Kadrina Vallavalitsuse kaebus Rahandusministeeriumi juures asuva kohanimenõukogu 05.09.2016 otsuse nr 14-4041 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Kadrina vald (Kadrina Vallavalitsuse kaudu), esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Kadri Härginen; Vastustaja – Kohanimenõukogu, seadusjärgne esindaja Väino Tõemees; Kolmandad isikud – M.T. ja H.R., volitatud esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik; Arvamuse andmiseks kaasatud isik– riigihalduse minister, volitatud esindaja Janar Luts
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata M.T. ja H. R. taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Kadrina vallalt kolmandate isikute kasuks välja menetluskulud kogusummas 495,50 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 23.01.2017 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Kadrina Vallavalitsus esitas 18.04.2016 kohanimeseaduse (edaspidi KNS) § 7 lg 3 alusel taotluse riigihalduse ministrile, et muuta Kadrina vallas Kadrina alevikus asuv Tehnika tänav
Sauna tänavaks. Taotlusele vastas kohanimenõukogu 12.05.2016 kirjaga nr 14-5/06044-1, kus selgitati, et nime muutmist võiks toetada, kui leiab kinnitust, et Sauna nimi on kohapealses kasutuses muutunud/muutumas eelistatud nimeks (KNS § 7 lg 2 p 1). Kohanime muutmiseks palus kohanimenõukogu esitada Kadrina vallal põhjalikuma selgituse.
2.Lähtuvalt kohanimenõukogu 12.05.2016 kirjast täpsustas Kadrina Vallavalitsus 17.05.2016 kirjas taotluse põhjendusi.
3.Lisaselgituste saamise järgselt edastas kohanimenõukogu Kadrina vallale 20.05.2016 koosoleku protokollilise otsuse, mille kohaselt täiendas kohanimenõukogu 12.05.2016 arvamust ning jäädes seisukohale, et Kadina vallal on kooskõlas KNS § 7 lg 2 p-ga 1 õigus otsustada kohanime muutmine iseseisvalt. Kadrina Vallavalitsuse taotlust riigihalduse ministrile ei edastatud.
4.Kadrina Vallavolikogu 25.05.2016 määrusega nr 64 „Liikluspinna ruumikuju ja ametliku kohanime muutmine“ (edaspidi määrus nr 64) otsustati muuta KNS § 7 lg 3 alusel Kadrina vallas asuv senine Tehnika tänav Sauna tänavaks.
5.30.06.2016 esitasid M.T. ja H.R. kohanimenõukogule ühise vaide määruse nr 64 kehtetuks tunnistamiseks ning see vaie rahuldati 05.09.2016 vaideotsusega nr 14-4014 (edaspidi 05.09.2016 otsus või vaideotsus).
6.04.10.2016 andis riigihalduse minister nõusoleku kohanime muutmiseks.
7.05.10.2016 saabus halduskohtule Kadrina valla kaebus kohanimenõukogu 05.09.2016 vaideotsuse nr 14-4041 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja seisukoht
8.1.Kaebajal on kaebeõigus halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) HKMS § 44 lg-st 4 ning KNS § 24 lg-s 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 15 lg-st 3 tulenevalt. Puudub vaidlus, et vastustaja otsus puudutab kaebaja õigusi – kohalikul omavalitsusel on õigus KNS alusel määratleda tänavanimesid, sh neid muuta. Nimetatu kuulub põhiseaduse (edaspidi PS) § 154 kaitsealasse, mille kohaselt otsustavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused. Kohalike tänavanimede üle otsustamine on kohaliku elu küsimus. Sellises olukorras kohaliku omavalitsuse kaebeõiguse puudumisel otsustaks tänavanimede üle vastustaja, kes on keskvalitsuse osa, mistõttu sekkuks riik ebaõigesti kohaliku omavalitsuse pädevusse. Lisaks on vaidemenetluse poolel alati õigus vaideotsus vaidlustada.
8.2.Vaiet lahendades ei kontrollinud vastustaja kolmandate isikute kaebeõigust, mistõttu on vaideotsus õigusvastane.
8.2.1.Vaide esitanud M.T.l puudub kaebeõigus, kuna tema elukohaks ei ole Tehnika tänav ning sel põhjusel ei saa määrus nr 64 tema õigusi rikkuda ning vaidlustatud otsusega puudub tal igasugune puutumus. Sel põhjusel oleks vastustaja pidanud M.T. vaide tagastama, mistõttu on 05.09.2016 vaideotsus õigusvastane.
2(11)
8.2.2.Ka ei riku määrus nr 64 kummagi isiku õigusi ning vastustaja oleks pidanud seda kontrollima ning vaide rahuldamata jätma, kuivõrd tegelikkuses kolmandate isikute õigused rikutud ei ole. Kuna vastustaja seda ei teinud, on vaideotsus õigusvastane. Isegi kui kolmandatel isikutel oli kaebeõigus, on see käesolevaks ajaks ära langenud, kuna tänavanime muutmisest on registreid teavitatud ning kui taastada Tehnika tänava nimi, siis tuleks seda uuesti teha. Sellise olukorra loomine ei ole kolmandate isikute huvides.
