Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1608
Otsuse kuupäev
18. oktoober 2016
Kohtunik
Tamara Hristoforova
Kohtuasi
Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla 21.07.2016 käskkirja nr 6-2/1181 tühistamiseks
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja – Igor Abdulajev Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Asjaolud ja menetluse käik
Kaebuse põhjendused ja taotlus
tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. VangS § 63 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt, distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Sellest tulenevalt, Tartu Vangla 15.06.2016 käskkiri nr 6-2/976, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus VangS § 63 lg 1 p 1 alusel, on kooskõlas HMS § 4 lg-ga 1 ja § 51 lg-ga 1 diskretsiooniline haldusakt. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust (diskretsioon) tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 (teine lause) kohaselt haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
veel seda, et tema ei ole töövõimeline, kinnipeetava teovõimelisust hindab arst või ootamatu tervisehäire tekkimise korral medõde. Nähtuvalt kaebaja tervisekaardi väljavõttest, kaebas ta tööst keeldumise päeval ehk 30.06.2016 töövõimelisuse kontrollimisel valul küünarnukkides, kaelas ja hüppeliigsete piirkonnas. Ühtlasi kaebas kaebaja, et tal on isiksusehäire ja ta on psüühiliselt haige ning teised kinnipeetavad käivad koristamise ajal närvidele. Kaebaja töövõimelisust hindav medõde A. Hernits märkis, et 29.06.2016 töötas kaebaja kaebusteta, kuid 30.06.2016 äkki tekkisid kaebajal eelpoolnimetatud kohtades valud ja tervisehäired. Arvestades eeltoodut, märgib kohus, et kohtule esitatud kaebuses väitis selle esitaja, et 30.06.2016 temal valutas vasak jalg, kus oli sinikas ja kasvaja. Siit nähtub, et 30.06.2016 töövõimelisuse kontrollimisel kaebaja väited terviseprobleemide kohta ei kattu kaebuses esitatud väidetega. Kohus leiab, et kuna medõde, kellel on samuti olemas meditsiiniline haridus, kuulas kaebaja kaebused tervisehäirete kohta ära, hindas kaebaja töövõimelisust ning otsustas, et kaebaja on võimeline tegema koristamistöid, puudub kohtul alus kahelda 30.06.2016 medõe otsuse õigsuses. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et medõde A. Hernitsi poolt 30.06.2016 tehtud otsust kaebaja töövõimelisuse kohta saab lugeda vastavalt HMS § 38 lg-le 2 lubatud tõendiks distsiplinaarmenetluses. Kohtul puudub alus asuda teistsugusele arvamusele, ka lähtudes kaebaja poolt tehtud viidetest EIK ja RKTK otsustele. Kaebaja poolt viidatud EIK-i kohtulahendis (32863/13, Litvinov vs Venemaa) otsustas EIK kinnipidamiskohas viibivale kinnipeetavale osutatud ravi sobivuse üle. EIK tunnistas, et meditsiiniabi adekvaatsus kinnipidamisasutuses on keeruline küsimus. Oluline on korrektse diagnoosi panemine ja ravi elluviimine. Igat kaasust tuleb lahendada faktipõhiselt. Samas ei tuvastanud EIK nimetatud kohtulahendis Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 rikkumist. Seega, käesoleva asja faktilised asjaolud ja õiguslikud küsimused ei kattu faktiliste asjaoludega ja õiguslike küsimustega, mida arutas EIK kohtulahendis nr 32863/13, Litvinov vs Venemaa. Samal põhjusel ei pea kohus asjakohaseks kaebaja viidet Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi otsusele asjas nr 3-2-1-20-16.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.