Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
21. november 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1931
Haldusasi
AD kaebus Maksu- ja Tolliameti 18. novembri 2015. a korralduste nr 13-11/85644, nr 13-11/85645 ja nr 1311/85646 sundtäitmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 5. oktoobri 2016. a määrus ja
Menetlusosalised
Kaebaja – AD, esindaja v.adv Elmer Muna ja adv Edgar-Kaj Velbri Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Menetluse alus ringkonnakohtus
AD ning Maksu- ja Tolliameti määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta AD määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. oktoobri 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-1931 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
Võtta menetlusse Maksu- ja Tolliameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu
Jätta Maksu- ja Tolliameti määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21. oktoobri 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-1931 resolutsiooni punkt 3 muutmata.
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7). Määruse resolutsiooni punkti 2 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).
3-16-1931
2(7)
3-16-1931 Halduskohus saab kontrollida üksnes üksnes rahvusvahelise ametiabi andmisest keeldumist võimaldavate aluste esinemist ning sundtäitmise menetluslike eelduste täidetust. MKS §-s 514 sätestatud tingimused Rootsi maksunõude sundtäitmise algatamiseks ja läbiviimiseks (sh jätkamiseks) on olnud täidetud ning ametiabi andmisest keeldumise alust ei esinenud. Kohtule ei nähtu maksuhalduri poolseid rikkumisi, mis võiksid välistada maksuvõla sundtäitmise rahvusvahelise ametiabi korras. MTA esitatud dokumentidest nähtuvalt pöördus Rootsi pädev asutus MTA poole ning palus 2016. a septembris jätkata täitemenetlust, sest kaebaja edasikaebevõimalused olid ammendunud. Maksunõude sundtäitmist ei välista ka väide topeltmaksustamise lepingu rikkumisest kaebaja suhtes. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud MTA poole ning vaidlustanud lepingu kohaldamata jätmise või palunud lepingu art-s 25 ettenähtud vastastikuse kokkuleppe protseduuri läbiviimist. Seega on kaebajal lepingust tulenev õiguskaitsevahend topeltmaksustamise vältimiseks, kuid ta ei ole seda kasutanud. Õiguskaitsevahendi kasutamata jätmise korral ei saa isik pöörduda hiljem keelamisnõudega kohtusse ning tugineda asjaoludele, mille tuvastamise ja lahendamise kord on reguleeritud eraldiseisvalt. Rahvusvahelist ametiabi osutav liikmesriik ei saa otsustada, kas ja millises ulatuses taotluse esitanud liikmesriigi nõuet täita. Kohtule ei nähtu, et Rootsi maksunõue ning selle sundtäitmine Eestis võiks olla vastuolus avaliku korraga. Kõnealusele tingimusele tuginemine on lubatud üksnes juhul, kui teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamine või täitmisele pööramine kahjustaks lubamatult tunnustamise ja täitmise taotluse saanud riigi õiguskorda, riivates mõnda aluspõhimõtet. Et pidada kinni välisriigi kohtuotsuste sisu kontrollimise keelust, peaks riive seisnema kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotluse saanud liikmesriigi õiguskorras ülioluliseks peetava õigusnormi või selles õiguskorras tunnustatud põhiõiguse ilmses rikkumises (nt Euroopa Kohtu 25.05.2016 otsus nr C-559/14: Meroni, p-d 42 ja 46). Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistes suhetes on direktiiv ülimuslik riigi õigusaktide ja kahepoolsete maksustamist puudutavate lepingute suhtes. Rootsi maksunõude täitmist lisamaksu osas ei saa käsitada põhiseaduse §-de 11 ja 22 rikkumisena. Ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamine toimub taotluse esitanud liikmesriigis (MKS § 514 lg 7).
3(7)
3-16-1931
3-16-1931 pädeva asutuse 16.03.2016 ja 23.08.2016 taotluste alusel. Ametiabi andva riigi kohus ei kontrolli esitatud täitedokumendi õiguspärasust, mistõttu on kaebus perspektiivitu. Vastustaja nõustub halduskohtu määruse põhjendustega. Kaebusele lisatud Rootsi kohtuotsuste tõlgete kohaselt tegi kaebaja Rootsis tööd ning viibis Rootsis sellise ulatuse ja regulaarsusega, et tema Rootsis viibimist saab lugeda alaliseks. Seega ei ole asjakohased väited topeltmaksustamisest. Kaebaja ei ole sisuliselt rahul Rootsis kehtivate maksumääradega. Kuna MKS § 56 kohaselt kehtib kaasaaitamiskohustus maksumenetluses ka Eestis, siis ei saa see rikkuda Eesti avalikku korda ja põhiseaduslikke tagatisi (vt ka lahend nr 3-1-1-57-07). Igasugune õiguste või vabaduste kitsendamine ei kujuta endast karistust ning seda ka juhul, kui kitsenduse põhjuseks on olnud õiguserikkumine.
5(7)
3-16-1931
6(7)
3-16-1931 II
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.