.2016 ettepaneku ja 26.05.2016 otsuse eesmärgiks oli tõepoolest tuua kaasa teatud faktilised tagajärjed, s.o eskiislahenduse muutmine. Ettepaneku täitmata jätmine ei tähenda aga seda, et detailplaneeringu algatamisest keeldutakse. Asjaoludest nähtuvalt detailplaneeringu koostamine kestab, s.o detailplaneeringu algatamisest ei ole keeldutud, kuigi kaebaja ei ole muudetud eskiislahendust esitanud. Muudatusteta detailplaneeringu põhijoonis nähtub ka Rae valla geoinfosüsteemist http//gis.rae.ee. Kaebajal tuli esitada vastustajale kontaktala analüüs. Detailplaneeringu eskiislahendust tutvustati 18.10.2016 avalikult Rae vallamajas. Detailplaneeringu algatamise tingimusi võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Kui formaalsed tingimused tulenevad Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrusest nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“, siis materiaalsed tingimused on sätestatud PlanS § 128 lg-s 2: detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga; detailplaneeringu ellu3(6)

3-16-1697 viimine on võimalik; detailplaneeringu kehtestamiseks eksisteerib avalik huvi; ei riivata kolmandate isikute õigusi. Praeguses menetlusfaasis ei ole komisjoni 26.05.2016 ettepanek detailplaneeringu algatamise formaalne ega materiaalne tingimus. Ettepandu muutub materiaalseks tingimuseks siis, kui selle kehtestamise vastu on piisav avalik huvi. Nimelt sätestab PlanS § 128 lg 2 p 3, et detailplaneeringut ei algatata, kui selleks on mõni avalikul huvil põhinev põhjus. Eskiislahenduse avalik tutvustamine peakski avaliku huvi 26.05.2016 ettepaneku vastu välja selgitama. Kuna 26.05.2016 ettepanek ei tähenda vältimatult, et antakse välja kaebaja õigusi rikkuv haldusakt või tehakse tema õigusi riivav toiming, ei ole kaebajal 26.05.2016 menetlustoimingu vaidlustamise õigust. HKMS § 45 lg 3 teise alternatiivi mõtteks on lubada vaidlustada selliseid menetlustoiminguid, mille tulemusena antakse välja ilmselgelt kaebaja õigusi rikkuv haldusakt või tehakse tema õigusi rikkuv lõplik toiming. Planeeringute kontekstis tähendab see eelkõige menetlustoiminguid, mis on iseenesest vastuolus PlanS § 128 lg-s 2 sätestatuga. Tegemist on näiteks olukorraga, kus nõutakse ilmselgelt üldplaneeringu või avaliku huviga vastuolus olevat muudatust vms. Asjaoludest ei nähtu, et 26.05.2016 ettepanek oleks ilmselges vastuolus Rae valla üldplaneeringu või avaliku huviga. Arvestades, et 26.05.2016 ettepanek ei ole detailplaneeringu algatamise tingimus, ei ole ka kaebaja omandiõigust riivatud.

6.AM esitas halduskohtu määruse peale 07.11.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse 15.11.2016 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.AM palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 21.10.2016 määruse tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 on diskretsiooninorm, mille kohaldamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ning selles osas puudub kahtlus. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlemist (Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 8). Kaebeõiguse eelduseks on kaebaja õiguste võimalik riive, mitte õiguse rikkumine (Riigikohtu 16.12.2015 määrus nr 3-3-1-55-15, p 10). Kohus tõlgendas HKMS § 45 lg-s 3 sätestatut viisil, mis ei ole kooskõlas sätte mõtte ja eesmärgiga ning kitsendab ebamõistlikult selle kohaldamisala. Sätet ei saa tõlgendada selliselt, et menetlustoimingut saab isoleeritult vaidlustada üksnes juhul, kui menetlustoimingule järgneb kindlasti ka kaebaja õigusi rikkuv haldusakt või toiming. Vastustaja 26.05.2016 otsus laiendada transpordimaad ja määrata servituudiala ei ole käsitatav ettepanekuna eskiisi muutmiseks, mille järgimata jätmine ei anna vastustajale õigust keelduda detailplaneeringu algatamisest. Halduskohus leidis kaebust menetlusse võttes õigesti, et vastustaja otsus puudutab kaebaja detailplaneeringu algatamise taotlust ning kõnealuses otsuses võib näha keeldumist algatada detailplaneering kaebaja soovitud tingimustel. Vastustaja on ise 21.07.2016 vastuses märkinud, et detailplaneeringu algatamise eelduseks on vastustaja poolt heaks kiidetud detailplaneeringu eskiis ning heakskiitmise tingimuseks on transpordimaa laiendamine ja servituudiala määramine. Lisaks on vastustaja leidnud, et transpordimaa laiendamist ja servituudiala määramist nõuab ka üldplaneering. Samas dokumendis on vastustaja juhtinud kaebaja tähelepanu võimalusele võtta detailplaneeringu taotlus tagasi. Kuna PlanS § 128 lg 2 sätestab avatud loetelu juhtumitest, millal võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta detailplaneeringu algatamata, on vastustajal võimalus jätta eskiisjoonise täiendamata jätmisel kaebaja taotletud detailplaneering algatamata.