8.2.3.Sisuliselt võiks jaatada tänavanime osas kaebeõigust vaid olukorras, kus nime muutus läheb vastuollu heade kommetega. Tehnika tänava nime muutmine Sauna tänavaks ei ole vastuolus avalike kommetega ega vulgaarne. Olukorras, kus nimi on kooskõlas heade kommetega, ei saa ükski tänava nimi isiku õigusi rikkuda, sest isikul puudub nõudeõigus konkreetse nime kasutamiseks või kasutamata jätmiseks.
8.3.Vastustaja eksis vaidemenetlusele eelnenud haldusmenetluses kaebaja taotluse lahendamisel, mistõttu on ka kolmandate isikute 30.06.2016 vaide rahuldamise alus ebaõige, kuna Kadrina vald taotles KNS § 7 lg 3 alusel riigihalduse ministrilt kohanime muutmiseks nõusolekut, kuid kohanimenõuskogu jättis selle kahel korral arvamuse andmata ning samuti ei teinud kohanimenõukogu ministrile otsuse tegemiseks ettepanekut. Seega on ebaõige vaideotsuse seisukoht, et Kadrina Vallavalitsus ei ole taotlenud ministri nõusolekut.
8.4.Kaebaja ei soovinud kohanime muuta KNS § 7 lg 2 alusel vaid KNS § 7 lg 3 alusel. KNS § 7 lg 3 alusel ministri nõusoleku küsimine ei ole erandlik protseduur ega miskit, mida kohanimenõukogu võiks kaalutlusotsuse alusel küsida või küsimata jätta. Samuti ei tulene KNS-ist, et ministrilt nõusoleku küsimine eeldab kõrgendatud tõendamiskoormist. Vastustaja on ekslikult arvanud, et tal on KNS § 7 lg 3 alusel kaalutlusõigus, kas küsida ministri nõusolekut või anda ministrile arvamus, kui kohalik omavalitsus algatab nime muutmise menetluse KNS § 7 lg 3 alusel.
8.5.Vaideotsuses on kohanimenõukogu jõudnud lõppjäreldusele, et haldusakti andmise alus ja motiivid ei lange kokku ning viide KNS § 7 lg 3 on ebaõige, kuivõrd kohanimenõukogu hinnangul võeti otsus tegelikkuses vastu kohanimeseaduse § 7 lg 2 p-i 1 alusel. Selline järeldus ei ole tõene, kuna määrus nr 64 tugineb KNS § 7 lg-le 3. Kadrina vald on tuginenud nimemuutmisel asjaolule, et soovib tunnustada kolmanda sektori pikaajalist ning olulist panust kohaliku elu arendamisse. Kadrina Saunaklubi on olnud viimase 15 aasta jooksul eestvedajaks nii Kadrina avaliku saunahoone taastamisele ja saunakultuuri edendamisele kui ka laiemalt ühiskondlikule mõttevahetusele ja kogukondade suhtlemisele. Määruse nr 64 ongi Kadrina vald püüdnud eeskätt tunnustada kodanikuühiskonna arengusse panustavaid inimesi.
8.6.Tänavanime muutmisel on kooskõlas KNS § 6 lg-ga 11 teavitatud kõiki asjas puudutatud kinnistu omanikke ning samuti on teave avalikustatud Kadrina valla lehes Kodukant nr 4 ning Kadrina valla kodulehel. Saates puudutatud isikutele teavituse tänavanime muutmisest, palus vald esitada oma ettepanekud ja vastuväited 15 päeva jooksul. Teavitusele laekunud vastustest ning vastuväidete puudumisest (KNS § 6 lg 4 ja ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 55 lg 2) tuleneb, et puudutatud isikud on ülekaalukalt (74%) tänavanime muutmise poolt. Vastu oli 19 puudutatud isikut. Väljaspool puudutatud isikuid esitas Kadrina valla vastuseisu sisaldava arvamuse 6 elanikku, ent Kadrina alevikus elab kokku 2 174 inimest, siis ei saa 6 inimese vastuarvamusest järeldada, et kogukond nime muutmist ei toeta.
8.7.Määrus nr 64 tuleks jätta kehtima menetlusökonoomia põhimõttel. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-25-02 jõudnud seisukohale, et õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomi põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti
3(11)
tühistamist tuleks samasisuline haldusakt igal juhul välja anda. Praegusel juhul on minister nõusoleku andnud, mistõttu on eeldused kohanime muutmiseks täidetud. Vaideotsuse kehtima jäädes tuleb aga kaebajal võtta samasisuline otsus uuesti vastu. Vaideotsuse kehtima jäämine oleks põhjendamatu ka sel põhjusel, et määruse nr 64 alusel on nime muutmisest teavitatud ka asjakohaseid asutusi ning muudetud on ka tänav nimesildid ja majade numbrid. Kui vaideotsus jääb kehtima, tuleks kaebajal vahetada nimesildid ja numbrid, teavitada uuesti registripidajaid ja muid asjakohaseid asutusi ning ka elanikel tuleks uuesti teavitada isiklikke lepingupartnereid. Vaideotsuse kehtima jäämisel tuleks aga see kõik tagasitäita.
9.Vastustaja seisukoht
9.1.Nõustuda ei saa kaebaja käsitusega kohanime vaidlustamise kaebeõiguses. Kaebaja käsitus viiks olukorrani, kus kohanimede osas vaidluste lahendamine kaotaks sisuliselt oma mõtte, kuivõrd sellisel juhul on võimalik KNS § 24 ja § 25 sätestatud vaidluste lahendamist sisuliselt vältida. Nõustuda saab vaide esitajatega, et tänavanime muutmine võib tuua kaasa vajaduse muuta sellega seotud andmeid lepingutes ning seeläbi ei saa välistada haldusakti mõju isikutele. Vaide esitamisel ei ole oluline, kui koormav mõju isikule on.
9.2.Kohanimede määramine ja muutmine on Eestis enamikel juhtudel kohaliku elu küsimus ning nõustuda ei saa kaebaja tõlgendusega, et KNS § 7 lg 3 võimaldab ministri nõusolekut küsida igas olukorras või et kohalikul omavalitsusel saaks olla õigust valida, millist KNS § 7 alust kohaldada. Tõlgendus, et KNS § 7 osas puudub kohanimenõukogul või ministril aluste kohaldamises diskretsiooniõigus või et KNS § 7 lg 3 on kohaldatav igal juhul, tekitaks sisuliselt olukorra, kus kohalik omavalitsus, soovides vältida kohalike elanike pahameelt või mööda minna tegeliku kasutustava tuvastamisest, pöörduks ministri poole, nõudes temalt hinnangut olukorrale ilma kohalikke olusid teadmata. Sellisel juhul peaks minister algatama kohalike elanike tahte tuvastamiseks küsitluse või mõne muu fakti tuvastamise menetluse. See oleks juba tegelemine kohaliku elu küsimusega, ehk riigivõimu sekkumine kohaliku elu küsimusse. Selline käsitlus ei oleks kooskõlas PS-ga ja kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttega (§ 154 lg 1). Samuti kehtib kohanime muutmiseks kõrgem motiveerimisväli kui uue kohanime määramisele, kuna kohanimekorralduse aluseks on väärtuslike kohanimede kaitse.
9.3.KNS § 7 lg 3 sätestab, et selle paragrahvi lõigetes 1 ja 2 käsitlemata põhjusel kohanime muutmiseks peab kohanimemääraja, välja arvatud Vabariigi Valitsus, taotlema nõusolekut valdkonna eest vastutavalt ministrilt. Valdkonna eest vastutav minister teeb otsuse pärast seda, kui on kohanimenõukogult saanud arvamuse. Ministri nõusoleku andmine kohanimeseaduses on pigem erandlik, mille eesmärk on põliste kohanimede kaitse ning ministri nõusolekut vajavate nimemuutmiste puhul kehtib ka kõrgem tõendamiskohustus (põhjendamiskohustus). Kaebajal oli võimalik kohanime muuta KNS § 7 lg 2 punktile 1 tuginedes, kuid praegusel juhul võeti määrus nr 64 vastu KNS § 7 lg-le 3 tuginedes päev pärast kohanimenõukogu selgituste saamist (25. mail). Põhjendusi, miks vald ei nõustu kohanimenõukogu välja toodud viidetega KNS § 7 lg 2 punktile 1 ja peab tolles olukorras ainuõigeks vaid KNS § 7 lg-d 3, kaebaja ei esitanud. Kohanimenõukogu lähtus otsust tehes tollel hetkel teada olnud asjaoludest. Vaidemenetluses sai kohanimenõukogu otsustada, kas rahuldada vaidlustaja taotlus või jätta see rahuldamata. Kuna ministri nõusolekut ei olnud, polnud Kadrina vallal alust sellel tugineva haldusakti andmiseks, mistõttu tuli taotlus rahuldada.
4(11)
9.4.Seda asjaolu ei väära ka kaebaja väited, et kohanimenõukogu viis haldusmenetlust läbi ebaõigesti. Kadrina vald avalik-õigusliku juriidilise isikuna kannab korrektse asjaajamise nimel kõrgemat vastustust kui näiteks eraisikud. Kui haldusorgan ei saa kirjas antud selgitustest aru või leiab, et need on mitmeti tõlgendatavad, tuleks ebamõistlike tagajärgede vältimiseks paluda seda täpsustada. Ebakorrektne on väide nagu oleks vastustaja jätnud arvamuse andmata või ei püüdnud välja selgitada tähtsust omavaid asjaolusid. Vastustaja on varem selgitanud, et kaebaja esimese taotluse peale küsiti täiendavaid selgitusi, kuna taotluse põhjendused hinnati ebaselgeks ja ebapiisavaks. Ehkki tagantjärele leiab kaebaja, et kohanimenõukogu kirja selgitusi ei pruukinud ta täiel määral mõista, ei saa kohanimenõukogu vastutada valla arusaama eest, et kohanimenõukogu arvamus asendab KNS § 7 lg-s 3 sätestatud ministri nõusolekut. Kohanimenõukogu kaalus vaideotsuse tegemisel asjaolu, et Kadrina vald võis olla määrust nr 64 vastu võttes eksinud õiguslikus aluses, mis võiks kvalifitseeruda haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 58 sätestatud vormiliseks puuduseks, kuid paraku ei olnud tegemist sellise eksimusega. Ka volikogu istungi protokollist nähtub, et volikogu liikmetele oli teada ministri nõusoleku puudumine. Otsuse tegemine olukorras, kus volikogu liikmed pidid aru saama, et kohanimenõukogu kirja ei saa käsitleda ministri nõusolekuna, on kaebaja risk. Kui Kadrina vald oleks siiski soovinud tingimata, ehk vaatamata kohanime nõukogu esitatud arvamusele, ministri nõusolekut, oleks ta pidanud seda veelkord selgitama ja esitama ka põhjendused, miks ta siiski leiab, et kohanimenõukogu arvamusega ei saa nõustuda, ning tegemist on KNS § 7 lg 3 olukorraga. Põhjust, miks otsuste vastuvõtmisega kiirustati, pole kaebaja esitanud, kuid see ei saa olla vastustaja riisikoks.
9.5.Et riigihalduse minister andis 04.10.2016 nõusoleku ei oma praegusel juhul tähendust. Minister langetas otsuse pärast määruse nr 64 kehtestamist ja selle kehtetuks tunnistamist 05.09.2016 otsusega. Alles pärast vaideotsus asus kaebaja situatsiooni detailsemalt selgitama ning põhjendama, miks nimemuutus on paikkonnale oluline, miks see on seotud kodanikuühiskonna alatusega ning miks võib asuda seisukohale, et kohaliku elanikkonna toetus nime muutmisele on olemas. Ministri antud nõusolek saab olla siiski aluseks uue, kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse aluseks, mitte olemasoleva, mitu kuud varem langetatud otsuse ennistamise aluseks.
9.6.Nõustuda ei saa väitega, et MTÜ Saunaklubi kodanikualgatusest lähtuv initsiatiiv ei sobitu kohanimeseaduse § 7 lg 2 punkti 1 alla, kuna sätte sõnastus ei kitsenda kuidagi olukordi, kus tegeliku kasutuse eelistus (kasutustava) on välja kujunenud lähtuvalt kodanikualgatusest valla ühiskondliku ning kultuurielu hoidmisel ja edendamise eesmärkidel. Oluline pole enam asjaolu, kas tegelikku kasutust hakati eelistama kunagi kodanikualgatuslikus korras esitatud ettepaneku alusel või kasvas see välja ajapikku, kujunedes kasutatavaks tavaks. Oluline on aga kohanime muutmist vajalikul määral selgitada ning tõendada; kõige loomulikum koht selleks on õigusakti seletuskiri. Olukorras, kus tegelikult käibes nime ei kasutata või seda ei soovita kasutada, pole väljapääs ka ministri nõusolek kohanimeseaduse § 7 lõike 3 alusel. Hoolimata sätte laiast sõnastusest, ei võimalda seadus kohanimesid panna kergekäeliselt või suvaliselt (KNS § 13 sätestatud põhimõtted). Kodanikel ega ühendustel ei ole kohanimedele subjektiivset õigust, see tähendab, et kellelgi ei ole õigust endale konkreetset kohanime nõuda ega kohanimest keelduda. Kohanime muutmiseks on vajalik kogukondlik enamuse heakskiit.
5(11)
9.7.Kohanimenõukogu vaidemenetluse otsus ei ole kaebaja õigusi kestvalt piirav. Kaebajal (volikogul) on kogu vaidluse aja olnud võimalik võtta vastu uus, õigel alusel vormistatud haldusakt.
9.8.Kaebaja esitatud väide, et tänavanimi on faktiliselt juba muutunud, ei oma vaidluses olulist tähendust, kuivõrd vaidlus puudutabki olemasoleva tänavanime õiguspärasust. Tänavanime faktiline muutmine ei saa muutuda iseseisvaks õiguslikuks aluseks. Tänava nimi on hetkel Sauna, kuivõrd vaidlustatud vaidemenetluse otsust ei ole kuni vaidluse lõpuni suunatud täitmisele.
10.Kolmandate isikute seisukohad
10.1.Kaebus tuleb jätta kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kaebajal puudub kaebeõigus ning Kadrina vald ise ei ole ei tänavanime muutmise haldusaktis, senises kirjavahetuses ega vaidemenetluses kohanimenõukogus väitnud, et tänavanime muutmata jätmine riivab kuidagi tema õigusi. Et kohanime muutmine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, ei anna alust tuletada sellest kaebeõigust, kuna see eeldab kaebaja õiguste riivet. Kohanime muutmata jätmine st Tehnika tänava nime püsimajäämine ei saa riivata mitte ühtegi kohaliku omavalitsuse õigust ning seda, kuidas vastav riive võiks kasvõi teoreetiliselt võimalik olla, ei ole selgitanud ka Kadrina vald ise. Vastupidi, tänavanime muutmise otsusest nähtub, et see on tehtud kohaliku saunaklubi huvides. Teisisõnu, Kadrina vald ei ole pöördunud kohtusse mitte enda vaid menetlusvälise isiku MTÜ Kadrina Saunaklubi õiguste ja huvide kaitseks. Ükski kaebaja poolt viidatud õigusnormidest, ei HKMS § 44 lg 1, lg 4 ega KOKS § 15 lg 3, ei võimalda pöörduda kohtusse teise isiku õiguste kaitseks. Antud juhul oleks kohanimenõukogu otsuse saanud vaidlustada vaid MTÜ Kadrina Saunaklubi ise või keegi tänava elanikest, keda tänavanime muutmine vahetult mõjutab. Kohalikul omavalitsusel ei saa olla õigust ega õiguspärast ootust ei konkreetsele tänavanimele ega selle muutmisele. Kuna kaebus ei ole esitatud Kadrina valla ühegi seadusega tagatud õiguse kaitseks, puudub Kadrina vallal kaebeõigus.
10.2.Ehkki kaebaja on seadnud kahtluse alla kolmandate isikute kaebeõiguse vaide esitamisel, siis analoogsete kaebuste kontekstis on kohalike elanike kaebeõigust tunnustatud (vt haldusasjad 3-16-875 ja 3-08-1501 jt). Kaebeõigust ei välista ka asjaolu, et vald on tänavanime juba faktiliselt ära muutnud ja kolmandate isikute õigused on juba riivatud.
10.3.Kaebajaga tuleb nõustuda osas, et määrus nr 64 tugineb KNS § 7 lg-le 3 ning KNS § 7 lg 2 p-s 1 sätestatud alust tänavanime muutmiseks ei esinenud. Samas tõlgendab kaebaja KNS § 7 lg 3 vääralt. Kohalikul omavalitsusel puudub õigus kohanime muutmiseks lähtuvalt faktist, et riigihalduse ministrile on taotlus esitatud. Kohanime muutmise eelduseks on nõusoleku olemasolu. Vastupidine tähendaks seda, et kohalik omavalitsus võib kohanime suvaliselt muuta ka siis, kui ei esine ühtegi KNS § 7 lg-s 2 sätestatud asjaolu, kuid taotlus ministrile on esitatud. Praegusel juhul ei ole vaidlust asjas, et määruse 64 vastuvõtmise ajaks ei olnud minister nõusolekut andnud. Riigihalduse ministri poolt 04.10.2016 antud nõusoleku resolutsioon ei ole kooskõlas selle põhjendustega. Kohanimenõukogu ei ole nime muutmiseks nõusolekut ega soovitust andnud, kuid sellele vaatamata on minister nõusoleku andnud, ehkki
6(11)
nõusoleku tekstis ei sisaldu mitte ühtegi põhjendust, mille alusel on seda tehtud või mis annaks nime muutmiseks õigusliku või sisulise aluse. Kui kaebaja leiab, et riigihalduse minister jättis nõuetekohaselt esitatud taotlusele tähtaegselt vastamata, oleks kaebaja pidanud kaaluma muid õiguskaitsevahendeid või õigusvaidluse algatamist.
10.4.Kaebaja väide nagu oleks tänavanime muutmiseks elanike ülekaalukas toetus on eksitav. Määruse seletuskirjas on märgitud, et kohalik omavalitsus saatis välja 68 kirja, arvamusi laekus aga 28. Sellest tuletas kohalik omavalitsus, et laekus 19 vastuarvamust ning 49 pooltarvamust. Tegemist on formaalse ning ebaõige lähenemisega, millega kohalik omavalitsus sisuliselt välistas materiaalse kaalutluse teostamise. Arusaamatult on jäetud tähelepanu alt välja see, et laekunud 28-st arvamusest oli kohanime muutmisele vastu 25 isikut ning poolt üksnes 3. Arvamust avaldanud inimestest oli vastu ca 90% ning kaasatud 68 isikust olid muudatuse poolt vaid 3 ehk ca 4%. Oluline on ka see, et lisaks nimetatule esitasid Tehnika tn 1 kümme elanikku ühehäälse avalduse, milles väljendasid oma mittenõustumist kohanime muutmisele. Samuti, otseselt mittepuudutatud isikutelt (st mitte Tehnika tn elanikelt, vaid vallaelanikelt) laekunud 6 arvamust olid samuti nimemuutmisele vastu. Kõige veenvamalt kinnitabki tänavanime muutmisele toetuse puudumist valla enda poolt kogutud arvamuste kohaselt tänavanime muutmist toetavate elanike arv – kolm. Sellises olukorras on eksitav väita, et tänavanime muutmiseks on elanike ülekaalukas toetus.
10.5.KNS § 6 lg 4 ja RAS § 55 lg 2, mis sätestavad vaikimise lugemise poolthääleks, rakenduvad mõlema sätte teksti kohaselt vaid eraomandis olevale maaüksusele või sellel paiknevale nimeobjektile nime määramisele. Vaidlusalune tänav ei ole eraomandis vaid selle omanikuks on Kadrina vald, mistõttu antud olukorrale ei rakendu ei KNS § 6 lg 4 ega RAS § 55 lg 2. Seetõttu ei saa arvamust mitte andnud isikuid lugeda tänavanime muutmisega nõus olevaks. Nagu eelnevalt rõhutatud, siis on tänavanime muutmist toetanud Kadrina valla 2174 elanikust vaid kolm. Sealjuures, nagu tõid kolmandad isikud esile 30. juunil 2016. a esitatud vaides (p 2.1.3), siis suhtlusportaali vahendusel läbi viidud küsitluses avaldasid 238 vastanust vaid 27 inimest toetust tänavanime muutmisele. Tegemist on oluliselt representatiivsema küsitlusega.
10.6.Tänavanime faktiline muutmine ei saa olla õiguslikuks aluseks, et jätta vaideotsus kehtima menetlusökonoomia põhimõttele viidates. Tänavanime muutmine ei ole kiireloomuline küsimus, mida tuleks koheselt ellu viia. Tegemist oli ennatliku käitumisega, mille eesmärk oli panna nii asjaosalised kui halduskohus fakti ette, et tänavanime muutmine on juba toimunud. Fakt, et vald on käitunud nagu tänavanimi oleks juba muudetud, ei saa mitte kuidagi toetada tänavanime püsima jäämise otsust. Sisuliselt soovib kaebaja panna kohtu fait accompli ette, milline käitumine, seda eriti kohaliku omavalitsuse poolt, ei ole heas usus ega kooskõlas õigusriigi põhimõttega.
11.Kaasatud haldusorgani seisukoht
11.1.Vaideotsus on õiguspärane ja põhjendatud, kuna määruse 64 vastuvõtmisel ministri nõusolek puudus. Kaebaja arusaam, et KNS § 7 lg 3 alusel kohanime muutmiseks piisab kohanimemäärajal üksnes valdkonna eest vastutavale ministrile(antud juhul riigihalduse minister) taotluse esitamisest, on sügavalt ekslik. See nõusolek peab olema olemasolev, mitte hüpoteetiline.
7(11)
Minister peab KNS kohaselt tegema otsuse pärast kohanimenõukogult saadud arvamust, kuid ei ole seadusest tulenevalt kohanimenõukogu arvamusega seotud. KNS § 21 p 2 kohaselt kohanimenõukogu ka nõustab kohanime määrajaid ning annab nende taotlusel oma arvamuse. Ilmselgelt käsitas kohanimenõukogu nimetatud taotlust kui nõustamistaotlust ning võttis nõuandva rolli, suunates Kadrina valda tegema antud nimemuutmist KNS § 7 lg 2 p 1 alusel, kuna kohanimenõukogu hinnangul oli see ainuõige säte plaanitava otsustuse aluseks. Hindamaks, kas õige alus olnuks KNS § 7 lg 2 p 1 või § 7 lg 3, on õiguslikult vaieldav ja juriidiliselt õige aluse mitteäratundmist ei saa kohanimenõukogule ette heita. Selle asemel, et ära oodata ministri otsus oma taotluse osas, võttis Kadrina Vallavolikogupäev peale teist kohanimenõukogu selgitavat arvamust vastu määruse nr 64. See tähendab, et Kadrina Vallavolikogu võttis vastu määruse, mille vastuvõtmiseks puudus tal eeltingimus, kuna ministri nõusolek tolleks hetkeks puudus.
11.2.Kaebaja interpreteerib vaideotsust vääralt ning vaideotsusest ei leia vastustaja hinnangut, et määrus nr 64 võeti tegelikult vastu KNS § 7 lg 2 p-i 1 alusel. Kaasatud haldusorgan nõustub kaebajaga küll selles osas, et vaideotsuses on ekslikult märgitud, et haldusakti andmise alus ja motiivid ei lange kokku, kuna Kadrina Vallavalikogu määruses nr 64 märgitud alus KNS § 7 lg 3 ning määruses ja selle seletuskirjas märgitud motiivid langevad kokku. Ometi ei anna nimetatud eksimus alust vaideotsuse tühistamiseks, kuna vaideotsusega tunnistati Kadrina Vallavalikogu määrus nr 64 kehtetuks siiski KNS §7 lg 3 eeldusliku aluse (ministri nõusoleku) puudumise tõttu.
11.3.Kaebuse lahendamise seisukohast ei oma tähtsust ka asjaolu, et nimemuutusega tõstetakse esile kodanikuühiskonna panust, kuna seda tuleb teha seaduse kohaselt. Samuti ei asenda elanike ülekaalukas toetus KNS § 7 lg-s 3 sätestatud ministri nõusolekut ning tänavanime faktiline muutmine ei saa olla õiguslikuks aluseks selle muutmiseks. Seega ei oma antud kaebuse lahendamise seisukohast tähtsust väide, et tänava nimi on juba muudetud ja nime muutusest on juba teavitatud asjakohaseid asutusi.
11.4.Käesoleval hetkel on kaebajal võimalik uue otsustuse tegemisel täita ka KNS § 7 lg 3 olevad tingimused, kuna nüüd on kaebajal olemas ministri nõusolek nime muutmiseks. Kadrina vallal on õigus teha põhjendatud kaalutusotsus ja muuta uuesti soovitud Tehnika tänava osa Sauna tänavaks. Leiame, et täidetud on ka nõutud tingimused rahva arvamuse selgitamise osas. Kaasatud haldusorgan ei näe takistust Kadrina vallal uue otsuse tegemiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebeõigusest ja kolmandate isikute 16.12.2016 kaebuse läbivaatamata jätmise taotluse lahendamine
10.Kohus ei nõustu kolmandate isikutega, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna tänavanime muutmise otsuse kehtetuks tunnistamine ei riiva kuidagi kaebaja või avalikke õigusi. KNS § 24 lg 2 kohaselt on kohtuväline nimevaidlusorgan kohanimenõukogu, kui nimevaidluse poolteks on kohalikud omavalitsused või kohalik omavalitsus ja füüsiline või juriidiline isik ning nimevaidluse lahendamise menetlusele kohaldatakse vaidemenetluse sätteid (KNS § 25 lg 1). KNS-ist tulenevalt on kohanime määramine muu hulgas kohaliku omavalitsuse pädevuses ning kohanime määramist saab pidada kohaliku omavalitsuse enesekorralduslikuks küsimuseks (PS § 154). Et KNS § 24 näeb kohanime vaidlustele ette muu hulgas vabatahtliku kohtuvälise vaidluste menetlemise korra, siis peab kohalikul omavalitsusel olema ka õigus vaidlustada
8(11)
kohanimenõukogu otsust, millega nimevaidlus lahendati kohalikule omavalitsusele ebasoodsal viisil. Kohtu hinnangul ei välista kaebeõigust ka asjaolu, et nimevaidluse lahendamisel on vaidemenetluse iseloom, kuivõrd kohtu hinnangul peab kohalikul omavalitsusel olema kaebeõigus riigi sekkumise korral ning HKMS § 44 lg-d 4 ja 5 kaebeõigust praegusel juhul ei välista.
