Maksuõigus › Maksuotsused

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

Kaebaja leiab, et tõendamiskoormus tehingute toimumise osas ei ole talle üle läinud. Puuduvad tõendid, justkui oleks kaebaja just maksuotsuses märgitud firmade puhul käitunud kuidagi tavapäratult konkreetse maksumaksja üldist käitumist ja äritavasid arvestades. Maksuhaldur ei ole täpsustanud, kuidas riigihankel osalemise kuluarvestuste koostamine toimub ning on teinud järelduse, justkui müüd kaebaja antud objektil lampide puhastusteenuse soetamise järgselt edasi kaupa soodasama hinnaga kui ise soetas. Kaebaja müüs edasi teenustöö kogu komplektina kahes osas, mitte aga osade kaupa vaid lampide puhastust silmas pidades ja et see oli kaebajale kasumlik tegevus. Kaebaja ei ole andnud OÜ-tele AFX Grupp ja Innostiil juhiseid ega muul moel kontrollinud nende tegevust. Samuti ei ole kaebaja saanud OÜ-lt AFX Grupp ja OÜ-lt Innostiil tagasi teenuse eest tasutud kuid viimaste poolt pangakontodelt väljavõetud raha ning vastavas asjaolus sai veenduda ka maksuhaldur, kuivõrd maksuhalduril oli võimalus tutvuda kogu dokumentatsiooni hulgas lisaks kriminaalmenetluses antud seletustele ka kaebaja pangakonto väljavõtetega kõnealuse perioodi kohta. Vastustaja ei ole tuvastanud rahasummade tagasiliikumist kaebaja pangakontole. Samuti ei ole kaebaja ega OÜ AFX Grupp ja OÜ Innostiil juhatuse liikmed või konkreetsete tehingute taga olnud kolmandad isikud kaebaja juhatuse liikmega omavahel tihedates perekondlikes või muudes suhetes, mis annaks aluse kaebajat kahtlustada maksupettuses. Vastupidist ei ole maksuhaldur maksumenetluses ka tuvastanud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

faktiliste asjaoludega, sest nii nendes dokumentides kui ka kaebaja seletustes puuduvad viited vaidlusalustele tehingutele OÜ-dega Innostiil ja AFX Grupp. Need dokumendid ei saa olla asjakohased ka hindamise teel maksustamise (MKS § 94) seisukohast, sest neil dokumentidel olevad andmed ei võimalda mitte kuidagi pidada OÜ-d SodaBlast lampide tegelikuks puhastajaks ehk teenuse tegelikuks osutajaks. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud andmeid hindamise läbiviimise võimalikkuse tõendamiseks. Kaebaja viited kohtupraktikale ei ole seostavad käesoleva kaasuse asjaoludega.