4(6)

3-16-1697 Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus ehitusloa taotlemine on seotud rahaliste kulutustega, ei saa välistada isiku põhjendatud huvi kontrollida enne ehitusloa taotlemist eskiisprojekti muutmise kohta antud soovituse õiguspärasust; kui selline õigusvaidlus jääks lahendamata, tuleks kaebajal riskida kas ehitusloa andmisest keeldumisega või muuta eskiislahendust enda õigusi kahjustaval viisil, kuigi selleks ei pruugi vastustaja poolt väidetud vajadust eksisteerida (Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 11). Sama loogika on ülekantav ka planeerimismenetlusse ning 26.05.2016 otsuse õiguspärasuse hindamata jätmisel on kaebajal sisuliselt kaks võimalust – jätta eskiisjoonis muutmata ja riskida detailplaneeringu algatamata jätmisega või muuta eskiisjoonist oma õigusi kahjustaval viisil. Riigikohtu praktikast tulenevalt (eelviidatud määrus, p 14) saab kaebaja preventiivset huvi pidada põhjendatuks ning võimalus kaitsta oma õigusi detailplaneeringu algatamisest keeldumise vaidlustamisel ei oleks efektiivsem õiguskaitsevahend. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab juba ainuüksi sellest, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus (Riigikohtu 29.09.2010 otsus nr 3-3-1-49-10, p 13). Seega ei ole kaebaja kaebeõigus piiratud või välistatud HKMS § 45 lg 3 ega mõne muu sätte alusel. Kinnistu nimede segiajamine vastustaja poolt ei mõjuta kaebaja õiguslikku positsiooni. Omandiõigust riivatakse Nõlva kinnistule servituudiala määramisega ühtmoodi sõlmumata sellest, millise kinnistuni soovib vastustaja üle Nõlva kinnistu juurdepääsu luua. Nõlva kinnistu endise omaniku ja vastustaja vahel sõlmitud kohtuvälises kompromissis lepiti kokku moodustatavale Metsaveere maaüksusele ligipääsu tagamises eesmärgiga võimaldada ligipääs selle kinnistu omanikele, mitte piiramatule hulgale isikutele. Vastustaja on käitunud 26.05.2016 otsust tehes ja kaebajaga suheldes sõnamurdlikult.

8.Rae vald palub 14.11.2016 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus ei tõlgendanud HKMS § 45 lg-t 3 ebaõigesti, põhjendas kaebeõiguse puudumist piisavalt selgelt ning jättis õigesti kaebuse läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et menetlustoimingu vaidlustamiseks esineb praegusel juhul HKMS § 45 lg-st 3 tulenev kaebeõiguse piirang, mistõttu on halduskohus jätnud õigesti kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolu ilmnemise tõttu läbi vaatamata.
10.Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu seisukohta, et komisjoni 26.05.2016 otsuse näol on tegemist menetlustoiminguga, kuid leiab, et HKMS § 45 lg 3 teist alternatiivi ei saa tõlgendada selliselt, et menetlustoimingut saab isoleeritult vaidlustada üksnes juhul, kui menetlustoimingule järgneb kindlasti ka kaebaja õigusi rikkuv haldusakt või toiming. Seega on kaebaja seisukohal, et menetlustoimingut saab isoleeritult vaidlustada ka siis, kui menetlustoimingule võib tõenäoliselt järgneda kaebaja õigusi rikkuv haldusakt või toiming. Kaebaja märgib, et kui ta ei muuda eskiisjoonist oma õigusi kahjustaval viisil, riskib ta detailplaneeringu algatamata jätmisega, sest PlanS § 128 lg 2 sätestab avatud loetelu juhtumitest, millal kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta detailplaneeringu algatamata. Ringkonnakohtu hinnangul sätte sõnastus „tingiks vältimatult“ sedavõrd laia tõlgendamist siiski ei võimalda. Halduskohus sekkub haldusmenetlusse ennetavalt üksnes seaduses sätestatud erandlikel juhtudel ning reeglina kontrollib halduskohus halduse tegevuse lõpptulemuse (haldusakti või toimingu) õiguspärasust tagantjärele. Sel eesmärgil on HKMS-s sätestatud kaebeõiguse piirangud keelamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 1) ja ka menetlustoimingute vaidlustamiseks (HKMS § 45 lg 3). Kaebaja laiendav tõlgendus on selle põhimõttega vastuolus ega ole kooskõlas HKMS § 45 lg 3 eesmärgiga vältida sellist ennetavat sekkumist. 5(6)

3-16-1697 Eskiisjoonise muutmise ettepaneku õiguspärasuse kontrollimist ei saa pidada ka efektiivseks õiguskaitsevahendiks, sest ettepaneku õigusvastasuse konstateerimine ei tagaks kuidagi, et muutmata eskiisjoonise alusel algatatud detailplaneeringu menetluses jõutakse kaebaja soovitud planeeringulahenduse kehtestamiseni. Kaebajal on võimalus vaidlustada detailplaneeringu algatamisest keeldumine, kui kohalik omavalitsus peaks eskiisjoonise muutmata jätmise tõttu sellise otsuse tegema.

11.Kaebaja osutatud Riigikohtu 08.06.2016 määruse nr 3-3-1-12-16 seisukohad ei ole praegusesse vaidlusesse ülekantavad. Erinevalt praegusest juhtumist, kus haldusmenetlus on 06.02.2015 detailplaneeringu algatamise taotluse esitamisega alanud (HMS § 35 lg 1 p 1) ja vaidluse esemeks on selle haldusmenetluse raames tehtud menetlustoiming, oli viidatud lahendi puhul tegemist halduse toiminguga väljaspool ehitusloa menetlust, millele vaidlustamisele ei kohaldu HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud kaebeõiguse piirangud, vaid kohalduvad HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud piirangud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium