OÜ Amar Pak ja OÜ Arkin Trading kaebus Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 30.10.2012 otsuse nr 3-5/1527, 05.03.2013 otsuse nr 3-5/266, 13.09.2013 otsuse nr 3-5/1368, 04.10.2013 otsuse nr 3-5/1467 ja Pärnu Linnavalitsuse 23.03.2015 korralduse nr 176 tühistamiseks ning Pärnu Linnavalitsuse 19.10.2011 otsuse nr 35/1182, 07.06.2012 otsuse nr 3-5/836 ja 05.04.2013 otsuse nr 35/380 õigusvastaseks tunnistamiseks ning Pärnu linnalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes OÜ Amar Pak kasuks summas 3620 eurot ja OÜ Arkin Trading kasuks summas 6720 eurot
Asja läbivaatamise kuupäev
Kohtuistung 23. novembril 2016
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitajad – OÜ Amar Pak ja OÜ Arkin Trading, esindaja vandeadvokaat Anu Talu; Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Jaanika Tamar;
RESOLUTSIOON
1.Lugeda kaebus Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 19.10.2011 otsuse nr 3-5/1182 õigusvastasuse tuvastamisening 30.10.2012 otsuse nr 3-5/1527, 05.03.2013 otsuse nr 35/266, 13.09.2013 otsuse nr 3-5/1368 ja 04.10.2013 otsuse nr 3-5/1467 tühistamise nõuete osas esitatuks seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes, jätta vastavad kaebetähtaja ennistamise taotlused rahuldamata ning lõpetada selles osas haldusasja menetlus;
2.Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata;
3.Jätta menetluskulud vaidluse osapoolte endi kanda
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 22.12.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsuse 19.10.2011 otsus nr 3-5/1180 „Linnavara kasutusse andmine suvekaubanduseks avaliku suulise enampakkumise korras” nägi ette avaliku suulise enampakkumise korraldamise Pärnu linna omandis olevate rajatiste ja kinnisasjade või nende osade (maa-ala) ning kioskite kasutusse andmiseks kolmeks suveperioodiks (tl 25-26).
2.Pärnu Linnavalitsuse 23.03.2015 korralduses nr 176, millega lahendati kaebajate vaiet, punktis 1 toodud asjaoludest ilmneb, et majandusosakonna 24.01.2012 otsusega nr 3-5/225 „Linnavara kasutusse andmine suvekaubanduse avaliku suulise enampakkumuse korras” kinnitati rannatoolide üürimiseks maa-alade kasutusse andmiseks korraldatud suulise enampakkumise tulemused ja anti tingimused, millest lähtudes sõlmida lepingud maa-alade kasutusse andmiseks suveperioodideks 2012, 2013 ja 2014. Parimateks pakkujateks tunnistati OÜ Amar Pak (kohad nr 1 ja 2 tasumääraga vastavalt 820 ja 1020 eurot hooaja kohta, otsuse punktid 1.3 ja 1.4), OÜ Arkin Trading (kohad nr 3 ja 6 tasumääraga vastavalt 3500 ja 340 eurot hooaja kohta, otsuse punktid 1.5 ja 1.8), OÜ Lemon Investments (kohad nr 4 ja 5 tasumääraga vastavalt 4060 ja 1030 eurot hooaja kohta, otsuse punktid 1.6 ja 1.7) ja T. K (koht nr 7 tasumääraga 6000 eurot hooaja kohta, otsuse punkt 1.9). Viidatud otsuse alusel sõlmiti lepingud OÜ-ga Arkin Trading (leping 2-13.2/89/2012) ja OÜ-ga Amar Pak (leping 213.2/88/2012). 07.06.2012 otsusega nr 3-5/836 „Linnarajatise otsustuskorras kasutusse andmine” otsustati anda OÜ-le Salming kasutusse katastriüksuse Kesklinna rand R2 osa (otsuse nr 3-5/225 lisas 2 tähistatud müügikohana nr 4) tähtajaga 07.06 – 31.08.2012 tasumääraga 1300 eurot hooaeg. Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2012 otsusega nr 3-5/837 „Linnarajatise otsustuskorras kasutusse andmine” otsustati anda OÜ-le Velsor kasutusse katastriüksuse Kesklinna rand R2 osa (otsuse nr 3-5/225 lisas 2 tähistatud müügikohana nr 7) tähtajaga 07.06 – 31.08.2012 ja 15.05 – 31.08.2013 tasumääraga 300 eurot hooaeg. Pärnu Linnavalitsuse 12.07.2012 otsusega nr 3-5/1032 „Suulise enampakkumise osaline nurjunuks tunnistamine” tunnistati nurjunuks otsus nr 3-5/225 punktide 1.6, 1.7 ja 1.9 osas, kuna OÜ Lemon Investments ja T. K ei sõlminud maa-alade kasutamiseks lepingut. Pärnu Linnavalitsuse 30.10.2012 otsusega nr 3-5/1527 „Linnarajatise kasutusse andmine otsustuskorras” otsustati anda suvehooaegadeks 2014, 2015 ja 2016 OÜ-le Velsor kasutusse katastriüksuse Kesklinna rand R2 osa (otsuse nr 3-5/225 lisas 2 tähistatud müügikohana nr 7) tasumääraga 300 eurot hooaeg. Pärnu Linnavalitsuse 16.10.2013 otsusega nr 3-5/1542 on muudetud otsuses nr 3-5/1527 kasutusse saajat - „OÜ Velsor” on asendatud „OÜ-ga Sonero”(tl 103-107).
3.Pärnu Linnavalitsuse 30.10.2012 otsusega nr 3-5/1527 „Linnarajatiste kasutusse andmine otsustuskorras“ anti OÜ Velsor avalduse alusel otsustuskorras alates 15.05.2014-15.09.2016 OÜ Velsor kasutusse Pärnu linnas Kesklinna rannas, Side tn mõttelisel pikendusel Kesklinna Rand R2 50 m2 suurune maa-ala rannatoolide üürimiseks, tasumääraga 300 eurot (tl 41).
