K. K., K. K., M. V., H. K., L-E. H., O. L., O-J. L., MTÜ WAF, OÜ Maidiga, Vormivabrik OÜ ja Ring Kuubis OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2016 korralduse nr 998-k tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse ja Mittetulundusühingu AIDS-i Tugikeskus vahel 30.06.2016 sõlmitud XXXXXXXX XXX XXX, Tallinn äriruumide üürilepingu tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kohustada Tallinna Linnavalitsust lõpetama Tallinna linna ja mittetulundusühingu AIDSi Tugikeskus vahel 30.06.2016 sõlmitud XXXXXXXX XXX XXX, Tallinn äriruumide üürilepingu hiljemalt 30 päeva jooksul menetlust lõpetava lahendi jõustumisest
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebajad I – XI: K .K. (I), K. K. (II), M. V. (III), H. K. (IV), L-E. H. (V), O. L. (VI), O-J. L. (VII), MTÜ WAF (VIII), OÜ Maidiga (IX), Vormivabrik OÜ (X) ja Ring Kuubis
OÜ (XI)
Kaebajate esindaja advokaat Rainer Ratnik Vastustaja – Tallinna Linn; volitatud esindajad Kent Märjamaa ja Terje Krais Kolmas isik – mittetulundusühing AIDSi Tugikeskus, seaduslik esindaja Nelli Kalikova
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 17. novembril 2016
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebused läbi vaatamata avalikes huvides ja teiste isikute (lapsed, ümbruskonna elanikud, äriühingute kliendid ja töötajad) õiguste kaitseks esitatud osas (vastavalt otsuse põhjenduste punktile 13).
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. jaanuaril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2016 korraldusega nr 998-k otsustati anda XXXXXXXX XXX XXX ruumid otsustuskorras tähtajatult üürile mittetulundusühingule AIDS-i Tugikeskus. Korralduse p 2.1. kohaselt kasutatakse üürile antavat äriruumi rehabilitatsiooni ja võõrutusravi korraldamiseks, sh süstlavahetuseks (edaspidi nimetatud ka kahjude vähendamise keskus või Keskus). Eelnevalt kasutas sama isik Tallinna Linnavalitsuse 07.12.2011 korralduse nr 1919-k (I kd, tl 7) alusel Erika tn 5a äriruume.
2.Tallinna Halduskohtule esitasid K .K., K. K., M. V., H. K. ja L-E. H. (kaebajad I–V) 30.06.2016 kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2016 korralduse nr 998-k tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-1301). Kohus määras vastustajaks Tallinna linna ja kaasas kolmanda isikuna MTÜ AIDS-i Tugikeskus. Pärast kaebuse esitamist ilmnes, et vastustaja ja kolmas isik on sõlminud üllanimetatud korraldusele tuginedes 30.06.2016 äriruumi üürilepingu (I kd , tl 55). Kaebajad I-V esitasid 07.07.2016 kaebuse täienduse, milles taotlevad Tallinna Linnavalitsuse ja MTÜ AIDS-i Tugikeskus vahel 30.06.2016 sõlmitud XXXXXXXX XXX XXX, Tallinn äriruumide üürilepingu tühisuse tuvastamist või alternatiivselt Tallinna Linnavalitsuse kohustamist viidatud lepingu lõpetamiseks hiljemalt 30 päeva jooksul menetlust lõpetava lahendi jõustumisest O. L., O-J. L., MTÜ WAF, OÜ Maidiga, Vormivabrik OÜ ja Ring Kuubis OÜ (kaebaja VI-XI) esitasid 01.07.2016 kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2016 korralduse nr 998-k tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-1313, volitatud esindaja advokaat Rainer Ratnik).
3.Kohus liitis 30.08.2016 määrusega ülal nimetatud kaebused ühte menetlusse haldusasjaks nr 3-16-1301. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 21.07.2016 määrusele haldusasjas nr 3-16-1301 ja 18.07.2016 määrusele haldusasjas nr 3-16-1313 on kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused jäänud rahuldamata.
2(20)
3-16-1301
4.Kaebajad VI-XI esitasid 26.09.2016 taotluse kaebuse täiendamiseks järgmiste nõuetega: tuvastada Tallinna Linnavalitsuse ja Mittetulundusühingu AIDS-i Tugikeskus vahel 30.06.2016 sõlmitud XXXXXXXX XXX XXX, Tallinn äriruumide üürilepingu tühisus või alternatiivselt kohustada Tallinna Linnavalitsust lõpetama Tallinna linna ja mittetulundusühingu AIDSi Tugikeskus vahel 30.06.2016 sõlmitud XXXXXXXX XXX XXX, Tallinn äriruumide üürilepingu hiljemalt 30 päeva jooksul menetlust lõpetava lahendi jõustumisest.
Arvestades, et kohus on eelnevalt 29.07.2016 määrusega lubanud samasuguste nõuete menetlusse võtmise kaebajate I–V puhul, pidas kohus 28.09.2016 kohtumäärusega lubatavaks ka kaebajate VI–XI kaebuse täiendamist.
5.Kohus on kaasanud asjas kolmanda isikuna MTÜ AIDS-i Tugikeskus ja määranud asja arutamise kohtuistungil. Kohus kohustas 28.09.2016 määrusega Tervise Arengu Instituuti (TAI) esitama kohtule kaebajate VI-XI esindaja poolt viidatud analüüs (kahjude vähendamise teenuse vajaduse kohta Tallinna erinevates piirkondades).
6.Kaebaja on esitanud täiendavad seisukohad 26.09.2016 (IV kd, tl 65-71) ja 09.11.2016 (IV kd, tl 124-127). Vastustaja (Tallinna linn) on esitanud oma kirjalikud seisukohad 29.08.2016 asjas 3-16-1301 (II kd, tl 147–154) ja 29.08.2016 asjas nr 3-16-1313 (III kd, tl 117-125) ning täiendavad seisukohad ja tõendid 19.09.2016 (IV kd, tl 32-34) ning 17.10.2016 (IV kd, tl 100-101) ja 10.11.2016 (IV kd, tl 137-140). Kolmas isik on esitanud oma kirjalikud seisukohad 21.07.2016 (II kd tl 1-7), 19.09.2016 (IV kd, tl 19-31) ning 17.10.2016 (IV kd, tl 103-104).
POOLTE SEISUKOHAD
7.Kaebajad I-V väidavad oma esialgses kaebuses järgmist:
7.1.Korraldusega seotud dokumentidest, sh seletuskirjast ei selgu, miks otsustati uue süstlavahetuspunkti asukoha valikul just XXXXXXXX XXX XXX lahenduse kasuks ning milliseid asukohti või alternatiive lisaks veel kaaluti.
7.2.Korraldus on motiveerimata ja kaalutlusvigadega. Vastustaja on otsuse tegemisel jätnud olulised asjaolud arvesse võtmata ega ole kaalunud kohalike elanike põhjendatud huve. XXXXXXXX XXX XXX vahetus läheduses asub palju elumaju, millel on avatud sissepääsuga suured ja varjulised sisehoovid. Läheduses asub arvukalt laste-ja noorteasutusi ning vaid kolme minuti jalutuskäigu kaugusel on suured kortermajad. Linnavalitsus on oma otsust selgitanud alles 21.06.2016 Põhja-Tallinna Halduskogu avalikul istungil.
7.3.On ilmne, et süstlavahetuspunktiga kaasnevad negatiivsed mõjutused kohalikele elanikele. Vastustaja ei kaasanud otsuse tegemisel XXXXXXXX XXX XXX vahetuid naabreid ning ei taganud neile õigust olla ära kuulatud. Kohalikke elanikke teavitati Tallinna Linnavalitsuse plaanidest alles kaks tööpäeva enne otsuse vastuvõtmist.
7.4.Vastustaja 30.06.2016 ettepanek XXXXXXXX XXX XX ja XXXXXXXX XXX XXX omanikele püstitada nende hoonete vahele piirdeaed näitab, et Tallinna Linnavalitsus on pärast otsuse vastuvõtmist saanud aru, et nende väide, et uimastisõltlastele on seal ebamugav pidama jääda, on väär ning XXXXXXXX 3(20)
3-16-1301 XXX XXX asukoht toob kaasa samad probleemid, mis olid Erika tn 5a süstlavahetuspunktis. Süstlavahetuspunkti avamine toob kaasa vajaduse tagada täiendavalt kohalike elanike turvalisust.
7.5.Vastustaja oleks asukoha valimisel pidanud kaasama XXXXXXXX XXX XXX vahetud naabrid kui kolmandatest isikutest menetlusosalised (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3), kelle õigusi asukohavalik ja ruumide üürileandmine otseselt riivab.
7.6.Kaebajad I-V märkisid 07.07.2016 täiendavas seisukohas, et nende kaebeõigust ei välista vaidlustatud haldusakti alusel lepingu sõlmimine, kui vaidlustava haldusakti varasemast kehtivusest sõltub haldusorgani järgneva tegevuse õiguspärasus. Korralduse nr 998-k täitmine ei takista selle alusel sõlmitud üürilepingu tühisuse tuvastamist või vastustaja kohustamist see leping lõpetada. Kaebajad VI-XI väidavad esialgses kaebuses järgmist.
