U.O.e kaebus Maksu-ja Tolliameti 02.02.2016 korralduse nr 137/00644-3 ja 11.03.2016 vaideotsuse nr 6-1/3208-2 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – U.O.;
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvate O.’e avalikult teatavakstegemisest.O.’e avalikult teatavakstegemise päev on 30.11.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu;
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.U.O. esitas 16.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest võis järeldada, et põhiliseks nõudeks on Maksu-ja Tolliameti 02.02.2016 korralduse nr 13-7/00644-3 ja 11.03.2016 vaideotsuse nr 6-1/3208-2 tühistamine. Lisaks eeltoodule nimetas U.O. veel haldusasjas nr 3-16-62 Tallinna Halduskohtu poolt 11.01.2016 koostatud kohtumääruse kehtetuks tunnistamist ja eelnimetatud haldusasjas Maksu- ja Tolliameti poolt algatatud vastutusmenetluse tühistamist.
2.Tallinna Halduskohtu 22.04.2016 määrusega jäeti kaebus käiguta ning selgitati milliste nõuete esitamine oleks võimalik. Kaebajal tuli selguse huvides oma nõudeid täpsustada. U.O. vastas kohtumäärusele 25.04.2016. Kaebaja teatas, et on puuduste kõrvaldamisel arvestanud kohtu selgitustega ning esitab kaebuse uue tervikteksti.
3.Tallinna Halduskohtu 07.07.2016 määrusega jäeti kaebus veelkord käiguta, et kaebaja saaks selgelt teatada, milliste nõuete juurde ta jääda soovib. Kaebaja teatas oma 21.07.2016 vastuses (tl 66-67), et
piirdub Maksu-ja Tolliameti 02.02.2016 korralduse nr 13-7/00644-3 ja 11.03.2016 vaideotsuse nr 61/3208-2 tühistamise nõuetega.
4.Tallinna Halduskohtu 29.08.2016 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 69). Maksu- ja Tolliamet vastas kaebusele 30.09.2016.
5.Tallinna Halduskohtu 25.10.2016 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 95).
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6.Kaebaja taotleb Maksu- ja Tolliameti 02.02.2016 korralduse nr 13-7/00644-3 ja 11.03.2016 vaideotsuse nr 6-1/3208-2 tühistamist. Kaebaja selgitab, et tema juhatuse liikmeks oleku ajal so. kuni 23.01.2014 ei olnud Plustend Grupp OÜ-l (endine ärinimi Lissom OÜ) maksuvõlga. Kõik raamatupidamisdokumendid olid esitatud uuele juhatuse liikmele V. Z.le. Kaebaja ei ole peale 23.01.2014 olnud seotud Plustend Grupp OÜ-ga. Äriühingu tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab see juhatuse liige, kellel on täielikud õigused, kohustused ja volitused äriühingu ees. Kaebaja ei saanud olla aga teadlik läbiviidavast maksumenetlusest ajal, millal ei olnud juhatuse liige.
7.Täiendavas 09.11.2016 seisukohas (tl 100-102) märgib kaebaja, et 02.02.2016 korralduses nr 137/00644-3 on kirjeldatud küll maksuvõlga, aga ei ole põhjendatud millise dokumendi alusel maksuvõlg on määratud. Samuti ei ole 02.02.2016 korralduse alusel võimalik aru saada maksuvõla olemusest kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal. Plustend Grupp OÜ (endine ärinimi oli Lissom OÜ) 30.05.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/22124-16 sai kaebaja esmakordselt alles 01.03.2016. Sellest selgus, et maksuvõlg oli tekitatud Maksu- ja Tolliameti poolt arvestuskäikude kaudu seoses dokumentide mitteesitamisega ja muu tegevusetusega teise juhatuse liikme poolt ajal, millal U.O. ei olnud juhatuse liige ja ei olnud teadlik mingitest menetluse asjaoludest. Juhatuse liikme kohustusi saab isik rikkuda vaid sel ajal, mil ta oli juhatuse liige. Kaebajale ei ole saadetud ühtegi kirja ega teadet Maksu-ja Tolliameti poolt alates 24.01.2014 kuni 27.01.2016. Vastavalt sellele ei saanud kaebaja olla teadlik menetlustest ja takistada maksu juurde määramist. Sellest järelduvalt ei saanud kaebajal olla kohustusi rahaliste ja mitterahaliste nõuete täitmise eest. Kaebaja ei nõustu sellega, et Maksu- ja Tolliamet on 11.03.2016 vaideotsuse nr 6-1/3208-2 punktis 12 arvestanud vale korraldusega - 15.01.2016 korraldusega nr 12.2-3/035550-6. See, et kaebajal ja V.Z.l on ühised lapsed, ei tähenda veel seotust äriühinguga. Lisaks eeltoodule leiab kaebaja, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on möödunud ja kaebaja taotleb maksumenetluse lõpetamist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduses täitnud haldusakti põhjendamise üldnõuded. Korralduses on viide selle andmise õiguslikule alusele (MKS § 60 lg 1) ja piisavalt on selgitatud korralduse andmise faktilist alust.