4.Pärnu Linnavalitsuse 05.03.2013 otsusega nr 3-5/266 „Linnarajatise otsustuskorras kasutusse andmine“ anti otsustuskorras OÜ Salming kasutusse tähtajaga 15.05 kuni 15.09.2013, 2014 ja 2015 katastriüksuse Kesklinna rand R2 50 m2 suurune maa-ala rannatoolide üürimiseks, tasumääraga 1300
eurot üks suvehooaeg. Otsuse kohaselt on OÜ Salming olnud pikaaegne Pärnu linna lepinguline ja hea maksedistsipliiniga ettevõtja, kellel on kogemused rannatoolide üürimise alal (tl 42).
5.Pärnu Linnavalitsuse 13.09.2013 otsusega nr 3-5/1368 „Linnarajatise otsustuskorras kasutusse andmine“ anti otsustuskorras OÜ Varling kasutusse tähtajaga 15.05 kuni 15.09.2014, 2015 ja 2016 katastriüksuse Kesklinna rand R2 20 m2 suurune maa-ala rannatoolide ja päiksevarjude üürimiseks ja müügiks, tasumääraga 400.00 eurot üks suvehooaeg (tl 44).
6.Pärnu Linnavalitsuse 04.10.2013 otsusega nr 3-5/1467 „Linnarajatise otsustuskorras kasutusse andmine“ anti otsustuskorras OÜ Salming kasutusse tähtajaga 15.05.2014 kuni 31.08.2016 Pärnu linna omandis oleva katastriüksuse Kesklinna rand R2 50 m2 suurune maa-ala rannatoolide üürimiseks, tasumääraga 3250.00 eurot üks suvehooaeg (tl 45).
7.OÜ Amar Pak ja OÜ Arkin Trading esitasid 13.10.2014 vaide Pärnu Linnavalitsuse otsuste nr 35/1527, nr 3-5/266, nr 3-5/1368 ja nr 3-5/1467 kehtetuks tunnistamiseks ja uue enampakkumise korraldamiseks (tl 62-70).
8.Pärnu Linnavalitsuse 23.03.2015 korraldusega nr 176 jäeti OÜ Arkin Trading ja OÜ Amar Pak vaie rahuldamata, kuna vaide esitamise tähtaeg oli mööda lastud, kuid samas märgiti ka seda, et isegi juhul, kui vaie oleks esitatud tähtaegselt, tuleks see korralduse punktides 3.2 – 3.5 toodud asjaoludele tuginedes jätta rahuldamata (tl 103-107).
9.OÜ Amar Pak ja OÜ Arking Trading esitasid Tallinna Halduskohtule 24.04.2015 kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 30.10.2012 otsuse nr 3-5/1527, 05.03.2013 otsuse nr 3-5/266, 13.09.2013 otsuse nr 35/1368, 04.10.2013 otsuse nr 3-5/1467 ja Pärnu Linnavalitsuse 23.03.2015 korralduse nr 176 tühistamiseks ning Pärnu Linnavalitsuse 19.10.2011 otsuse nr 3-5/1182, 07.06.2012 otsuse nr 3-5/836 ja 05.04.2013 otsuse nr 3-5/380 õigusvastaseks tunnistamiseks ning Pärnu Linnavalitsuselt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes OÜ Amar Pak kasuks summas 4101 eurot ja OÜ Arking Trading kasuks summas 7699 eurot. Kaebus sisaldas endas ka esialgse õiguskaitse taotlust, milles paluti Pärnu Linnavalitsuse 30.10.2012 otsuse nr 3-5/1527, 05.03.2013 otsuse nr 3-5/266, 13.09.2013 otsuse nr 3-5/1368 ja 04.10.2013 otsuse nr 3-5/1467 kehtivuse peatamist kuni käesolevas kohtuasjas kohtulahendi jõustumiseni.
10.Tallinna Halduskohtu 28.04.2015 määrusega jäeti OÜ Amar Pak ja OÜ Arkin Trading esialgse õiguskaitse taotlus käiguta, et kaebajad saaksid tasuda täiendava riigilõivu (tl 141-142). Kaebajad kõrvaldasid määruses nimetatud puuduse 30.04.2015.
12.Tallinna Halduskohtu 10.09.2015 määrusega jäeti OÜ Amar Pak ja OÜ Arkin Trading kaebus käiguta (tl 161-162). Kaebajatel tuli vastata ja selgitada kas nad olid rannatoolide rendipindade kasutusse saamiseks vastava taotluse/avalduse linnavalitsusele esitanud ning kas sellest on keeldutud ja kuidas teiste äriühingute osas tehtud otsused kaebajate õigusi rikuvad. Kuna vaidlustatud otsuste andmisest oli möödunud selgelt üle 30 päeva, tõusetus küsimus ka kaebuse tähtaegsusest. Tähtaegsuse küsimus tõusetus ka seonduvalt 19.10.2011 otsuse nr 3-5/1182 vaidlustamisega olenemata sellest, et tegemist oli õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Samuti selgitati eelnimetatud määruses, et vaidluse lahendamise käigus võib tekkida mitmete haldusaktide osas menetluse lõpetamise küsimus seonduvalt tähtaja möödalaskmisega, mistõttu tuleks kahjunõuded diferentseerida
vaidlustatud otsuste kaupa ja mõlema osaühingu lõikes. Samuti selgitas kohus, et õigusabikulu ei ole vaadeldav kahjuna.
13.Kaebajad vastasid kohtumäärusele 28.09.2015 täpsustades kahjunõudeid selliselt, et Amar Pak OÜ-le tekitatud kahju oli kokku 3620 eurot ja Arkin Trading OÜ kahjunõudeks jäi 6720 eurot. Samuti esitasid kaebajad tähtaja ennistamise taotluse juhuks kui leitakse, et kaebused ei olnud tähtaegsed (tl 164-169).