7.7.Kaebuse sisuks pole, et süstlavahetust ja metadooniravi ei korraldataks, vaid et XXXXXXXX XXX XXX asukoht ei ole selleks sobilik. Tallinna linn on haldusakti andmisel selgelt ebaõigesti tuvastanud faktilised asjaolud seoses XXXXXXXX XXX XXX asukohaga (nt lasteasutuste lähedus). Asukohta on muudetud kiirustades, ekslikult ja asjaolusid arvestamata.
7.8.Haldusmenetlusest ja haldusorgani selgitustest ei selgu, mis oli see avalik huvi või erahuvi, mille tõttu süstlapunkti asukohta muudeti.
7.9.Enne haldusakti andmist ei määratlenud haldusorgan XXXXXXXX XXX XXX piirkonna elanikke ja tegutsevaid äriühinguid kolmandate isikutena. Kolmandaid isikuid ei teavitatud haldusmenetlusest, mille sisuks oli XXXXXXXX XXX XXX määratlemine sobilikuks kohaks metadooniravi ja süstlavahetuspunkti tarvis. Kolmandatele isikutele ei teatatud haldusmenetlusest, neid ei kuulatud ära ega antud võimalust enda seisukohtade või vastuväidete väljendamiseks. Haldusakti andmisel ei ole ära kuulatud kolmandaid isikuid, kelle õiguste, elu, laste ja kasvandike turvalisuse suhtes on selge puutumus. Süstlavahetuspunkti lähedusse koguneb narkootikumidega kaubitsejaid, kes ka ise kasutatud süstlaid punkti toovad.
7.10.Kaebajad on eeldanud, et haldusorgan lähtub menetletavast üldplaneeringust. Seega on haldusakt vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Haldusorgan ei ole põhjendanud, miks haldusorgan ei lähtu töös olevast üldplaneeringust, mille kohaselt on tegemist kortermajade piirkonnaga. Ei ole võetud arvesse, et selles miljööväärtuslikus piirkonnas ei ole lubatud elanikel kaitsta oma kodusid rauduste või uute aedadega.
7.11.Kaalutlus, mis lähtub Erika tn ja Paldiski mnt asukohtade lähedal asuvate eluruumide arvust, on ebaõige ja osundab ebavõrdsele kohtlemisele. Eluruumide osaline väiksem arv ei saa olla sisuliseks kaalutluseks olukorras, kus on teada, et piirkonna elanike huve ja õigusi igal juhul riivatakse. Haldusorgan oleks pidanud kaaluma erilist kaitset vajava sotsiaalse grupi – laste – huvide kaitset. Vastustaja kaalutlused on vastuolulised: selgitades samal ajal, et asukohaks ei sobi koolide
4(20)
3-16-1301 lähedus, põhjendatakse, et XXXXXXXX XXX XXX asukoht on lasteasutuste lähedusest hoolimata sobilik.
7.12.Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine seisneb järgnevas.
7.12.1.Kaebaja VI on XXXXXXXX XXX XXX kaasomanik ja elanik. Kinnistul on suur avatud hoov, kus käivad ümbruskonna lapsed mängimas, sealhulgas kaebaja poeg. Haldusakti mõjuna väheneb kinnisvara väärtus, see muudab tema ja tema perekonna elu ebaturvaliseks ja seab ohtu tema tervise ning riivab kaebaja õiguspärast ootust XXXXXXXX XXX XXX piirkonna planeeringust tulenevalt. Miljööväärtuslikus piirkonnas ei saa kaebaja ehitada enda hoovi ette aeda ega panna kodu ette turvaust.
7.12.2.Kaebaja VII elab kaugemal (Rohu 26), kuid tema laste koolitee, kulgeb igapäevaselt koolitee vahetus läheduses. Haldusakti mõjuna muutub kaebaja laste elu ebaturvaliseks ning seab ohtu nende tervise.
7.12.3.Kaebaja VIII on enam kui kümme aastat tegutsenud üle tee XXXXXXXX XXX XXX asukohast. huvialakoolina, kus käib iga päev orienteeruvalt 100 last. Haldusakt riivab kaebaja ettevõtlusvabadust, sest haldusakti mõjuna ei julge paljud lapsevanemad enam lapsi kooli saata.
7.12.4.Kaebajal IX on Paldiski mnt 29 õmblusvabrik ja pood. XXXXXXXX XXX XXX süstlavahetuspunkti avamine muudab piirkonna ebaatraktiivseks mistahes klientidele. OÜ Maidiga on oluline tööandja, kuid piirkond muutub haldusakti mõjul vabriku töötajatele ebaturvaliseks.
7.12.5.Kaebaja X tegutseb Paldiski mnt 29 laste koolivormide tootmisega. Sinna tuleb iga päev koolivormi tellima ja proovima umbes 20 last.
7.12.6.Kaebaja XI opereerib Ubin bistrood aadressil Paldiski mnt 29. See on kogupererestoran, mis on planeeritud Pelgulinna korterelamute piirkonda. XXXXXXXX XXX XXX süstlavahetuspunkti avamine muudab piirkonna ebaatraktiivseks vaba aja veetmise kohaks ja tekib oht, et sinna kogunevad ümbruskonnas viibivad narkomaanid.
7.13.Kaebajad märgivad täiendavates seisukohtade järgmist. Kaebajad peavad vastustaja püüdlusi Keskuse muude asukohtade leidmisel formaalseks ega näe asjas tõendiväärtust kolmanda isiku esindaja esitatud seletustel ja materjalil. Politsei- ja Piirivalveameti info kohaselt on varasema Keskuse asukoha (Erika 5a) ümbruse kriminogeenne olukord olulislet halvem kui XXXXXXXX XXX XXX ümbruses,. Vastustaja on süstlavahetuspunkti tegevust varasemas asukohas lõpetades arvestanud läheduses asuvat lasteasutust. Vastustaja (Põhja-Tallinna linnaosavanem) on omaks võtnud, et isikute, kelle õiguste riive on ettenähtav, ära kuulamata jätmine oli teadlik. Kaebaja on ka väitnud, et keskuse asukoha muutuse on tinginud vastustaja huvi toetada Arsenali kaubanduskeskuse arendajate ärihuvisid.
8.1.Kaebuse väidetest saab järeldada, et kaevatav haldusakt võib hakata riivama kaebajate (ja kolmandate isikute) õigusi tulevikus, mistõttu puudub kaebajatel kaebeõigus kaebuse esitamise hetkel. Kaebajatel puudub kaebeõigus ka seetõttu, et tegu on nii avalikes huvides esitatud kaebusega (populaarkaebus) kui ka teiste isikute kaitseks esitatud kaebusega. Samal ajal kaebajate enda subjektiivsete õiguste riivet ei esine.
8.2.PS §-s 26 sätestatud õigus perekonna- ja eraelu kaitsele ei hõlma endas õigust turvalisele elukeskkonnale selliselt nagu kaebajad väidavad. Kaebajatel ei ole õigust nõuda, et nende elukohtade läheduses, avalikes kohtades, ei liiguks uimastisõltlasi. Ka uimastisõltlastel on õigus oma elu ja tervise kaitsele ning riigi abile sõltuvushäire ületamisel. Elukeskkonna turvalisus ei ole iseseisvalt kaitstav hüve. Tegu on ühiskonna seisundiga, mis väljendub läbi kogu ühiskonnas leviva kuritegevuse ja muude ohtude taseme. Samuti ei ole kaitstav õigus kaebajate subjektiivne tunnetus avaliku ruumi ebaturvalisuse suhtes. Sisuliselt seavad kaebajad enda subjektiivse heaolu kõrgemaks ühiskonna ja teiste isikute vajadustest. Kolmanda isiku tegevus ei ole ohtu suurendav, vaid vastupidiselt selgelt suunatud ühiskonnas tekkiva uimastiprobleemi vähendamisele, st ühiskonna suuremale turvalisusele.
8.3.Kaebajad ei ole tõendanud oma õiguste rikkumist (turvalisuse vähenemist). Kaebajatest ainult kaebaja I on XXXXXXXX XXX XXX kinnistu piirinaaber. Teistel kaebajate ei ole ühist piiri vastustaja kinnistuga.
8.4.Tehingu tühisuse tuvastamise nõue ei ole lubatav, sest kaebajatel puutub otsene puutumus ja kaalukas huvi sekkumaks kahe isiku vahelisse eraõiguslikku tehingusse. Kuna vaidlustatud korraldus ei ole õigusvastane, puuduks ka alus üürilepingu tühisuse tuvastamiseks.
8.5.Vastustaja ei ole kohustanud kolmandat isikut, vaid otsuse taotleda just nende äriruumide kasutusse andmist otsustuskorras, on MTÜ AIDS-i Tugikeskus kui eraldiseisva õigusvõimega juriidiline isik teinud autonoomselt.
8.6.Ruumide kasutusõigus ei saa kuidagi rikkuda kaebajate õigusi ega kujuta endast kaebajatele ja muudele isikute mitte mingisugust ohtu, vaid selleks saab ikkagi olla kolmanda isiku sisuline tegevus või pigem sellega potentsiaalselt kaasnevad tagajärjed. Kaebajad ei ole puudutatud isikuteks, keda pidanuks haldusmenetlusse kaasama –vaidlustatud korraldus ei puuduta kaebajate subjektiivseid õigusi.
8.7.Süstlavahetuse või võõrutusravi korraldamine ei ole kohaliku omavalitsuse avalikõiguslikuks ülesandeks ning Tallinna linn pole sellist ülesannet endale ka vabatahtlikult võtnud. MTÜ AIDSi Tugikeskus osutab kõnealuseid teenuseid Tervise Arengu Instituudiga (TAI) sõlmitud lepingu alusel. Seega on tegu olemuslikult riiklike ülesannetega, mida ei pea rahastama ega korraldama kohalik omavalitsus. Rehabilitatsiooni ja kahjude vähendamise teenustega tegelevatel eraõiguslikel juriidilistel isikutel on õigus ise otsustada oma tegevuskoha üle.
8.8.Ükski õigusakt ei sea kriteeriume, milline on linnaruumis parim (või sobivaim) asukoht süstlavahetus- ja võõrutusraviteenuse osutamiseks. Ilmselgelt ei olegi asukohta, mis rahuldaks kõiki asjaosalisi.
6(20)
3-16-1301
8.9.Korralduse punkti 2 sisuks ei ole kohustus selles asukohas just nimetatud tegevuseks, vaid tegu on üürilepingu tingimuse määramisega, mis on suunatud Põhja-Tallinna Valitsusele. Kuna ruumid antakse kasutusse otsustuskorras ja soodustingimustel (mitte avalikul pakkumisel ja turuhinnaga), peab selleks esinema avalik huvi ning seetõttu on üürilepingu tingimustes määratud ruumide kasutusotstarve.
8.10.Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust ega teinud diskretsioonivigu. haldusaktiga ei otsustatud ega kaalutud, milline on sobivaim või parim asukoht MTÜ AIDS-i Tugikeskuse tegevuseks, vaid sellega on kaalutud, kas esineb piisavalt suur avalik huvi, mis annaks aluse XXXXXXXX XXX XXX äriruumide üürileandmiseks otsustuskorras. Vaidlustatud korralduses on piisavalt põhjendatud, milles seisneb oluline avalik huvi ruumide otsustuskorras üürileandmiseks. Samuti on korralduse seletuskirjas põhjalikult selgitatud avaliku huvi olemasolu ning ka kaebajad ei eita avaliku huvi olmasolu.
8.11.Vastustaja on vastuseks kaebajate VI-XI kaebustele (algselt haldusasi nr 3-161313) korranud suures osas juba ülal toodud argumente. Vastustaja on sesiukohal, et ka neil kaebajatel puuudb kaebeõigus. Ruumide kasutusõigus ei saa puudutada kaebajate õigusi. Kaebus on esitatud avalikes huvides ja kolmandate isikute õiguste kaitseks.
8.12.Täiendavates sesiukohtades märgib vastustaja, et vaidlustatud korralduse andmine lähtub ülekaalukast avalikust huvist ega seondu Arsenali keskuse arendusega. Vastustaja arvates on kaebaja teinud ebaõiged järeldused PPA analüüsist ja TAI analüüsist, samuti vääralt järeldanud, et vastustaja on omaks võtnud teadlikult isikute ärakuulamisest loobumise.
9.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.
9.1.Kolmanda isiku tegevus seisneb järgnevas: süstlavahetus, võõrutusravi, narkosõltlaste rehabilitatsioon ja ennetustegevus. Käesolevas kohtuvaidluses käib arutelu ainult ühe asutuse, mis tegeleb nii süstlavahetusega kui ka rehabilitatsiooni ja võõrutusraviga, üle. Tallinnas on vajadus täiendavate süstlavahetuspunktide järele enamuses linnaosades ning on vaja suurendada metadooniravi võimalust 45 korda.
9.2.Tallinna linnas ei ole selliseid piirkondi, kus ei oleks laste- vms asutusi, sest Tallinn on tihedalt asustatud linn. Tallinnas on narkomaanide hulk suur ja ei ole ühtegi piirkonda, kus neid ei ole (v.o. Viimsi ja Nõmme on veel intaktsed). Ka transporti kasutavad nad kõikjal. Tegevuse keelamine tooks endaga kaasa tõsise, pöördumatute tagajärgedega avaliku huvi kahjustamise.
9.3.MTÜ tegevuses moodustab süstlavahetuse projekt väikse osa, mitte üle 10-15 % ja klientide (süstlavahetajate) arv päevas ei ületa 15 inimest (2 inimest tunnis). Kõik muud tegevused on suunatud mittesõltlastele.
9.4.Lähedalasuvate majade turvalisust tagavad vastavad ohutusabinõud. Kõige väiksema kasuteguriga oleks taolise asutuse paiknemine linna serval või lagendikul. Kinnisvara arendajad on arvamusel, et kinnisvara hinda ennetavate
7(20)
3-16-1301 asutuste lähedal olek oluliselt ei langeta üldse või kui langetab, siis mitte oluliselt (vt http://bit.ly/29Nywu8).
9.5.Iga süstlavahetuse kliendiga viiakse läbi profülaktiline vestlus, mille sisuks on käitumise kontroll ja vähimagi ditsipliinirikkumise korral politsei väljakutse. Kahes kohas (maja ees ja hoovis) pannakse ülesse turvafirma kaamerad. Maja hoov isoleeritakse (paigaldatakse turvavärav), mis ei võimalda klientidel siseneda hoovi, plaanis on paigaldada ka veel üks turvavärav kõrval asuvasse hoovi. Kokkuleppel MUPO-ga lisatakse patrullimise marsruuti ka XXXXXXXX XXX XXX.
9.6.29.08.2016 seisukohas selgitas kolmas isik süstlavahetuse teenuse põhimõtteid ning kirjeldas varasemaid sarnaseid kogemusi, millest nähtub, et teenuse osutamisega ei kaasne ohtusid, mida kaebajad kardavad tekkivat.
9.7.Täiendavates seisukohtade rõhutab kolmas isik, et tal on õiguspärane ootus, et üürileping Tallinna Linnavalitsuse ja MTÜ AIDS-i Tugikeskuse vahele jääb kehtima ning puuduvad igasugused alused selle tühisuse tuvastamiseks.
10.Kohtuistungil 17.11.2016 jäid menetlusosalised senistele seisukohtadele.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kaebajad on vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2016 korralduse nr 998-k, millega otsustati anda XXXXXXXX XXX XXX ruumid otsustuskorras tähtajatult üürile Mittetulundusühingule AIDS-i Tugikeskus (III kd, tl 11). Vastustaja ja kolmas isik on sõlminud sellele korraldusele tuginedes 30.06.2016 äriruumi üürilepingu (I kd, tl 55). Kaebajad taotlevad vaidlustatud korralduse tühistamist ja sellele korraldusele tuginedes sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamist. Alternatiivselt taotlevad kaebajad lepingu lõpetamiseks kohustamist 30 päeva jooksul kohtuasja lõpplahendi jõustumisest.
12.Esmalt on tõusetunud küsimus kaebajatel kaebeõiguse olemasolust. Kohus on ka juba 29.07.2016 kohtumääruses tõdenud, et kaebajate puutumus vaidlustatud haldusakti on erinev ning kaebeõigust ei pruugi olla kõikidel kaebajatel. Kaebuse kohaselt on kaebajad sisustanud oma kaebeõigust järgmiste argumentidega: 1) kaebajad I-V elavad kas külgnevas majas või kuni 300 m kaugusel; 2) kaebaja VI on XXXXXXXX XXX XXX, Tallinn kaasomanik ja elanik; 3) kaebaja VII elab kaugemal (XXXX XX), kuid XXXXXXXX XXX XXX asub tema 3. ja 5. klassi minevate laste igapäevase koolitee ja kooli vahetus läheduses; 4) kaebaja VIII tegutseb Paldiski mnt 25 (üle tee XXXXXXXX XXX XXX asukohast) ning on huvialakool, mis õpetab lapsi laulma ja tantsima ja kus käib iga päev orienteeruvalt 100 last. Haldusakt riivab kaebaja ettevõtlusvabadust (haldusakti mõju tõttu ei julge paljud lapsevanemad enam lapsi WAF kooli saata) ning õiguspärast ootust; 5) kaebaja IX tegutseb Paldiski mnt 29, kus on tema õmblusvabrik ja pood. XXXXXXXX XXX XXX süstlavahetuspunkti avamine muudab piirkonna ebaatraktiivseks klientidele ja
8(20)
piirkond muutub kaebaja töötajatele ettevõtlusvabadust ja õiguspärast ootust;
ebaturvaliseks.
Haldusakt
3-16-1301 riivab kaebaja
6) kaebaja X tegutseb Paldiski mnt 29 ja põhitegevuseks on laste koolivormide tootmine, mistõttu tuleb igal päeval ca 20 last koolivormi tellima ja proovima. Kaebajal on õiguspärane ootus Tallinna planeeringutest, et hoones XXXXXXXX XXX XXX ei asuta osutama süstlavahetusteenust ja metadooniravi; 7) kaebaja XI opereerib aadressil Paldiski mnt 29 bistrood Ubin, mis on Pelgulinna korterelamute piirkonda planeeritud kogupererestoran. XXXXXXXX XXX XXX süstlavahetuspunkti avamine muudab piirkonna vaba aja veetmise kohana ebaatraktiivseks. Nähtuvalt piirkonna kaardilt (II kd, tl 157) elab K .K. (kaebaja I) XXXXXXXX XXX XX, mis asub XXXXXXXX XXX XXX vahetult külgnevas majas; K. K. (kaebaja II) XXXXXXXX XXX XX, mis asub 81 m kaugusel; M. V. (kaebaja III) XXXXXXX X, mis asub 190 m kaugusel, H. K. (kaebaja IV) XXXXXXX XXXX X, mis asub 290 m kaugusel; ja L-E. H. (kaebaja V) XXXXXXX XXXX X, mis asub 300 m kaugusel. Kaebajad I-V väidavad vaidlustatud korralduse negatiivset mõju ka ümbruskonnas asuvate paljude elumajade ning noorte- ja lasteasutuste tõttu. Kaebaja O. L. (kaebaja VI) kinnistu asub XXXXXXXX XXX XXX (kinnistusregistri väljavõte; III kd, tl 31). Kaebajate VI elukoht ja kaebajate VIII-XI asukohad XXXXXXXX XXX XXX suhtes on näha asukoha kaardilt (III kd, tl 128).
13.Kaebajad I-VI on välja toonud, et Keskuse tegevus rikuks ka ümbruskonna elanike ja sealhulgas laste õigust turvalisele ja ohutule elukeskkonnale. Kaebaja VIII on välja toonud, et tema klientideks on lapsed, kelle jaoks tegevuskoha ümbrus muutuks vaidlustatud haldusakti tõttu ebaturvaliseks. Kaebaja IX leiab, et vaidlustatud haldusakti tulemusena muutuks nende tegevuskoha ümbrus ebaturvaliseks nii nende kui kaubandusasutuse klientidele kui ka nende töötajatele. Kaebaja X väidab turvatunde vähenemist teda külastavate klientide (koolivormiproovi tulevad lapsed) jaoks. Kaebajad väidavad, viidates Laste Õiguste Konventsioonile, üldisemalt vajadust kaitsta laste kui sotsiaalselt eriliselt tundliku ühiskonna grupi õigusi.
13.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (lg 2). Sellisteks õiguslikeks alusteks on kehtivas õiguses keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 lg 2 ja planeerimisseaduse § 141, mis praeguses olukorras ei kohaldu. Sellist normi, mis annaks kõnealusel juhul õiguse kohtusse pöörduda avalikes või teiste isikute huvides, kehtiv õigus ei sisalda.
13.2.Seega puudub praeguse asja kaebajatel õigus kohtusse pöörduda eesmärgil kaitsta avalikku huvi (turvalisus, heakord) või teiste isikute huvi (lapsed, kohalikud elanikud, äriühingutest kaebajate kliendid ja töötajad).
13.3.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 151 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohus jätta juba menetlusse võetud kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Tegemist on diskretsiooniliste alustega, mis võimaldavad kaebuse tagastada või läbi vaatamata jätta
9(20)
3-16-1301 vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (Riigikohtu 08.06.2016 määrus haldusasjas nr 3-3-1-12-16, p 8).
13.4.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebused tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles need on esitatud avalikes huvides või teiste isikute õiguste kaitseks. Tegemist on kohtu hinnangul kaebeõiguse ilmselge puudumisega.
14.Kohtupraktikas (nt viidatud määrus asjas nr 3-3-1-12-16 (p 8) ja seal viidatud praktika) tuleneb, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Kaebeõiguse tekkimiseks piisab sellest, et hinnangu andmine isiku suhtes antud haldusaktile või tehtud toimingule aitab piisaval määral kaasa tema õiguste kaitsele (viidatu lahend asjas nr 3-3-1-12-16, p 13). Ka väheintensiivsed õiguste riived on HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt halduskohtus vaidlustatavad (Riigikohtu 16.12.2016 otsus asjas nr 3-3-18716, p 8). Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata.
14.1.Kohus möönab eeltoodut silmas pidades, et ei saa välistada vaidlusega hõlmatud kinnistu lähinaabrite (sealsete elanike) puhul nende eraelu riivet, mis seisneb turvatunde ja heaolu väidetavas vähenemises. Samuti äriühingutest kaebajate omandiõigusriivet läbi nende ettevõtlust (käive, klientuuri püsimine) mõjutavate tegurite. Äriühingutest kaebajad on väitnud Keskuse juures (tulevikus) viibivate uimastisõltlaste heidutavat mõju nende klientidele, mis omakorda võib mõjutada käivet ja sissetulekuid.
14.2.Seejuures on kaebaja VII (O-J. L.) suutnud näidata oma seost kõnealuse kinnistuga ainult sel määral, et tema laste koolitee viib selle kinnistu lähedusse. Kohtu hinnangul on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine seeläbi äärmiselt vähetõenäoline. Kuigi alaealiste laste turvalisus nende kooliteel on kindlasti osa isiku era- ja perekonnaelust, ei ole haldusasjas esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal põhjust arvata, et ajutine lühiajaline viibimine XXXXXXXX XXX XXX läheduses ka juhul, kui Keskus seal tegutsema hakkab, riivaks kaebaja laste turvalisust rohkem, kui möödumine paljudest muudest linnaruumis paiknevatest objektidest (erinevad sotsiaalja tervishoiuasutused, meelelahutusasutused, alkoholiga kauplevad müügiasutused ja toitlustuskohad).
15.Vaidlustatud korralduse on vastustaja andnud Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrusega nr 32 kehtestatud „Linnavara kasutusse andmise kord" (edaspidi Kord) § 3 1g 3 р 2, § 4, § 5 1g 1 р 2 ja 1g 2 p -de 1-7 ja 9-11, § 7, § 41 p 3, § 44, § 45 1g 1, §-de 48-49 alusel. Vaidlustatud korralduse p-s 2 on sätestatud tingimused, millistel Põhja-Tallinna Valitsusel tuli leping kolmanda isikuga sõlmida. Korralduse p 2.1 näeb ette, et üürile antavat äriruumi kasutatakse rehabilitatsiooni ja võõrutusravi töö korraldamiseks (sh süstlavahetusteenus). Vaidlust ei ole selle üle, et vara otsustati kolmandale isikule üürile anda otsustuskorras. Korra § 41 p 3 kohaselt võib linnavara anda otsustuskorras kasutusse mittetulundusühingutele. Kõnealune norm ei näe ette, et Tallinna linn peaks veel mingeid kriteeriume seejuures arvesse võtma. Seega tugineb vastustaja korraldus kehtival õiguslikul alusel.
16.Kaebajad on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on ebapiisavalt põhjendatud ning sellest ei nähtu andmise aluseks olnud asjaolud ega kaalutlused.
16.1.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalikult olema põhjendatud kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine Haldusakti põhjenduses tuleb märkida
10(20)
3-16-1301 haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg 2). Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on esitatud asjakohased viited „Linnavara kasutusse andmise korrale“ (vt ülal otsuse punkt 15).
16.2.Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata (lg 4). Praegusel juhul vaidlustatud korraldusega rahuldas vastustaja küll MTÜ AIDS-i Tugikeskus (haldusakti adressaat) taotluse, kuid samas ei saa välistada selle korralduse mõju ka muudele isikutele. Vastava küsimuse on kaebajad tõstatanud ka praeguses halduskohtumenetluses. Vaidlustatud korralduses on selle faktilise alusena välja toodud tuginemine kolmanda isiku avaldusele ning selgitatud võõrutusravi ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise vajalikkust ja sellega seonduvat avalikku huvi. Vaidlustatud korralduse kohta on ka Põhja-Tallinna linnaosa valitsus koostanud seletuskirja (I kd, tl 9p-10). Haldusakti põhjendus esitatakse HMS § 56 lg 1 ls 2 järgi haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et kaebajatele olid seletuskirjas esitatud põhjendused kättesaadavad.
16.3.Seletuskirjas on vastustaja märkinud järgmist. XXXXXXXX XXX XXX, varem elamuna kasutusel olnud hoone, on tunnistatud Tallinna Linnavolikogu 17. oktoobri 2002 otsusega nr 432 erastamisele mittekuuluvaks seoses edasise kasutusotstarbe muutmisega mitteeluhooneks. Peale hoone renoveerimist 2002. aastal anti hoone üürile heategevusliku mittetulundustegevuse eesmärgil kolmele üürnikule, kasutamiseks pensionäride päevakeskusena. Peale mittetulundusühingute Eesti Pensionäride Ühenduste Liit ja Tallinna Pensionäride Ühendus tegevuse ümberkolimist jääb hoones asuvaid eraldi sissekäiguga äriruume kasutama üks üürnik (mittetulundusühing Tehnikaspordiklubi KVART). MTÜ AIDS-i Tugikeskus on loodud vabatahtlike rühma poolt 1. veebruaril 1994. aastal. Tugikeskusel on kaks osakonda (Kopli tn 32 ja Erika tn 5a). Mõlemas osakonnas toimub HIV/AIDS-iga elavate inimeste psühhosotsiaalne toetus ja abi. Mitmeid projekte rahastab Tallinna linn, Tervise Arengu Instituut (süstlavahetus, metadooniravi, jne), kõik konsultatsioonid ja abi päevakeskuses on tasuta. Põhja-Tallinna Valitsuse Halduskogu komisjonid ja komisjoni töös osalejad toetasid elanike nõudmist Erika tn 5a süstlavahetuspunkti sulgemiseks ja tegevuse korraldamiseks sobivamas asukohas. Seletuskirja kohaselt on XXXXXXXX XXX XXX hoone esimesel ja teisel korrusel asuvad äriruumid üldpinnaga 182,8 m2 sobilikud HIV/AIDS-iga elavate inimeste psühhosotsiaalse ennetustöö korraldamiseks ja sellega kaasnevate teenuste osutamiseks, mis on suunatud süstivate narkomaanide ja nende lähedaste abistamiseks. MTÜ AIDSi Tugikeskuse teenused on vajalikud nii Tallinna linnale tervikuna kui ka Põhja-Tallinna linnaosale, kuna nende tegevus hoiab kontrolli all suurt osa riskikäitumisega inimesi, tagades elanikkonna tervise ohutust (kasutatud süstalde kogumine) ja kriminaalse aktiivsuse vähendamist. Vastustaja on MTÜ AIDS-i Tugikeskus avaldust ruumide üürimiseks rahuldades arvesse võtnud, et MTÜ AIDS-i Tugikeskus pakub abi, mis puudutab väga tundlikke valdkondi (HIV/AIDS, suguhaigused, narkomaania, prostitutsioon, jms) ning annab panuse Tallinna linna jaoks olulise sotsiaalprobleemiga tegelemisele.
16.4.Kohtu hinnangul on vaidlustatud korralduses esitatud selle õiguslik alus ning korralduses koos selle aluseks oleva seletuskirjaga on esitatud asjaolud ja vastustaja sisuline selgitus, miks ta on otsustanud kolmanda isiku avalduse ruumide üürimiseks
11(20)
3-16-1301 rahuldada. Samuti on selgitatud, miks antakse ruumid kasutada otsustuskorras. Haldusakti põhimotiivid on esitatud ka korralduses endas.
17.Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Kaebajad on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjas puuduvad selle andmise aluseks olnud kaalutlused ja et vastustaja on õiguspärase kaalumise üldse teostamata jätnud, st pole arvesse võtnud kaebajate erahuvi ega seda kaalunud. Kohtupraktikas on leitud, et otsustus selle üle, milline asjassepuutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on kaalukam, on halduse kaalutlusõiguse tuum. Sellise kaalumisotsuse tegemise pädevus on täitevvõimul, mitte kohtul. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kohus tugineda vaid juhul, kui see on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-87-13, p 19). Kohus saab kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul kontrollida üksnes kaalutlusreeglitest kinnipidamist ega saa sekkuda otsustuse otstarbekusse (HKMS § 158 lg 3).
18.Kaebajatel on õigus selles, et ei vaidlustatud korraldusest ega selle seletuskirjast ei nähtu peale avaliku huvi arvesse võtmise ja MTÜ AIDS-i Tugikeskus huvide arvestamist muude isikute õigusi või huvisid, mida vastustaja oleks arvestanud või kaalunud. HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt saab vormi- või menetlusvigadele tuginedes haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda vaid juhul, kui need vead on viinud ebaõige lõpptulemuseni. Seega analüüsib kohus allpool, kas vaidlustatud korraldus pidanuks selliseid kaalutlusi sisaldama ning kas väidetav põhjendamispuudus (kaalutluste märkimata jätmine) võib tingida vaidlustatud korralduse tühistamise.
19.Vastustaja on seisukohal, et tema otsustusruum vaidlustatud korralduse andmisel seisneb selles, kas täidetud on vara tasuta kasutusse andmise eeldused. Kohus ei nõustu siiski vastustajaga nagu piirduks vastustaja otsustamisruum Korra § 41 p 3 alusel vara kasutusse andmisel üksnes sellega, et ruumide kasutusse saaja vastab ruumide otsustuskorras kasutusse saamiseks õigustatud isiku tingimustele (sh, et tegemist on mittetulundusühinguga) ning et vastustaja on tuvastanud ruumide kasutusse andmiseks ülekaaluka avaliku huvi. Vastustaja möönis kohtuistungil siiski, et ka mittetulundusühingule vara kasutusse andmisel ei saa otsustada seda kaalutlusõigust kasutamata, näiteks kui ruume soovitakse mingi ilmselgelt isikute õigusi kahjustava tegevuse tarbeks ja näiteks tegevuseks, mis eeldab mingite normide järgimist või lubade olemasolu (vastustaja kohtuistungil esitatud näite kohaselt lõhkeaine ladustamine). Vastustaja on vaidlustatud käskkirja preambulas märkinud, et korraldus antakse arvestades avalikust huvist lähtuvalt HIVi/AIDSiga elavate inimeste rehabilitatsiooni ja võõrutusravi teenuse osutamise vajalikkust sotsiaalhooldusalase ja heategevusliku mittetulundustegevuse eesmärgil. Samas on märgitud, et korralduse andja lähtub mittetulundusühingu AIDS-i Tugikeskus 31. mai 2016 avaldusest (III kd, tl 127).
20.Kohus nõustub vastustajaga selles, et kehtiv õigus ei sisalda mingeid piirnorme või kriteeriume, mille täidetust oleks vastustaja pidanud arvestama või kontrollima. Ka TAI dokument „Kahjude vähendamise teenus“ (IV kd, tl 26-31) ei ole selliseks siduvaks ega õigusnorme sisaldavaks dokumendiks, vaid annab soovituslikke juhiseid Keskuse töö turvaliseks korraldamiseks.
12(20)
3-16-1301
21.Vastustaja on rõhutanud, et tema rolliks vaidlustatud korraldusega on olnud Tallinna linnale kuuluvate ja kolmandale isikule tema tegevuseks soovitud ruumide üürile andmise otsustamine. Vastustaja on selgitanud, et eesmärgid, milleks kolmandale isikule ruumid kasutada antakse, ei seondu vastustaja kui kohaliku omavalituse üksuse ülesannetega ning korraldust andes tegutses ta MTÜ eesmärke toetades. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et kolmanda isiku tegevust rahastatakse muu hulgas ka TAI kaudu, kuid ruumide leidmine on seni jäänud MTÜ enda õlule. Vastustaja on seisukohal, et kõnealuse korralduse eesmärk oli kolmanda isiku avalduse lahendamine, mitte otsustamine MTÜ tegevuskoha valiku ja alternatiivsete asukohtade ja XXXXXXXX XXX XXX kui parima asukoha üle.
21.1.KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi, eakate hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. KOKS § 6 lg 2 näeb ette, et omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses.
21.2.Uimastipoliitika ja -ennetustegevus on esmajärgus riiklikud ülesanded. Eesti uimastitarvitamise poliitika alusdokumendiks olev siseministeeriumi koostatud Eesti uimastitarvitamise poliitika valge raamat (IV kd, tl 35-59) on väärtustanud erinevate valitsusasutuste ja sektorite koostööd ning erinevate valitsusalade tegevuse koosmõju ning koordineeritud juhtimist läbi uimastiennetuse valitsemiskomisjoni (lk 17), paigutades uimastitarvitamise vähendamise poliitika juhtimise struktuuri tippu Vabariigi Valitsuse (lk 43). Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 5 järgi kuulub rahva tervise kaitse ministeeriumi valitsemisalasse.
21.3.Eelnevalt loetletud omavalitsusüksuse ülesannetest ei nähtu, et vastustaja peaks tegelema analüüsiga kuhu paigutada kahjude vähendamise keskused (sh nn süstlavahetuspunktid) ja teostama vastavat riskianalüüsi. Vastustaja on rõhutanud, et tegutses vaidlustatud korraldust andes vabatahtliku koostöö korras, soovides oma territooriumil probleemide lahendamisele kaasa aidata. Vastustaja kohustuseks oli kolmanda isiku avalduse õiguspärane lahendamine.
22.Menetlusosaliste vahel ei ole erimeelsusi selles, et kolmanda isiku teenuste järele on ühiskonnas ja seejuures Tallinna linnas vajadus. Kolmas isik on oma erinevaid tegevusi kirjeldanud (III kd, tl 57-59) ja lisanud oma tegevuse toetuseks klientidelt saadud tagasiside koos tõlgetega (III kd, 61-62; 75-92p) ja toetusallkirjad (III kd, tl 71-73 ning juurdepääsupiirangutega toimikud). Samuti on esitatud ülevaade kahjude vähendamise rahvusvahelisest praktikast ja kahjude vähendamise teenuse ülevaade (IV kd, tl 21-31). Kohus ei jaga kaebajate esindaja kahtlust nende dokumentide arvesse võtmise võimalikkusest, põhjusel, et kolmas isik on vaidluse lahendmaise tulemusest isiklikult huvitatud. Kolmanda isiku seaduslik esindaja Nelli Kalikova on kohtule teadaolevalt Eesti üks suurema kogemusega narkoprobleemide ja –ennetusega tegeleja ja tema kogemust kinnitavad dokumendid üksnes
13(20)
3-16-1301 veenavad teenuse vajalikkuses ning selgitavad selle sisu. Kaebajad ei ole esitatut ka sisuliselt ümber lükanud.
Kolmas isik on selgitanud kohtule esitatud kirjalikes materjalides ja suuliselt kohtuistungil, et tema tegevus koosneb erinevatest osadest, kusjuures süstlavahetusteenust ainsana tarbivad seni veel sõltuvuses oleva süstivad narkomaanid. Ülejäänud teenused on mõeldud isikutele, kes sõltuvuse all ei kannata. Võõrutusravi saavad inimesed, kes narkootikumidest loobuda soovivad, nõustamisrühmadest käivad juba sõltuvusest vabanenud isikud, toetusgruppides sõltlaste lähedased, toimub ka ennetustegevus (koolitused loengud, keskuse tutvustamine). Kolmanda isiku esindaja on selgitanud, et kogu pakutavate teenuste kompleksist moodustab süstlavahetusteenus umbes 10-15% ja igapäevaselt tähendab see umbes kaht klienti tunni jooksul. Samas on esitatud teabe kohaselt programmiga näiteks 2016. a esimesel poolel kogutud ja utiliseeritud kokku 71 193 kasutatud süstalt. Seega ei ole süstlavahetuse tõttu piirkonnas täiendavalt liikuvate narkomaanide arv kuigi suur, kuid teenusest saadav kasu on märkimisväärne. Vajadust teenuse järele kinnitab ka TAI oktoobris 2016 valminud „Riskianalüüs. Kahjude vähendamise keskustega kaasnevad riskid Tallinna näitel“ (IV kd, tl 106-123p). Kuigi selles analüüsis tehtud järeldusi ei saanud vastustaja kuidagi aluseks võtta juunis 2016 vaidlustatud korraldust andes, on kohus pidanud põhjendatuks selle analüüsi esitamist käesolevas kohtumenetluses (HKMS § 158 lg 2), kuna esitatud on ka alternatiivne kohustamisnõue ning koostatud analüüs annab probleemi kohta täiendavat taustateavet.
23.Vaidlust ei ole selles, et vajaduse XXXXXXXX XXX XXX ruumide järele on vähemalt osaliselt tekitanud süstlavahetuspunkti sulgemine Erika tn 5a, mida Põhja-Tallinna Valitsus otsustas teha hiljemalt 1.07.2016 (Põhja-Tallinna vanema 26.04. 2016 kiri, III kd, tl 10). Vastustaja on tähelepanu juhtinud, et Erika 5a tegevuskohas toimus ainult süstlavahetus, kuid ei olnud võimalik teha võõrutusravi, mistõttu ei täitnud kolmas isik selles tegevuskohas temaga täielikult sõlmitud lepingu tingimusi. Kohus rõhutab, et käesolevas vaidluses ei ole asjakohased kaebajate väited Erika tn 5a tegevuse lõpetamise asjaolude ja põhjuste kohta (sh väited vastustaja rollist Arsenali keskuse arenduses). Liiatigi on TAI analüüsist ja kolmanda isiku selgitustest ilmnenud, et Tallinna linn vajab uimastisõltlaste suurt arvu ja uimastiprobleemi tõsidust arvestades selliseid kahjude vähendamise keskusi senisest enam.
24.Kuigi vastustaja on olnud seisukohal, et tema kaalumiskohustus korralduse andmisel ei hõlmanud keskuse asukohtade valikut ega alternatiivide kaalumist, on vastustaja siiski enne korralduse andmist tegelenud aktiivselt uute võimalike asukohtade leidmisega. Põhja-Tallinna valitsus on vastuseks Pelgulinna asumi ja teiste elanike pöördumisele saadetud 21.06.2016 kirjas (III kd, tl 16-19) kirjeldanud võimalikke valikuid ja esitanud põhjendused nende asukohtade sobimatuses või omanike keeldumisest ruume sel eesmärgil üürile anda. Vastustaja on kohtule esitanud Põhja-Tallinna valitsuse kirjavahetuse erinevate kinnistuomanikega, kellega on püütud läbi rääkida sobiva asukoha leidmiseks (III kd, tl 136-139). Põhja-Tallinna halduskogu koosoleku protokollidest nähtub arutelu toimumine lahenduste otsimiseks, sh uute lahenduste leidmine keskuse asukohale ja mobiilse lahenduse (buss) võimalikkus (I kd, tl 1623).
25.Kolmas isik on esitanud vastustaja nõudmisel MTÜ AIDS-i Tugikeskus asukoha muutmisega seotud riskide ja nende maandamise analüüsi (III kd, tl 140-141). MTÜ on seejuures tuginenud XXXXXXXX XXX XXX lähikonna elanike poolt väljendatud ohtudele ja analüüsinud tõstatatud probleeme. Elanike poolt vastuseisu kogedes asus kolmas isik tema
14(20)
3-16-1301 selgituste kohaselt koguma teavet selle põhjuste kohta. Seejuures on kolmas isik tähelepanu juhtinud turvalisuse suurendamisele ja probleemide ennetamisele: turvaväravad, piirdeaed, turvakaamerad, MUPO täiendavad patrullid, MTÜ kavandatavad profülaktilised vestlused iga oma kliendiga. MTÜ on oma riskianalüüsis välja toonud ka küsimused, millele Pelgulinna elanikud oleks enda ja oma laste turvalisuse huvides pidanud juba varem vastavate ametkondade ees tõstatama (halb tänavavalgustus, ohtlikud ülekäigurajad).
Kolmas isik on nii kohtule esitatud seisukohtades, viidatud riskianalüüsis kui ka kohtuistungil rõhutanud, et hirmu Keskuse ees on põhjustanud vähene teadlikkus ja informeeritus ning emotsioonidel põhinevad järeldused. Kolmanda isiku hinnangul on olnud ebapiisav riiklik teavitustöö, mida peaksid tegema erinevad ametkonnad – Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Siseministeerium, Haridusministeerium erinevad komisjonid ja eksperdid. Kolmas isik, kes on sellega muuhulgas tegelenud ka alates 1997. aastast, peab oluliseks kogukonna enda rolli pahede ja probleemidega võitlemisel.
26.Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et kui ka vaidlustatud korraldusest ei nähtu huvide kaalumist, ei ole õige väita, et seda pole tehtud. Muuhulgas on silmas peetud, et XXXXXXXX XXX XXX hoone juures ei ole tühermaad, mahajäetud hooneid vms, mis annaks võimaluse uimastisõltuvusega isikute pikemaks ajaks kohale jäämiseks ja kogunemiskohtade kujunemiseks. Kohus peab veenvaks, et sellise kaalutlusega on arvestatud ka vaidlustatud korralduse andmisel. Kohtupraktika on tunnustanud võimalust arvestada kohtumenetluses täiendavalt esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (nt Riigikohtu 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud praktika). Kohtu veendumust kinnitavad Põhja-Tallinna valitsuse 21.06.2016 kirjas esitatud selgitused. Vastustaja ei ole pidanud sobivaks näiteks ruume, millel oleks ühine sissepääs kortermaja eluruumidega või mis asuksid koolihoones või samas hoones kultuurikeskusega, kus korraldatakse terve päeva vältel lasteüritusi või laste huvitegevust. Samuti ei ole peetud sobivaks heakorrastamata ja väga suuri investeeringuid nõudvaid hooneid või hooneid, kus puuduvad teenuse osutamiseks elementaarne taristu ja kommunikatsioonid, või millele ligipääsetavus on sedavõrd halb, et Keskus selles asukohas ei hakkaks reaalselt toimima (nt Paljassaare 40 hooned). Ka Tallinna Ringkonnakohus on 21.07.2016 määruses praeguses asjas leidnud, et kuna viidatud vastuses on peamiselt võetud kokku varasematel aruteludel või koosolekul kajastatut, siis võib eeldada, et neist hiljem esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal.