11.Sel põhjusel jääb kolmandate isikute 16.12.2016 menetlusdokumendis esitatud teistkordne taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Vaideotsuse õiguspärasus
12.Ehkki kohus peab kaebust lubatavaks, tuleb praegusel juhul jätta kaebus rahuldamata, kuna kohanimenõukogu 05.09.2016 otsus on õiguspärane ning kaebuses toodud asjaolud ei anna alust selle tühistamiseks.
13.Sisuliselt peab kaebaja 05.09.2016 otsust õigusvastaseks järgmistel põhjustel: − kolmandatel isikutel puudus kaebeõigus määruse nr 64 vaidlustamiseks kohanimenõukogus; − kohanimenõukogu ei lahendanud kaebaja taotlusi vaidemenetlusele eelnenud haldusmenetluses nõuetekohaselt; − endise Tehnika tänava elanikud on nõustunud tänava ümbernimetamisega Sauna tänavaks. Lisaks märgib kaebaja, et 05.09.2016 otsus tuleks tühistada ja määrus nr 64 tuleks jätta menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt kehtima, kuna riigihalduse minister on 04.10.2016 andnud Kadrina vallale nõusoleku tänavanime muutmiseks ning faktiliselt on Tehnika tänav ümber nimetatud Sauna tänavaks ja nime muutmisega seotud korralduslikud muudatused on ellu viidud.
14.Kohus ei nõustu kaebajaga, et 05.09.2016 otsus oleks õigusvastane sel põhjusel, et kolmandatel isikutel puudus selle vaidlustamiseks kaebeõigus. KNS § 24 lg 1 sätestab, et kohanime üle tekkinud vaidluse võib seaduses sätestatud korras lahendada kohtuväliselt või halduskohtus. Seejuures kohaldataks nimevaidluse lahendamise menetlusele vaidemenetluse sätteid (KNS § 25 lg 1) ning vaide esitamise õigus on lisaks HMSis sätestatud juhtudel ka isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud kohanime ebaõige kasutamisega. Seega laiendab KNS isikute ringi, kellel on kohanime vaidlustamiseks õigus. Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikutega, et nime muutmist puudutava kohaliku omavalitsuse otsuse vaidlustamise õigus (kohtus või kohanimenõukogus) on nendel isikutel, keda tänavanime muutmine puudutab. Vaidlust ei ole, et H.R. on endise Tehnika tänava elanik (aadress Tehnika 1-5, Kadrina alevik), keda tänavanime muutmine selgelt puudutab ning kellele toob tänavanime muutus kaasa täiendavaid kohustusi. Tänavaelaniku kaebeõigust tänavanime muutmise haldusakti vaidlustamiseks on ka kohtumenetluses tunnustatud (vt haldusasjad 3-081501 ja 3-16-879). Mis puudutab aga M.T. kaebeõigust, siis tuleb vastustajaga nõustuda, et M.T. ei ela Tehnika tänaval, mistõttu saaks tema kaebeõigus tuleneda üksnes KNS § 25 lg-st 2. Vaidest (toimiku lk
9(11)
14 pöördel) elukohaks ei ole Tehnika tänav ning vaides ei ole ka täiendavalt selgitatud, kuidas määrus nr 64 M.T. õigusi rikub. Isegi kui asuda seisukohale, et M.T. osas oleks tulnud vaie tagastada, siis ei muuda see vaideotsust õigusvastaseks ega too kaasa vaideotsuse tühistamist (HMS § 58; riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1), kuivõrd H. R. osas on vaide lahendamine toimunud õiguspäraselt. Täiendavalt märgib kohus, et vaideotsusest nähtuvalt on kaebaja vaidemenetluses saanud seisukohti väljendada (toimiku lk 17) ning võimalikule kaebeõiguse puudumisele oleks kaebaja pidanud tähelepanu juhtima juba vaidemenetluses. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis ei saa väita, et kaebaja õigusi oleks vaidemenetluses ka M.T. vaiet sisuliselt lahendades rikutud ning sel põhjusel tuleks vaideotsus lugeda õigusvastaseks või kaebaja õigusi rikkuvaks.