14.Tallinna Halduskohtu 02.12.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 170-171).
15.Tallinna Halduskohtu 16.03.2016 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg, mida hiljem 26.04.2016 määrusega muudeti (tl 188 ja 192).
16.Kohtuistungid toimusid 18.05.2016 ja 23.11.2016. Esimesel kohtuistungil anti menetlusosalistele tähtaeg võimaliku kompromisslahenduse arutamiseks (kohtuistungi protokoll, tl 196-197). Teisel kohtuistungil toimus asja sisuline arutamine ning määrati kindlaks ka lahendi teatavakstegemise aeg (kohtuistungi protokoll, tl 204-206).
17.Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 määrusega lükati kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg edasi (tl 207).
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
18.Pärnu Linnavalitsus on rikkunud kaalutusõigust kaebuse aluseks olevate otsuste tegemisel ja otsused on olulises osas motiveerimata ning kaalutusvigadega. Kaebajad leiavad, et nii otsuse nr 35/1527 ja otsuse nr 3-5/266 põhjendused on ebaselged ja otsitud.
19.Pärnu Linnavalitsuse 30.10.2012 otsuses nr 3-5/1527 anti maa-ala otsustuskorras OÜ Velsori 24.10.2012 avalduse alusel kasutada 13.01.2012 enampakkumise protokolli lisa 1 enampakkumisest osavõtjate registreerimislehe ja lisa 2 pakkumise lehe järgi oli sellele maa-alale peale parimaks pakkujaks tunnistatud T. K ja tema pakkumuses paremuselt järgmist pakkujat Lemin Investments OÜ-d, järgmine parim pakkuja Arkin Trading OÜ, tasumääraga 5030 eurot hooaja eest. PLV otsuse alusel anti enampakkumisel olnud maa-ala otsustuskorras kasutada tasumääraga 300.00 eurot (ilma käibemaksuta), so 4730 eurot väiksema tasu eest.
20.Kaebajad selgitavad, et avaldasid linnavalitsusele oma tahet otsustes märgitud maa-alade üürimiseks 13.01.2012, kui võtsid osa Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna poolt korraldatud 19.10.2011 nr 3-5/1180 otsuse alusel suulisest enampakkumisest. Kaebajatel puudus teadmine, et Pärnu Linnavalitsus ei sõlminud majandusosakonna 24.01.2012 otsuses nr 3-5/225 p-s 2 nimetatud tähtaja jooksul lepinguid punktides 1.6, 1.7 (OÜ Lemon Invest) ja 1.9 (T. K) parimaks pakkujateks tunnistatud isikutega. Kaebajatel puudus teadmine ka selle kohta, et Pärnu Linnavalitsus oli 12.07.2012 otsusega nr 3-5/1032 tunnistanud nimetatud isikute osas enampakkumise osaliselt nurjunuks. Kaebajaid enampakkumise osalisest nurjumisest ei teavitatud ning parimaks pakkujaks ei tunnistatud, kuigi punkt 5 osas oli Amar Pak OÜ paremuselt järgmine pakkuja summaga 1020 eurot ning punkt 7 osas oli paremuselt järgmine pakkuja Arkin Trading OÜ summaga 5030 eurot. Punkt 4 osas tegi järgmise parima pakkumise OÜ Salming (osaleja nr 18) summaga 4050 eurot, Arkin Trading OÜ parim pakkumine oli summas 4000 eurot. Maa-alade enampakkumine tunnistati nurjunuks ühel korral ning seega puudus vastustajal õigus anda 12.07.2012 otsuses nr 3-5/1032 nimetatud maa-alad, mille suhtes enampakkumine nurjunuks tunnistati, kasutusse otsustuskorras. Vastustaja pidi kas tunnistama parimaks järgmise pakkuja või korraldama uue enampakkumise.
21.Kaebajad märgivad, et kuigi Pärnu Linnavalitsus tunnistas enampakkumise osaliselt 12.07.2012 otsusega nurjunuks, anti OÜ-le Salming punkt 4 (millise osas oli OÜ Salming enampakkumise tulemina järgmine parim pakkuja) otsustuskorras kasutusse 07.06.2012, see on üle kuu varem, kui enampakkumine nurjunuks tunnistati. Lisaks anti OÜ-le Salming maa-ala kasutusse 311,58% madalama hinnaga kui OÜ Salming poolt tehtud parim pakkumine, samas kaebajatega sõlmiti lepingud enampakkumisel tehtud parima pakkumise hinnaga. Kaebajad on seisukohal, et sellise käitumisega tekitas vastustaja ebaterve konkurentsi, eelistades ühte ettevõtjat teisele. Kaebajatel puudus igasugune ettekujutus ja teadmine selle kohta, et vastustaja ei järginud valitsemise korras sätestatud korda juhul, kui enampakkumine nurjub. Kaebajatele, kui paremuselt järgmistele pakkujatele, ei tehtud vastustaja poolt ettepanekut sõlmida maa-ala kasutamiseks lepingut kaebajate poolt enampakkumisel pakutud hinnas. Ka uut enampakkumist vastustaja ei korraldanud. Kaebajad teadsid, et vaidlusaluseid maa-alasid kasutavad enampakkumises märgitud tähtajal, so 15.05.2012 kuni 15.09.2014 need isikud, kes 24.01.2012 otsusega nr 3-5/225 parimateks pakkujateks tunnistati. Kaebajad rõhutavad, et nad ei teadnud otsuste vaidlustamise tähtaja saabumisest kuna kaebajatel puudus 2012. ja 2013. aastal teadmine vaidlustatud otsuste olemasolust. Kaebajad teadsid, et vaidlusaluseid maa-alasid kasutavad kuni 15.09.2014 Pärnu LV 24.01.2012 otsusega nr 3-5/225 parimateks pakkujateks tunnistatud OÜ Lemon Invest ja T. K.