27.Kohus nõustub vastustajaga, et ühelgi isikul pole õigust nõuda, et tema elu- või tegevuskoha vahetus läheduses ei paikneks mõni sotsiaal- või tervishoiuobjekt või ei tegutseks mõni vastava suunitlusega asutus. Samas tuleneb aga põhiseaduse §-st 14 üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele, mille sisuks on ka õigus sellisele menetlusele, mille tulemusena isikut ei ohustataks. Praegusel juhul on kaebajad seisukohal, et Keskuse külastajateks on isikud, kes ohustavad ümbruskonna elanikke (sh lapsi) ja turvalisust ning äriühingute kliente ja seeläbi mõjutavad negatiivselt nende äritegevust. Teisalt näevad kaebajad ohtu selles, et Keskuse kliendid loovad oma kohalviibimisega fooni õigusrikkumisteks (ümbrusesse kogunevad uimastisõltlased). Taolise Keskuse vajalikkus on olnud samuti selge ja ka kaebajad ei sea seda kahtluse alla. Vastustaja esindajad on märkinud, et mistahes sotsiaalselt tundlik objekt (loomade varjupaik, süstlavahetuspunkt) toob kaasa vastuseisu. Kolmanda isiku esindaja on kohtuistungil ja menetlusdokumentides kirjeldanud Keskuse tegevuse erinevaid tahke (vt ülal otsuse p 22) ning selgitanud, et uimastisõltlaste osakaal (süstlavahetusteenuse kasutajad) on kogu tegevuse mahtu ja erinevate teenuste saamiseks 15(20)
3-16-1301 keskust külastavate inimeste arvu arvestades vähene (paar inimest tunnis). Kolmanda isiku esindaja väitis kohtuistungil ka, et nende kliendid ei erine näiteks tavalist polikliinikut külastavatest inimestest. Samuti rõhutas kolmanda isiku esindaja, et nad selgitavad oma klientidele kohustust Keskust külastades hästi käituda ning hoolimata mõneti pahelisest kuvandist aktsepteerivad Keskuse kliendid neile seatavaid reegleid. Üürilepingu p 17.4.3. kohaselt on kolmas isik kohustatud järgima linna heakorraeeskirja.
Pidades veenvaks kolmanda isiku selgitusi ning arvestades tema esitatud kirjalike materjalidega pakutava teenuse olemuse kohta, on kohus seisukohal, et mistahes teoreetiliselt võimalikud ohud ei saa seada kaebajate erahuve ülekaalukalt esiplaanile praeguses asjas välja selgitatud avaliku huviga võrreldes. Erinevatel inimestel võivad olla erinevad emotsionaalsed vastuväited erinevat laadi asutuste või objektide tegutsemisele (raviasutused, korrakaitseasutused, meelelahutusasutused, lasteasutused). Keskuse tegevusega ei kaasne haldusasjas esitatud tõendeid arvestades eelduslikult mingeid püsivaid negatiivseid mõjutusi. Teoreetiline võimalus üksikute õigusvastaselt käituvate isikute näol ja nendega seoses tekkida võivad juhtumid ei ole täielikult välistatud, kuid ei ole veenvat alust ka nende juhtumite eeldamiseks või arvata, et need hakkaksid kaebajate elu ja ettevõtlust häirima rohkem kui mistahes ebakainete või muidu õiguskorda rikkuvate inimeste liikumine avalikes kohtades. Ka ei nõustu kohus kaebajate väitega nagu oleks neil tekkinud usaldus senise olukorra säilimise suhtes.
28.Kohus ei pea põhjendatuks kaebajate esindaja viidet (kohtuistungil) rahvatervise seaduse §le 4, mille p 1 kohaselt ei tohi inimene ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu ning punkti 10 kohaselt ei togi erinevate teenuste osutamine kahjustada kellelgi tervist. Asjas esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei saa teha järeldust, et Keskuse tegevus tegelikult ohustaks lähiümbruse elanike tervist. Kaebajate viide süstlavahetuspunkti lähedusest leitud süstlale Mardi tänava lasteaia juures (artikkel portaalist www.delfi.ee; IV kd, tl 129) puudutab juhtumit aastast 2012 ning tegemist on üksikjuhtumiga.
29.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 15.09.2016 vastusest vastustaja päringule (IV kd, tl 6264) nähtub, et XXXXXXXX XXX XXX lähiümbruses on perioodil 01.01.2015 -15.09.2016 esinenud hulgaliselt rikkumisi, sh narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 rikkumisi ja muid avaliku korra vastaseid süütegusid. Sellest saab järeldada, et ka ajal, mil XXXXXXXX XXX XXX aadressil ei tegutse MTÜ AIDSi Tugikeskus, on kaebajate elu- ja tegevuskohtade läheduses esinenud hulgaliselt õigusrikkumisi, sh narkootikumide tarvitamist ning piirkonnas on liikunud (narko)joobes isikuid. PPA on andmed Erika tn 5a, XXXXXXXX XXX XXX ja hetkel süstlavahetuspunkti asukoha (Niine tn 2) ümbruses süütegude toimepanemise kohta kohtu ja vastustaja päringute alusel ning esitatud teave ei võimalda põhjalikumat analüüsi, miks neid tegusid toime pannud isikud parasjagu seal viibisid. Kaebajate 26.09.2016 menetlusdokumendis (IV kd, tl 66-71) tehtud analüüs PPA vastuse põhjal erinevate süstlapunkti asukohtade kriminogeensuse kohta ei tee olematuks XXXXXXXX XXX XXX toimunud süütegusid ja asjaolu, et piirkonnas on ka varem liikunud uimastijoobes isikud, kes pole kolmanda isiku Keskusega kuidagi seotud.
30.Füüsilistest isikutest kaebajad on väitnud, et nende turvalisust ohustab olukord, kus kõrvuti hoonega XXXXXXXX XXX XXX või lähiümbruses paiknevad nende avatud hoovidega elumajad, kuhu võivad takistamatult siseneda ja seal viibida keskust külastavad uimastisõltlased.
16(20)
3-16-1301 Kohtu hinnangul ei ole tõene väide, et miljööväärtusliku piirkonna elanikena ei saa kaebajad enda kaitseks ehitada aedu ega väravaid. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna linnavalitsus küsinud e-kirja teel kooskõlastust XXXXXXXX XXX XXX ja XX hoonete vahelise automaatikaga varustatud piirdeaia rajamiseks (I kd, tl 43). Kohtuistungil selgitas kolmanda isiku esindaja, et kõrval asuva XXXXXXX XXXX X hoone juurde pääseb lukustatud värava kaudu. Kinnistu XXXXXXX XXXX X omanikud ega elanikud ei ole ka kaebuse esitajate hulgas. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil samuti, et kahest tellitud väravast ühe puhul oodatakse veel elanike nõusolekut.
Kaebajate osundatud huvi miljöö säilimise vastu ei ole iseseisvalt kohtulikult kaitstav õigus (nt Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22; Tallinna Ringkonnakohtu 21.07.2016 määrus käesolevas asjas (p 11) ning 18.07.2016 määrus (p 11)).
31.Kohtu hinnangul ei ole praeguses vaidluses asjakohased väited selle kohta, kas XXXXXXXX XXX XXX hoone on üldse kõnealusteks tegevusteks sobiv ja vajalikult heas korras. Üürilepingu sõlmimine on kolmanda isiku enda risk, kui tal hiljem ei õnnestu neis ruumides oma tegevust jätkata ja teenuseid osutada. Näiteks kui järelevalveasutused ei anna teenuste osutamiseks vajalikke lube või kooskõlastusi või keelavad ettekirjutustega neis ruumides teenuse osutamise või seavad täiendavaid kohustusi või tingimusi (nt ehitus- või tuleohutuse aspektist). Seega ei ole asjakohased tõendid ka kaebajate esitatud fotod hoone väidetavalt halvast seisukorrast (III kd, tl 23-26).
32.Kaebajate väited läheduses asuvatest eluhoonetest (kus paiknevad menetlusväliste isikute eluruumid) ja lasteasutustest ei ole käesoleva kaebuse seisukohast asjakohased (vt ka kaart III kd, tl 27). Nagu kohus eelnevalt leidis, ei ole kaebus lubatav osas, milles see ei ole esitatud kaebajate enda õiguste kaitseks. Seega ei ole määrav XXXXXXXX XXX XXX läheduses asuvate elamute ja lasteasutuste hulk.
33.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajad ei saa tugineda oma kaebust esitades veel mitte kehtivale üldplaneeringule ega loota, et tulevikus kehtestatav üldplaneering välistab mistahes sotsiaalobjekti asumise nende elu- või tegevuskoha lähiümbruses. Haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata akti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2) ning kaebaja ei ole väitnud korralduse vastuolu kehtivate planeeringutega. Ka varasemalt on selles hoones tegutsenud mittetulundusühingud ja üks neist jätkab tegutsemist senini.