9.Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et kaebaja poolt kaebuses esitatud selgitused ja põhjendused ei vasta tegelikkusele. Kaebaja viidatud Tallinna Halduskohtu 11.01.2016 kohtumääruse aluseks haldusasjas nr 3-16-62 oli MTA 11.01.2016 taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Eelnimetatud 11.01.2016 taotluse viienda lehekülje alt esimeses lõigus on peetud märkimisväärseks asjaolu, et U.O. ja V.Z on seotud isikud omades ühiseid lapsi ning lisaks kuulub U.O.ele maksuhaldurile teadaolev V.Z elukoht, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et maksumenetluses ei olnud võimalik dokumente esitada näiteks põhjusel, et eelmine juhatuse liige neid üle ei andnud.
10.Maksu- ja Tolliameti 11.03.2016 vaideotsuse asjaolude ja menetluse käigu kirjeldusest on ühesest järeldatav, et tegemist on kaebaja poolt esitatud vaidega. Vastustaja tõdeb, et vaideotsuse punktis 12 on ekslikult viide nr 12.2-3/035550-6, kuid ekslik viide ei mõjuta MTA 11.03.2016 vaideotsuse õiguspärasust, sest see ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58).
11.Täiendavas 11.11.2016 arvamuses leiab vastustaja, et Maksu- ja Tolliameti 04.04.2016 protokollis esitatud kaebaja väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palub kaebuse rahuldamata jätta (tl 96-97).
12.Täiendavas 22.11.2016 arvamuses (tl 122-123) leiab vastustaja, et maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud ja kaebaja taotlus aegumistähtaja lõppemise asjaolude kohta ei ole käesolevas vaidluses asjakohane ning tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 02.02.2016 korraldust, millega kohustati OÜ Plustend Grupp endist juhatuse liiget U.O.t ilmuma 01.03.2016 kell 10.00 maksuhalduri ametniku juurde ja andma suulist teavet seonduvalt Plustend Grupp OÜ juhatuse liikme kohustuste täitmisega ajavahemikul 15.11.2007 – 24.01.2014, eelnimetatud osaühingu majandustegevusega perioodil 2013. aasta juulist kuni 2014. aasta veebruarini ning ka sama ajavahemiku piires kujunenud maksuvõla kohta. Samuti selgitati korralduses, et selle täitmata jätmisel võidakse vastavalt MKS § 67 lõikele 1 rakendada sunniraha ja et maksuhalduri tegevuse takistamise eest on ka rahatrahv ette nähtud.
14.Vaidlustatud haldusakt on suunatud selle, et saada vajalikku teavet seonduvalt OÜ Plustend Grupp maksukohustustega ning selle andmise alusena on viidatud maksukorralduse seaduse paragrahvile 46, paragrahvi 59 lõikele1 ning paragrahvi 60 lõikele 1. MKS §-s 46 on toodud välja maksuhalduri poolt antavatele haldusaktidele esitatavad põhinõuded. MKS § 59 lg 1 seostub tõendite kogumisega, kusjuures maksuhaldur võib otsustada, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. MKS § 60 lõikes 1 on sätestatud, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat ilmuma teabe andmiseks ka maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt annab maksuhaldur isiku ametiasutusse kutsumiseks maksukorralduse seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. Vajaduse korral antakse kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel.