22.Kaebajad on seisukohal, et Pärnu Linnavalitsuse 19.10.2011 otsuse nr 3-5/1182, 07.06.2012 otsuse nr 3-5/836 ja 05.02.2013 otsuse nr 3-5/380 õigusvastasus on vaja tuvastada mitte ainult kahju hüvitamise nõude eeldusena, vaid eelkõige seetõttu, et hilisemad otsused (30.10.2012 otsus nr 35/1527, 05.03.2013 otsus nr 3-5-/266, 13.09.2013 otsus nr 3-5/1368 ja 04.10.2013 otsus nr 3-5/1467) ei muutuks formaalselt kehtivaks ainuüksi seetõttu, et maa-alade suhtes tehtud varasemad õigusvastased otsused on jäetud vaidlustamata.
23.Vastustaja sõlmis võrreldes kaebaja konkurentidega kaebajatega oluliselt kõrgemate hindadega linnavara (maa-ala) kasutusse andmise üürilepingud. Üürihindade ebavõrdsus ei tekkinud mitte võrdsetel alustel läbiviidud enampakkumise tulemusena, vaid vastustaja poolt kaebajate konkurentide eelistamisega ning neile otsustuskorras oluliselt madalamate üürihindade määramisega, mille tulemusena kaebajad mitte ainult ei jäänud kasumist ilma, vaid kannatasid ka majanduslikku kahju. Amar Pak OÜ on saanud enamtasutud üüriga kahju kokku summas 3620 eurot ja Arkin Trading OÜ on saanud enamtasutud üüriga kahju kokku summas 6720 eurot.
24.Kaebajad on seisukohal, et kaebus on tähtaegne, aga juhul kui asutakse seisukohale, et kaebetähtaeg on möödunud, olenemata kaebajate selgitusest, et nad ei teadnud otsuste olemasolust ja enda õiguste faktilisest rikkumisest kuni 12.09.2014, siis taotlevad kaebajad kaebetähtaja ennistamist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
25.Vastustaja taotleb otsuste nr 3-5/1527; 3-5/266; 3-5/1368; 3-5/1467 ja 3-5/1182 osas kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmist ja kaebetähtaja ületamise tõttu menetluse lõpetamist, korralduse nr 176 osas nõude läbi vaatamata jätmist ning ülejäänud osas kaebuse rahuldamata jätmist.
26.Vastustaja märgib, et otsuste nr 3-5/1527, 3-5/266, 3-5/1368 ja 3-5/1467 puhul ei selgu üheselt, millisest kuupäevast täpsemalt hakkavad kaebajad kaebetähtaega lugema. Vastustaja leiab, et kaebajate poolt nimetatud 12.09.2014, 16.09.2014 ega 02.10.2014 ei saa lugeda kaebetähtaja kulgema hakkamise kuupäevadeks. Otsus nr 3-5/1527 on vastustaja poolt antud 30.10.2012, otsus nr 3-5/266
05.03.2013, otsus nr 3-5/1368 13.09.2013 ning otsus nr 3-5/1467 04.10.2013. Nimetatud otsuseid on kaebajad vaidlustanud 13.10.2014 vaides ehk enam kui aasta hiljem.
27.Avalikku suulist enampakkumist väljakuulutavas Pärnu Linnavalitsuse otsuses (otsus nr 3-5/1180 punkt 1.8) ja ka selle suulise enampakkumise tulemusi kinnitavas otsuses (otsus nr 3-5/255 punkt 2) on selgesõnaliselt välja toodud, et vastavad kasutuslepingud sõlmitakse parimaiks pakkumusteks tunnistatud pakkumuste esitajatega 60 päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuse kinnitamise otsuse kättesaamist. Kuna kaebajate puhul on tegemist majandustegevuses tegutsevate isikutega, kes on juba aastast 2009 samastes enampakkumistes osalenud ja teatud enampakkumisi ka võitnud, tähendab see seda, et kaebajad on teadlikud kogu protsessist ja mil viisil menetlust läbi viiakse.
28.Vastustaja hinnangul oli hiljemalt 16.04.2014 kuupäevaks kaebajatele teada, et maa-alasid kasutavad teised isikud ja kaebajad pidid juba siis aru saama või vähemalt möönma, et antud olukorras võidakse nende õigusi rikkuda. Kaebajate 13.06.2014 pöördumisest linna poole võib järeldada, et juba juunis 2014 oli kaebajatele täielikult selge, et nende õigusi on rikutud. Seega oleks vaie või kaebus halduskohtule pidanud olema esitatud hiljemalt juulis 2014 (ehk vähemalt kolm kuud varem, kui seda tegelikkuses tehti). Vastustaja märgib, et maa-alade nr 3 ja 4 vahele jääva ilma numbrita maa-ala suhtes hakkasid kaebajad esimest korda huvi tundnud alles oma 25.08.2014 esitatud täiendavas teabenõudes. Seega ka otsuse nr 3-5/1467 suhtes on kaebajad kaebuse esitamisega hiljaks jäänud. Samuti on õigustühine kaebajate väide kaebuse punktis 2.1.6, mille kohaselt „vaide esitajad ei teadnud ega pidanudki võimalikuks, et nende õigusi rikutakse.“ Juba 2012-2013 aastal oleks kaebajad pidanud asjaolud tuvastama ja enda õiguste osas selgusele jõudma või vähemalt astuma vajalikke samme selle välja selgitamiseks. Teabenõudeid hakkasid kaebajad esitama aga alles 2014. aastal. Vastustaja hinnangul saab seega kaebetähtaja kulgemist hakata lugema hiljemalt 16.04.2014, mil kaebajad ise tunnistavad asjaoludest teadmist, mis omakorda tähendab, et tühistamisnõude esitamise tähtaeg oli 15.05.2014. Kaebajad esitasid vaide vastustajale aga alles 13.10.2014 ehk ligi viis kuud hiljem, mis on ilmne kaebetähtaja ületamine.
29.Vastustaja hinnangul puudub vaideotsuse tühistamise nõude osas vajalik õiguslik põhistus ning kaebajad ei ole märkinud, et 23.03.2015 korralduse nr 176 vastuvõtmisel oleks haldusorgan rikkunud menetlusnorme, seega tuleb selles osas jätta nõue läbi vaatamata.
30.Vaidlustatud otsus nr 3-5/1182 on vastu võetud 19.10.2011. Kaebajad esitasid nõude otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks 24.04.2015 kaebuses ehk u 4,5 aastat hiljem. Tuginedes HKMS § 46 lõikele 5 ning õiguskindluse printsiibile, on antud nõude osas kaebetähtaeg ilmselgelt ületatud, mistõttu tuleb otsuse nr 3-5/1182 osas menetlus lõpetada.
31.Otsuse nr 3-5/836 puhul oli vastustaja sunnitud kiirkorras andma linnarajatise kasutusse, kuivõrd enampakkumise võitja ei soovinud lepingut sõlmida, uut lepingu sõlmimise aega järgmisele isikule ei olnud võimalik anda, kuivõrd hooaeg oli juba alanud (ehk tulu saamise aeg) ja otsuse nr 3-5/380 puhul oli suvehooaeg algamas kuu aja pärast ning linnal oli kiirelt tarvis leida kasutusse saaja, kes hakkaks maa-ala eest tasuma ehk mille kaudu saaks linn tulu teenida ja ära hoia kahju. Mõistlik ega otstarbekas ei oleks olnud hakata pakkuma lepingu sõlmimist järgmistele isikutele enampakkumise nimistutes, kuna see oleks toonud kaasa vähemalt 15 päevase lepingu sõlmimise ooteaja, andmata seejuures täielikku kindlust, et maa-aladele kasutaja leitakse. Vastustaja leiab, et ei ole eelistanud erinevaid ettevõtjaid ega kohelnud kedagi ebavõrdselt. Otsustes nimetatud äriühingud olid pidevalt kursis nimetatud maa-alade osas toimuvaga ja esitasid õigeaegselt avalduse, kui oli selgunud, et enampakkumise võitja ei soovi lepingut sõlmida. See, et kaebaja ise ei tundnud too hetk huvi maaalade vastu on kaebaja enda riisiko, mida ei saa vastustajale süüks panna. Samuti on väär kaebajate väide, et vastustaja on teinud kaalutlusvigasid. Samuti ei pea paika kaebajate väited, et otsuste
põhjendamised on ebaselged ja otsitud. Kaebajad ei ole oma sellekohaseid väiteid tõendanud ega veenvalt põhistanud. Kaebuses toodud argumendid on sisustamata ning tõendamata. Vastustaja ei ole nimetatud õigusaktide vastuvõtmisel rikkunud ei formaalseid ega materiaalseid eeldusi, mis tooksid kaasa otsuste nr 3-5/836 ja 3-5/380 õigusvastasuse.
32.Vastustaja leiab, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, kuivõrd vastustaja ei ole käitunud haldusaktide andmisel õigusvastaselt, samuti ei ole kaebajad piisavalt tõendanud kahju tekkimist ning ka seda, et majanduslikud raskused on tekkinud just vastustaja tegude tulemusena. Kaebajad ei ole piisavalt põhjendanud, milles seisneb see nn kahju, mille hüvitamist nad nõuavad. Kaebajad sõlmisid vastustajaga lepingud tasumääraga, mida nad ise pakkusid. Vastutasuks said nad kasutada linnarajatist ehk konkreetset ranna maa-ala. Olukorras, kus kaebajad ise nõustusid tasuma konkreetse maa-ala eest konkreetset summat on nende enda riisiko ja otsus, mida vastustaja ei saanud mõjutada. Samuti ei vastuta vastustaja selle eest, kui maa-alal toimuv äritegevus ei too konkreetsel hooajal kaebajatele piisavalt tulu. Vastusaja arvates puudub kahju hüvitamise nõude üks põhielemente ehk kahju ise, mis tuleneks vastustaja poolt antud haldusaktidest või muust käitumisest. Seega tuleb kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.
33.Mis puudutab aga tasaarvestamise avaldusse, siis ei ole see võimaslik, kuna eraõiguslikke ning avalik-õiguslikke nõudeid ei ole võimalik omavahel tasaarvestada.
KOHTU PÕHJENDUSED
34.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 19.10.2011 otsust nr 3-5/1182 ja 07.06.2012 otsust nr 3-5/836, millega anti ühele füüsilisest isikust ettevõtjale ning osaühingule Salming otsustuskorras kasutada kesklinna rannas 50 m2 suurused maa-alad rannatoolide üürimiseks. Samuti on vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 05.04.2013 otsust nr 3-5/380, millega anti osaühingule Varling kasutada 20 m2 suurune maa-ala rannatoolide ja päikesevarjude üürimiseks ning müügiks. Eelnimetatud otsustuste alusel linnavara kasutusse andmise tähtajad olid kaebuse esitamise ajaks möödas. Seega taotletakse eelnimetatud otsuste õigusvastasuse kindlakstegemist, leides, et olukorras, kus esialgne enampakkumine nurjus, oleks vastustaja pidanud, vähemalt osadel juhtudel, pakkuma sellekohast võimalust osaühingutele Arkin Trading ja Amar Pak kui paremuselt järgmistele. Veel on vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 2012. aasta otsust nr 3-5/1527 ja 2013. aasta otsuseid nr 3-5/266 ja 3-5/1467, millega anti osaühingutele Velsor ja Salming otsustuskorras kasutada 50 m2 suurused maa-alad rannatoolide üürimiseks ning 13.09.2013 otsust 3-5/1368, millega anti osaühingule Varling kasutada 20 m2 suurune maa-ala rannatoolide ja päikesevarjude üürimiseks ning müügiks kesklinna rannas. Nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamist on kaebajad taotlenud eelnevalt ka vastavaisulist vaiet esitades, kuid Pärnu Linnavalitsuse 23.03.2015 korraldusega nr 176 jäeti vaie rahuldamata, sest vaide esitamise tähtaeg oli möödas. Seejuures pidas haldusorgan vajalikuks põhjendada seda seonduvalt vaide esitajate etteheidetega siiski ka sisuliselt. Erinevalt otsuste nr 3-5/1182, nr 3-5/836 ja nr 3-5/380 õigusvastasuse tuvastamise nõudest taotlevad kaebajad otsuste nr 3-5/1527, 3-5/266, 3-5/1467 ja 3-5/1368 tühistamist. Kaebajate selgituste kohaselt nad vaidlustatud otsuste olemasolust ja õiguste võimalikust rikkumisest enne 12.09.2014 ei teadnud ning on arvamusel, et kaebus tuleks lugeda tähtaegseks. Alternatiivselt on esitatud ka tähtaja ennistamise taotlus. Kaebajad on ka seisukohal, et vastustaja õigusvastaste otsustustega on neile kahju tekitatud ning seetõttu taotletakse Pärnu linnalt 6720 euro väljamõistmist OÜ Arkin Trading ja 3620 euro suuruse summa väljamõistmist OÜ Amar Pak kasuks.
35.Arvestades asjaolu, et tegemist on aastatel 2011-2013 tehtud otsustustega, tõusetub siinkohal kaebetähtaja küsimus. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõikele 1 on tühistamisnõuete
esitamise tähtajaks 30 päeva. Vastustaja on selles osas menetluse lõpetamist ühtlasi ka taotlenud. Kaebajate esialgse õiguskaitse taotlusele vastamise kontekstis tõstatas haldusorgan veel ka küsimuse kaebuse osalisest lubatavusest, sest otsustes nr 3-5/1527, 3-5/266, 3-5/1467 ja 3-5/1368 nimetatud kohustused olid vastastikku täidetud ning eraõiguslikud lepingud sõlmitud. Tallinna Halduskohtu 13.05.2015 määrusega jäeti nimetatud otsuste kehtivuse peatamisele suunatud taotlus rahuldamata. Samas märkis kohus määruse punktis 19, et ei pea esialgu vajalikuks kaebuse lubatavuse küsimust selles osas hinnata, sest osaühingud Arkin Trading ja Amar Pak taotlesid ka kahju hüvitamist. Avalikõiguslike suhete pinnalt esitatud kahju hüvitamise nõuete lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse olenemata sellest, milline on nõude põhjendatuse aste ning antud juhul tähendas see seda, et tervikuna ei oleks nagunii kaebust tagastada saanud. Kaebuse menetlusse võtmise järgselt taotles aga vastustaja menetluse osalist lõpetamist kaebetähtaja ületamise tõttu, kusjuures välistada ei saanud ka kompromisslahendust. Vastastikused kokkulepped jäid siiski saavutamata. 23.11.2016 toimunud kohtuistungil selgitasid protsessiosalised ühtlasi ka kompromissi ebaõnnestumise põhjuseid, kuid praeguses menetlusjärgus ei ole see enam olemuslik. Seega tuleb lahendada vaidlus sisuliselt ning seejuures hinnata kas kaebus esitamisel järgiti seaduses sätestatud kaebetähtaegasid.
36.Kaebuse menetlusse võtmise järgselt ei ole vastustaja selle osalise lubatavuse küsimust enam tõstatanud, kuid on seisukohal, et tühistamisnõuded ning 19.10.2011 otsuse nr 3-5/1182 õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole esitatud tähtaegselt. Kaebajad omakorda vaidlevad sellele vastu. Kohus lähtub menetlusosaliste eelnimetatud positsioonist ja hindab kõigepealt kaebuse tähtaegsuse- ning vajadusel alternatiivselt esitatud tähtaja ennistamise taotlust. Menetluse osalise lõpetamise korral kaebetähtaja ületamise tõttu kaebuse läbi vaatamata jätmise küsimust seonduvalt selle väidetava perspektiivitusega aga enam ei tõusetu.