34.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja on reaalselt kaalumise läbi viinud ja seejuures avalikke ning erahuve kaaludes teinud õiguspärase kaalutlusotsuse. Vastustaja on kohtu hinnangul välja selgitanud ülekaaluka avaliku huvi ning asjas ei ole ilmnenud, et kaebajate erahuvid (huvi turvalise elukeskkonna ja perekonna ohutuse vastu ning äriühingute huvi senise ettevõtluskeskkonna ning äritulu säilimise vastu) võiksid korralduse andmise tulemusena oluliselt kahjustatud saada. Korraldusest, selle seletuskirjast, vastustaja 21.07.2016 selgitustest ega korralduse andmisele eelnevalt koostatud asjakohastest dokumentidest ei tulene, et vastustaja oleks lähtunud asjakohatutest kaalutlustest või et vaidlustatud korraldus oleks muude diskretsioonivigadega.
35.Kaebajad heidavad vastustajale ette ära kuulamata jätmist haldusmenetluses. Nende arvates olnuks hädavajalik vähemalt lähiümbruse elanike ja ettevõtjate ärakuulamine. Kaebaja hinnangul oleks konservatiivse lähenemise korral piisav 300 m raadiuses asuvate isikute kaasamine ja nende arvamusega arvestamine.
17(20)
3-16-1301
35.1.HMS § 40 lg 1 sätestab ärakuulamise nõude üldreegli – enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Haldusorganil on kaalumisruum isikute kaasamisel HMS § 11 lg 1 p 3 alusel ning haldusmenetluse õiguspäraseks läbiviimiseks vajalike menetlustoimingute valikul, kui seadus või määrus ei näe ette kindlaid menetlustoiminguid (HMS § 5 lg 1). Kohus nõustub vastustajaga selles, et kehtiv õigus ei sätesta konkreetselt, kuidas peaks menetlus toimuma praeguses asjas vaidlustatud haldusakti andmiseks või üldse sarnasel juhul sotsiaal- või tervishoiuteenuseid osutavale isikule ruume kasutusse andes. Sellisteks puhkudeks ei ole kehtestatud sarnast menetlust võrreldes näiteks planeerimismenetlusega, kus oleks ette nähtud võimalikult laiapõhjaline huvide ja arvamuste väljaselgitamine. Seega kohalduvad haldusmenetluse üldnormid ja -reeglid. HMS § 46 lg 1 annab haldusorganile ka avatud menetluse läbiviimiseks kaalumisvõimaluse juhuks, kui see on asja lahendamiseks vajalik ega kahjusta menetlusosaliste huve.
35.2.HMS § 40 lg-s 3 on sätestatud erandid, millal võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, sh kui menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik (p 5) või kui menetlusosaliste arv on suurem kui 50 (p 6). Vastustaja esindaja märkis halduskohtu istungil, et kaebajate poolt mõistlikuks peetud hulk isikuid (300 m ulatuses XXXXXXXX XXX XXX asukohast) tähendaks rohkem kui tuhandet isikut, sest ainuüksi 100 m raadiuses asub ligikaudu 200 eluruumi. HMS § 40 lg 1 kohaselt laieneb ärakuulamise nõue menetlusosalistele. Vastustaja ei ole pidanud vaidlustatud korraldust ka kaebajate õigusi ega kohustusi puudutvaks ega kaebajaid kolmandate isikutena menetlusse kaasanud ning seetõttu pole pidanud vajalikuks ka nende ärakuulamist korralduse andmise menetluses. Sarnane on ka olukord näiteks loakohustusega tegevusaladel, kus haldusorganil tuleb endal, arvestades haldusmenetlusele omast uurimispõhimõtet, jõuda järeldusele, milliseid isikuid võib teise isiku tegevus mõjutada.
35.3.Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist ruumide üürile andmisega sellise teenuse osutamiseks, mis ohustaks endast väga laia isikute ringi või millest lähtuks olulised mõjud või ohud. Seega on kohtu hinnangul vastustaja enamuse kaebajate puhul õiguspäraselt ja menetluse otstarbekuse põhimõtet järgides jätnud sellise laiapõhjalise menetluse läbi viimata.
35.4.Kohus möönab, et otseselt XXXXXXXX XXX XXX hoonega piirnevate kinnistute omanike ja elanike menetlusse kaasamine ja nende arvamuse ärakuulamine olnuks hea halduse põhimõtet arvestav. Seejuures on kohus eeltoodut arvestades aga seisukohal, et kui ka vahetute naabrite ärakuulamata jätmist pidada menetlusveaks, ei saanuks see viia teistsugusele lõpptulemusele, kuna kohtumenetluses pole ilmnenud väiteid ega asjaolusid, mis annaks alust järelduseks, et kaebajate arvamuse ärakuulamise tulemusena oleks vastustaja otsustanud teisiti (HMS § 58, RVastS § 3 lg 3 p 1). Kohtu arvates ei ole ärakuulamise ebapiisavusele õigusliku hinnangu andmisel määrav kaebajate poolt viidatud Põhja-Tallinna linnaosa vanema väljaütlemine (http://nihilist.fm/sustlavahetus-arme-kaota-pead/ 20.06.2016; IV kd, tl 135-136p), milles ta nõustub, et elanike arvamust ei küsitud ning viitab oma pikaajalisele praktikale, mille kohaselt on vastuseis taolistele asutustele alati. Vaidlust ei ole, et ärakuulamist ei toimunud ja munitsipaalametniku seisukohavõtt viidatud veebikeskkonnas ei väljenda veel vastustaja kui 18(20)
3-16-1301 terviku suhtumist menetlusõiguse järgmise vajadusse. Samas on linnaosavanem süstlavahetuspunkti otsuse tagamaid analüüsides (http://nihilist.fm/paldiski-mntsustlavahetuspuuan-vastata-kusimustele/ 14.06.2016 ja http://nihilist.fm/sustlavahetus-armekaota-pead/ 20.06.2016) käsitlenud küsimust oluliselt laiemalt kui kaebajad välja on toonud, peatudes muuhulgas ka teenuse vajalikkusel ja alternatiivide otsimisel ning asukoha valikul.
Elanike vastuseis nende lähiümbruses tegevust alustava kahjude vähendamise keskuse suhtes on vastustajale siiski olnud teada juba enne korralduse andmist (eelnevalt käsitletud ka otsuse p-s 24) ja vastustaja on arvestanud erinevate võimalik vastuväidetega, mis nähtub ka eelnevalt viidatud dokumentidest. Kuna alternatiiviks on põhimõtteliselt olulise avaliku huvi objektiks oleva teenuse osutamata jätmine või selle kättesaadavuse minimeerimine, ei saa ärkuulamispuudust praeguses asjas pidada menetlusveaks, mis tooks kaasa vaidlustatud korralduse tühistamise.
36.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud korraldus on nii vormilt kui sisult õiguspärane ning puudub alus tühistamisnõude rahuldamiseks. Kuna vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud leping tugineb õiguspärasel haldusaktil ning pole ilmnenud ka muid tehingu tühisuse aluseid, tuleb rahuldamata jätta ka tühisuse tuvastamise nõue. Alternatiivselt esitatud kohustamisnõude rahuldamiseks puudub samuti alus, kuna kohustamisnõude rahuldamise eelduseks oleks haldusorgani õigusvastane tegevus, mida praeguses asjas pole tuvastatud. Seega tuleb kaebus jätta läbi vaatamata otsuse põhjenduste p-s 13 nimetatud osas ning ülejäänud osas jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
37.Kaebajad on tasunud riigilõivu kaebuse esitamisel ja esialgset õiguskaitset taotledes ning on esitanud taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks.
37.1.Tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 3 ei tagastata kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lõike 2 alusel
37.2.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad ka kaebaja menetluskulud tema kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulude kohta dokumente, mistõttu jäävad ka nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe Tallinna Ringkonnakohtu resolutsioon.
1.Jätta rahuldamata K .K., K. K., M. V., H. K., L-E. H., O. L., O-J. L., MTÜ WAF, OÜ Maidiga, Vormivabrik OÜ ja Ring Kuubis OÜ 11. oktoobri 2017. a vastuväide kohtu tegevusele seoses apellantide 3. oktoobri 2017. a menetlusdokumendile lisatud täiendavate tõendite haldusasja nr 3-16-1301 materjalide juurde võtmata jätmisega.
19(20)
3-16-1301
2.Jätta K .K., K. K., M. V., H. K., L-E. H., O. L., O-J. L., MTÜ WAF, OÜ Maidiga, Vormivabrik OÜ ja Ring Kuubis OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-16-1301 resolutsiooni punkt 1 ja muuta otsuse resolutsiooni punkti 2, sõnastades selle järgmiselt: „Jätta K .K., K. K., M. V., H. K., L-E. H., O. L., O-J. L., MTÜ WAF, OÜ Maidiga, Vormivabrik OÜ ja Ring Kuubis OÜ kaebused rahuldamata.“ Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
4.Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.