15.KNS § 7 lg 3 eeldab imperatiivselt ministri nõueoleku olemasolu. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et määrus 64 tugineb KNS § 7 lg-le 3 (toimiku lk 11) ning et määruse vastuvõtmise ajal ei olnud riigihalduse minister KNS § 7 lg-s 3 sätestatud nõusolekut kaebaja 18.04.2016 taotluse ja 18.05.2016 täiendatud taotluse alusel andnud. Samuti pidi riigihalduse ministri nõusoleku puudumine olema teada kaebaja volikogu liikmetele, kuna kohanimenõukogu 20.05.2016 protokolli väljavõte edastati kaebajale 24.05.2016 ning ka majanduskomisjoni 19.05.2016 protokollist nähtub, et vähemalt majanduskomisjonis osalenud volikogu liikmetele oli KNS § 7 lg 3 alusel kohanime muutmiseks vajaliku ministri nõusoleku puudumine teada (toimiku lk 64).
16.Kohus nõustub kolmandate isikutega, et üksnes vastutavale ministrile taotluse esitamine ei ole samastatav kohanime muutmiseks nõusoleku saamisega. KNS § 7 lg 3 kohaselt teeb vastutav minister kohanime muutmise lubamiseks otsuse pärast kohanimenõukogult arvamuse saamist. Praegusel juhul aga puudus ministri nõusolek nii määruse nr 64 vastuvõtmisel kui ka 05.09.2016 otsuse tegemisel. Seega oli KNS nõuetega mittevastava määruse vastu võtmine kaebaja teadlik valik. Seda ei muuda ka kaebaja väited, et vastustaja tegevus kohanime muutmise ja kaebaja taotluse menetlemisel võis olla ekslik. Kui kaebaja leidis, et kohanimenõukogu või riigihalduse minister ei menetle tema taotlust nõuetekohaselt, oleks ta pidanud vastavaid samme astuma ja vajadusel pöörduma kohtusse. Seda aga kaebaja ei teinud.
17.Kohus ei nõustu kaebajaga, et 05.09.2016 otsuses jõuab kohanimenõukogu järeldusele, et tegelikult võeti otsus vastu § 7 lg 2 p-i 1 alusel või et kohanimenõukogu on vaidluse lahendamisel leidnud, et kohanime muutmise taotlust ministrile esitatud ei ole. 05.09.2016 otsuse punktis 2.2. tuuakse välja, et kohanimenõukogu kaalus, et kas viide KNS § 7 lg-le 3 võib määruses nr 64 olla ekslik, kuid jõudis järeldusele, et see ei ole ekslik (toimiku lk 17 pöördel ja 18). Ehkki lõigu lõpetab lause haldusakti andmise alus ja motiivid ei lange kokku, on tegemist eksliku lausega, millest on võimalik üheselt aru saada lugedes otsust kui tervikut. On ilmne, et kaebaja viidatud lause on käsitatav ilmse ebatäpsusena HMS § 59 tähenduses ning selline eksimus ei saa tuua kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58). Samuti loeb kaebaja meelevaldselt ja omakasupüüdlikult 05.09.2016 otsuse punkti 2.2. eelviimast lauset. Lugedes otsust tervikuna nähtub sellest, et kaebaja esitas taotlused, kuid nende alusel peeti põhjendatuks, et kohanimi muudetakse KNS § 7 lg 2 p-i 1 alusel, mistõttu soovides jätkata KNS § 7 lg 3 alusel kohanime muutmist oleks kaebaja pidanud esitama täiendava taotluse ja selgitused KNS § 7 lg 3 alusel kohanime muutmiseks nõusoleku saamiseks.
10(11)
18.Kaebaja väited, mis seonduvad elanike ülekaaluka toetusega või tänava nime muutmisega tekkivate kuludega, ei ole praegusel juhul asjakohased, kuna KNS § 7 lg 3 alusel tänavanime muutmisel peab olema ministri nõusolek ning see puudus. Samuti ei anna alust vaideotsuse tühistamiseks kaebaja väited menetlusökonoomia põhimõttest. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Ehkki teatud juhtudel võib menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt jätta haldusakti kehtetuks tunnistamata, kui samasisuline haldusakt tuleks uuesti välja anda, siis praegusel juhul palub kaebaja, et kohus tühistaks menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes õiguspärase vaideotsuse. Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikutega, et ministri 04.10.2016 nõusoleku alusel saab kaebaja võtta vastu uue otsuse kohanime muutmiseks. Kui kaebaja on mõistlikul viisil veendunud kodanikkonna algatuses ja kogukonna tegeliku eelistuses, saab volikogu uue otsuse häälteenamusega vastu võtta. Menetluskulud
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 8 jäävad kaebaja kanda ka põhjendatud ja kohtupraktikas aktsepteeritud kolmandate isikute menetluskulud. Kolmandad isikud on taotlenud menetluskulude välja mõistmist kokku 1820,50 euro ulatuses (toimiku lk 79-96 ja 109-110 pöördel), seejuures hõlmavad kolmandate isikute menetluskulud ka kohtueelse menetluse menetluskulusid summas 1 072,50 eurot ning tasumata arvet summas 252,50 eurot. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et halduskohtumenetluses saab välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (vt Riigikohtu 24.05.2016 otsus nr 3-3-1-10-16, punkt 16.1 ja 16.2 ning seal viidatud praktika). Praegusel juhul on arved nr 20160981, nr 20161111 ja nr 20161480 seotud vaidemenetlusega (s.o kohtueelse menetlusega) ning arve nr 20161809 tasumine on tõendamata. Seega tuleb Kadrina vallalt kolmandate isikute kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 495,50 eurot (1 820,50-1 072,50-252,50).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.