37.Vastustaja asus kõigepealt vaide esitamise eelduste hindamise juures oma 23.03.2015 korralduses nr 176 seisukohale, et vaide esitamiseks ettenähtud 30-päevast tähtaega oli selgelt rikutud. Vastustaja ei nõustunud kaebajate väitega, mille kohaselt saadi väidetavast õiguste rikkumisest teada alles 2014. aasta septembris. Eelkõige viitab vastustaja 16.04.2014 teabenõudele (tl 47). Nähtuvalt haldusasja materjalist ja Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 14.07.2014 vastusest (tl 52) oli teabenõue esitatud ka 04.07.2014. Täiendav teabenõue esitati veel 25.08.2014. Vastustaja on märkinud, et 16.04.2014 teabenõudest järeldub kaebaja teadlikkus sellest, et parimaks tunnistatud äriühing oli lepingu sõlmimisest loobunud. Iseküsimus on see, et kas ja kuivõrd vastavad otsustused maa-alade otsustuskorras kasutada andmiseks peale enampakkumise nurjumist üldse kaebajate õigusi rikkuda saavad, kuid vastustajaga tuleb nõustuda selles, et enampakkumisel osalenud isikud pidid teadma oma õiguste väidetavast rikkumisest tunduvalt varem. Korralduses nr 176 on viidatud majandusosakonna 24.01.2012 otsusele nr 3-5/225, millega kinnitati rannatoolide üürimiseks maaalade kasutusse andmiseks korraldatud suulise enampakkumise tulemused suveperioodideks aastatel 2012-2014 ja kus linnavara kasutusleping oli vaja sõlmida 60 päeva jooksul (tl 36-37). Eelnimetatud otsusest nr 3-5/225 ilmneb, et nelja maa-ala osas tunnistati parimateks pakkujateks kaebajad. Maaalade suuremas ulatuses kasutusse saamiseks oleks ilmselt olnud võimalik kõigepealt näiteks kahe kuu möödudes huvi tunda, et kas kõik kaaspakkujad on tulnud lepingut sõlmima ning omapoolset huvi üles näidata või siis vastava aasta suveperioodi alguses uuesti asjaolusid täpsustada. Vastustaja osundas veel asjaolule, mille kohaselt on kaebajad osalenud sarnastel pakkumistel alates 2009. aastast ja mis tähendab seda, et nad peaksid vastava protsessi kitsaskohtadest ja olemusest igati informeeritud olema. Vastustaja sellekohase seisukohaga tuleb samuti nõustuda. Teabenõuete esitamine oli formaalne ja see ei loo alust kaebetähtaja taastamiseks. Korralduses nr 176 on mingil määral lähtutud küll ka 16.04.2014 teabenõudest, kuid ka sel juhul ületati vaide esitamise tähtaega enam kui viie kuu võrra. Kohus nõustub vastustajaga, et vaie ei olnud esitatud tähtaegselt ning ka kohtumenetluse raames esitatud seisukohaga selles, et käesoleva vaidluse iseloomu ja asjaolusid arvestatuna ei ole kaebetähtaja ennistamiseks alust. Tähtaja ennistamise taotluste juures tuleb muu
hulgas hinnata möödalastud perioodi pikkust, mille suurusjärk arvestatuna nende otsustuste vastuvõtmise kuupäevast on üks kuni kaks aastat. Lähtuvalt eelnimetatust tuleb asuda seisukohale, et otsuste nr 3-5/1527, 3-5/266, 3-5/1467 ja 3-5/1368 tühistamise nõuded on esitatud seadusega sätestatud kaebetähtaega rikkudes ning alternatiivselt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Selles osas tuleb menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Ühtlasi tähendab see seda, et rahuldamata jääb ka korralduse nr 176 tühistamise nõue, sest vastustaja seisukoht vaide hilinenult esitamise suhtes oli põhjendatud.
38.Kaebajad on taotlenud Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 19.10.2011 otsuse nr 3-5/1182 õigusvastasuse kindlakstegemist. Vastavalt HKMS § 46 lõikele 5 võib taolise nõude esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole seotud sellega, millal otsustusest väidetavalt teada saadi või teada saada võidi. Kaebus esitati kohtusse 24.04.2015 ning seega ei ole nõue tähtaegne. Samuti jääb rahuldamata tähtaja ennistamise taotlus ning seda samasisulistel põhjendustel, millega jäid eelnevalt rahuldamata otsuste nr 3-5/1527, 3-5/266, 3-5/1467 ja 3-5/1368 tühistamise tähtaegade ennistamise taotlused.
39.Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 07.06.2012 otsuse nr 3-5/836 ning 05.04.2013 otsuse nr 3-5/380 õigusvastasuse tuvastamise nõuded kui sellised on esitatud kolme aastase kaebetähtaja raames. Vastavalt HKMS § 45 lg 2 võib aga tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Antud juhul taotlevad kaebajad veel kahju hüvitamist ning seda ka seonduvalt eelnimetatud otsuste väidetava õigusvastasusega. Seega tekib siinkohal küsimus nende nõuete lubatavusest, sest tegelikult on see kahju hüvitamise nõudega hõlmatud. Siiski ei saa teoreetiliselt päris lõpuni välistada teatavat preventiivset huvi, mistõttu kaebeõiguse osalise piirangu küsimust, arvestades käesoleva vaidluse iseloomu, väga tähenduslikuks enam pidada ei saa. Lähtuvalt eeltoodust ei ole otsuse nr 3-5/836 ning otsuse nr 3-5/380 õigusvastasuse tuvastamise nõuete kui selliste lubatavust vaja eraldiasetsevalt vaagida. Kohtul on võimalik hinnata nende otsuste õiguspärasuse küsimust vajalikus ulatuses ka vastava kahju hüvitamise nõude raames. Küll aga tähendab see seda, et kui kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ei ole alust, siis jäävad ka rahuldamata otsuste nr 3-5/836 ning 3-5/380 õigusvastasuse kindlakstegemise nõuded.
40.Kahju hüvitamist on kaebajad samuti taotlenud. Vastavalt HKMS § 5 lg 1 punktile 4 on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest vastav hüvitis välja mõista kui sellekohased eeldused on täidetud. Kahju hüvitamise nõuete puhul ja käesoleva kaasuse kontekstis taandub vaidlus kokkuvõttes sellele kas kaebajate õigusi on rikutud ja kahju tekitatud, kas väidetav kahju tekkis õigusvastase tegevuse tõttu ja kas sellekohase tegevuse ning kahju vahel võib olla põhjuslik seos. Vajaduse korral tuleb hinnata veel ka taotletava hüvitise suuruse põhjendatust. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale ei ole kahju tekkinud ning Pärnu Linnavalitsuse tegevust ei saa ka kuidagi õigusvastaseks pidada.