15.Lähtuvalt eeltoodust tuleb hinnata põhiliselt seda kas vaidlustatud haldusakt on maksukorralduse seaduses sätestatuga kooskõlas ja kas korraldust on vajalikul määral põhjendatud. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse haldusakti andmise ajahetke seisuga.
16.Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakt seaduse nõuetega kooskõlas. Maksuhalduril on õigus MKS § 60 lg 1 alusel saada vajaduse korral maksukohustuslaselt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 6 lg 1 punktile 3 on maksukohustuslaseks ka isik, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuste eest. MKS § 96 lg 1 kohaselt on maksuhalduril võimalik teha isikule, kes oli maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest vastutav, maksuvõla sissenõudmiseks
vastutusotsus. Haldusasja materjalist nähtuvalt on kaebaja kui osaühingu Plustend Grupp endise juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamise menetlust ühtlasi ka alustatud. Seega on U.O. maksukohustuslane. Selles, et kaebaja oli ajavahemikul 15.11.2007 kuni 24.01.2014 osaühingu Plustend Grupp juhatuse liige, ei ole vaidlust olnud. Kaebaja on küll väitnud, et tema juhatuse liikmeks olemise ajal eelnimetatud osaühingul maksuvõlga ei esinenud ja et juhatuse liikme kohustusi ei ole rikutud, kuid see on eraldi teema. Vastutusotsust ei saa koostada kui selle eeldused ei ole täidetud. Kaebaja on veel väitnud, et maksukohustuse kindlaksmääramine oleks aegunud, kuid ka seda võimalikku aspekti peab maksuhaldur menetluse käigus hindama. Vastavate eelduste olemasolu tehakse kindlaks vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse raames ning vaidlustatud korralduses ongi selgitatud, et maksuhaldur vajab kõigepealt OÜ Plustend Grupp maksuvõla tekkimise põhjuste ning muude tähtsust omavate asjaolude kohta teavet. Seetõttu kohustatigi kaebajat suulise informatsiooni andmiseks kõigepealt maksuhalduri ametiruumidesse ilmuma. Lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 67 lõikest 1 võib sama seaduse §-des 60-62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Maksuhaldur on vastava hoiatuse ka teinud ning selline võimalus tuleneb seadusest. Ka selles osas ei ole vastustaja vaidlustatud haldusakti andmisel oma pädevust ületanud.
17.Maksukorralduse seaduse § 11 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab maksuhaldur arvestama maksude tasumise õigsuse kontrollimisel kõiki tähendust omavaid asjaolusid ning otsustama maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning koguma asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Vaidlustatud haldusakt selle põhimõttega vastuolus ei ole, seda on piisavalt motiveeritud ning samuti ei ole ilmnenud muid menetlus- või vorminõuete rikkumisi või vastavate piirangute eiramisi, mille pinnalt tuleks kaebus rahuldada. Seega ei ole vaidlustatud haldusakti tühistamiseks alust. Kaebaja on pidanud vajalikuks taotleda ka 11.03.2016 vaideotsuse tühistamist, kuid põhivaidlus väljendus antud juhul siiski teabe andmisele suunatud 02.02.2016 korralduse õiguspärasuse küsimuses. Vaideotsuse oleks võinud õigusselguse huvides tühistada 02.02.2016 korralduse nr 13-7/00644-3 õigusvastaseks osutumise korral, kuid arvestades asjaolu, et tegemist oli õiguspärase haldusaktiga, ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel baseeruvat vaideotsuse tühistamise nõuet. Vaideotsuses on küll ebatäpsus vaidlustatud korraldusele viitamisel, kuid pelgalt sellel põhjusel ei oleks vaideotsuse tühistamine põhjendatud.
18.Lähtuvalt eeltoodust ei olnud maksuhalduri 02.02.2016 korralduse nr 13-7/00644-3 ning 11.03.2015 vaideotsuse nr 6-1/3208-2 tühistamiseks alust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.