41.Vaidlustatud otsustes on viidatud Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 määrusega nr 22 kinnitatud linnavara valitsemise korra mitmetele sätetele, kuid sisuliselt on lähtutud eelnimetatud korra paragrahvist 17 ning eelkõige selle esimese lõike neljandast punktist. Vastavalt linnavara valitsemise korra § 17 lg 1 punktile 4 võib anda linnavara otsustuskorras tasuta või tasu eest kasutusse ka igakordse otsuse alusel, lähtudes linna huvidest. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kõigepealt toimusid enampakkumised, mille raames rakendus ka võrdse kohtlemise põhimõte, kuid need nurjusid. Seejärel enam uut enampakkumist ei korraldatud ning linnarajatised anti kasutusse otsustuskorras ja väiksema tasumääraga. Seoses eelnimetatuga on kaebajad viidanud võimalikule vastuolule linnavara valitsemise korra § 17 lg 1 punktiga 2, mille kohaselt ei oleks linnavara kasutusse andmise tasu tohtinud olla väiksem enampakkumise alghinnast kui see oli eelnevalt kahel korral nurjunud. Tegelikult vastuolu ei ole. Vastustaja on selgitanud, et enampakkumist ei pea üldse läbi viima ja ka selle nurjumise järgselt ei pea enampakkumist ilmtingimata teistkordselt läbi viima.
See selgitus linnavara valitsemise korraga vastuolus ei ole. Arvestada tuleb ka hooajalisust ning sellega seonduvaid ajalisi piiranguid. Vastustaja on märkinud, et nurjumise järgselt võib teha ettepaneku paremuselt järgmise pakkumise teinud isikule, kuid see ei ole kohustuslik, kusjuures haldusorgan on pidanud vajalikuks arvestada ka varasemat maksedistsipliini. Käesoleval juhul on vastustaja lähtunud veel huvitatud isikute taotlustest ning sellekohastele taotlustele otsuste preambulis viidanud. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et rannatoolide suvisele hooajalisele üürimisele ja umbes 20-50 ruutmeetriste alade kasutada andmisele suunatud otsustuste põhjendamisele ei peaks seadma väga kõrgeid nõudeid, küll aga peab vastav otsustus asjaosalistele arusaadav olema. Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 määrusega nr 22 kinnitatud linnavara valitsemise kord on küllaltki paindlik ning võimaldab vara kasutusse andmise erinevaid vorme. Linnavara valitsemise korra detailsuse optimaalsuse või detailsuse astme ning selles fikseeritud menetluslike tähtaegade põhjendatuse üle võib alati vaielda, kuid antud juhul on volikogu selle taoliselt vastu võtnud ning vara valitseja on nendest võimalustest juhindunud. Vaidlustatud otsuste puhul vastuolu eelnimetatud linnavara valitsemise korraga ei nähtu.
42.Vastustaja on veel seisukohal, et kaebajatele ei ole üldse kahju tekkinud, mistõttu on nõude rahuldamise eeldus ka selles mõttes täitmata. Nimetatud seisukohaga tuleb samuti nõustuda. Linnarajatise kasutusse andmiseks läbiviidava enampakkumise puhul ei saa pakkujad eeldada, et nad ilmtingimata võidavad või et kalkuleeritud kasumi erinevuse või isegi kahjumi katab haldusorgan kui hooaeg kujuneb ebasoodsaks või kui linnavara kasutusse andmisest üldse loobutakse. Samuti ei saa eeldada, et kõrgeima pakkumise teinud isik ei loobu ühelgi juhul tagatisrahast ning tuleb kindlasti lepingut sõlmima või et sellest tuleneva enampakkumise nurjumise korral viiakse koheselt läbi järgmine enampakkumine või et rajatis antakse siis otsustuskorras paremuselt järgmise pakkumise teinud isikule ja seda olenemata sellest, milline oli pakutav hind. Vastavalt linnavara valitsemise korra paragrahvile 10 ei ole linnavara kasutusse andmine kohustuslik, vaid üksnes võimalus. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kaebajate nõuetega seonduvat tegevust ning otsustusi ei saa õigusvastasteks pidada, vastustaja ei ole õigusvastaselt tegutsenud ega kaebajatele kahju tekitanud. Seega ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud ning kaebus jääb selles osas rahuldamata. Otsuste nr 3-5/836 ning 3-5/380 õigusvastasuse kindlakstegemise nõuded jäävad samuti rahuldamata ja seda osaliselt samadel põhjustel, mille tõttu jäid rahuldamata kahju hüvitamise nõuded. Nimetatud otsused nr 3-5/836 ja 3-5/380 on linnavara valitsemise korraga kooskõlas.
43.HKMS § 108 lõigete 1 ja 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja ning vaidluse sisulisel lahendamisel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitajate kahjuks. Seega jäävad menetluskulud antud juhul protsessiosaliste endi kanda, sest vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2017 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Amar Pak ja OÜ Arkin Trading apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.12.2016 otsus Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2012 otsust nr 3-5/836, 30.10.2012 otsust nr 3-5/1527, 05.03.2013 otsust nr 3-5/266, 05.04.2013 otsust nr 35/380, 13.09.2013 otsust nr 3-5/1368, 04.10.2013 otsust nr 3-5/1467 ja 23.03.2015 korraldust nr 176 puudutavas osas.
3.Teha uus otsus, millega tunnistada Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2012 otsus nr 3-5/836, 30.10.2012 otsus nr 3-5/1527, 05.03.2013 otsus nr 3-5/266, 05.04.2013 otsus nr 3-5/380, 13.09.2013 otsus nr 3-5/1368 ja 04.10.2013 otsus nr 3-5/1467 õigusvastaseks ning tühistada 23.03.2015 korraldus nr 176.
4.Jätta halduskohtu otsus jõusse Pärnu Linnavalitsuse 19.10.2011 otsust nr 3-5/1182 puudutavas ning osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kahju hüvitamise nõude.
5.Asendada Tallinna Halduskohtu 22.12.2016 otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
6.Mõista Pärnu linnalt OÜ Amar Pak kasuks kahe astme menetluskulude katteks 361 (kolmsada kuuskümmend üks) eurot ja 80 senti ning OÜ Arkin Trading kasuks 408 (nelisada kaheksa) eurot ja 30 senti.
7.Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.