KOHTU PÕHJENDUSED

kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 detailsemalt välja tuua, sest kaebus jääb rahuldamata nii käibemaksu kui ka tulumaksu puudutavas osas. Kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri seisukohti ümber lükata. Seda ei lükka ümber ka kohtuistungil vastu võetud AS Esvika Elekter koondarve ja OÜ Boltland arve (tl 174-176), mille seos vaidlusaluse teenuse osutamise kontekstis on praktiliselt olematu, kuid mida kaebaja esitas pigem selleks, et tõendite käsitlus oleks võimalikult terviklik. Vaidlustatud maksuotsust ja selle juurde kuuluvat kontrollakti on piisavalt põhjendatud. Maksuotsuse andmise õiguslikele alustele on samuti viidatud ning selle üle kordamine ei ole siinkohal enam tarvilik. Mis puutub maksuotsuse andmise õiguslikku alusesse kui sellisesse ja vorminõuete järgitavusse, siis ei ole selles osas otsest vaidlust tegelikult ka olnud. OÜ Jetmar vaidlustab maksuotsust eelkõige põhjusel, et kaebaja arvates analüüsiti tõendeid puudulikult, et olulised asjaolud jäid välja selgitamata ning seetõttu tehti ka ebaõigeid järeldusi. Kaebaja seisukoht või põhiseisukoht väljendub veel selles, et osaühingute Innostiil ja AFX Grupp maksupettustest ei oldud teadlikud ning tehingu teise osapoole tegevuse eest ei pea vastutama OÜ Jetmar. Käesoleva kaasuse eripära väljendubki selles, et vaidlusega seonduvatel arvetel näidatud valgustite puhastamises kui sellises vaidlust ei ole, kuid samas on maksuhaldur tuvastanud, et osaühingud Innostiil ja AFX Grupp seda teenust osutada ei saanud. Tegemist oli fiktiivseid arveid väljastavate äriühingutega, milles väljenduski nende tegevuse põhiolemus. Selles osas viidi läbi ka kriminaalmenetlus, mille käigus selgunud asjaolusid on kirjeldatud kokkuvõtlikult kontrollakti punktis 1.2.2.2. Kahtlustatavana ülekuulamisel on nimetatud osaühingute juhatuse liige andnud ütlusi, millest ilmneb, et ta oli paljude äriühingute juhatuses, kuid tegelikku äritegevust ei toimunud ja et ülesandeks oli pangakontoritest või sularahaautomaatidest raha väljavõtmine ja edastamine. Vastav protokoll on haldusasja materjalide juurde esitatud (tl 81-86). Sama on kinnitatud ka maksuhaldurile. M. M ülesandeks oli üksnes talle toodud dokumentide allkirjastamine ning sularaha väljavõtmine. Sellekohased suuliste seletuste protokollid on samuti haldusasja materjalide juurde esitatud. Antud juhul ei saa olla siusulist vaidlust selles, et nimetatud äriühingud kaebajale lampide puhastusteenust osutada ei saanud ning seega olid sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused täitmata. Taolise ning suhteliselt selge situatsiooni puhul ei saa asuda seisukohale, et tõendeid oleks puudulikult analüüsitud. Kaebaja etteheited seonduvalt vaatluse läbi viimata jätmisega ei ole samuti põhjendatud. Olukorras, kus valgustite puhastamises kui sellises mingisugust sisulist vaidlust ei ole, ei pidanud maksuhaldur nende paigaldamise ja vastavate tööde teostamise järgselt enam vaatlust läbi viima. Küsimus on lihtsalt selles, et töid ei teostanud arvetel näidatud osaühingud. Mingil määral möönab tegelikult ka kaebaja, et osaühingud Innostiil ja AFX Grupp ei pruukinud olla valgustite puhastusteenuse tegelikud osutajad, kuid on seejuures siiski seisukohal, et ta ei pidanud seda teadma ja et ebatraditsioonilist hooletust ei esinenud, kuid ka selles osas ei ole tegelikult maksuhalduri positsiooni ümber lükatud. Vastustajaga tuleb nõustuda, et kaudsed asjaolud nende kogumis viitavad sellele, et kaebaja pidi olukorda mõistma. Kaebaja vastupidine seisukoht taandub kokkuvõttes sellele, et arved olid esitatud ja (väidetavat) teenust osutanud äriühingu juhatuse liiget osatakse kirjeldada ning vastav telefoninumber on samuti veel alles. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et peale arvete muid lisadokumente ei koostatud ning maksuhaldur on pidanud seda taolises situatsioonis selgelt ebapiisavaks. Kontrollakti punktist 1.2.2.1 ilmneb, et OÜ Jetmar juhatuse liikmel ei olnud piisavat ülevaadet summa kujunemisest ja ta ei teadnud ka seda millise transpordivahendiga valgustid nende (väidetava) üleandmise järgselt ära viidi. Muude väiksemate vastuolude kõrval on maksuhalduri seisukohtade kasuks tõlgendatav veel ka kontrollakti punktis 1.2.2.1 välja toodud asjaolu, millest nähtuvalt pidi kaebaja saama tellijalt lampide puhastamisega seonduvate tööde eest veidi üle 4000 euro, kuid ise maksis osaühingutele Innostiil ja AFX Grupp selle eest suurusjärgus 30000 eurot ning taolist situatsiooni ei ole vastustaja väga usutavaks pidanud. Seoses eelnimetatuga ei välista kaebaja küll seda, et kasumliku tegevuse raames võis mingisuguste tööde osas vahepeal ka kahjum tekkida, kuid see ei ole sedavõrd veenev seisukoht, mis vastustaja tervikkäsitluse ümber lükkaks. Üksnes arvete esitamine ja summade ülekandmine ei pruugi sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavusega seonduvate vaidluste puhul alati piisavaks osutuda ja seda iseäranis siis kui see ei lähe kokku kogu

vastava taustsituatsiooniga. Mis puudutab tulumaksu määramist, siis valgustite puhastamise osas küll vaidlust ei ole, kuid nimetatud teenuse osutamine ei saanud toimuda arvetel näidatud osapoolte vahel. Seetõttu asus maksuhaldur seisukohale, et vastavad väljamaksed ei olnud ettevõtlusega seotud ja et tegemist oli äriühingust raha väljaviimisega, millelt tuleb omakorda tulumaksu tasuda. Riigikohtu 14.05.2012 lahendi nr 3-3-1-12-12 punktis 18 on selgitatud seonduvalt teenuste maksustamisega, et olukorras, kus äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (kauba valmistamine, ehitustööd), kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse täies ulatuses maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. Antud juhul ei olnud teenust osutanud isikud usaldusväärselt tuvastatavad ning seetõttu nõustub kohus ka maksuhalduri seisukohaga tulumaksu määramisest. Kauba soetamise korral on olukord mõnevõrra teistsugune, kuid teenuse puhul on küsimus selles, et väidetava teenuse eest makstud tasu saab äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamaksete tegemiseks näiteks vastava töötasu- või väljamakse näol isikule, kes varjab oma ettevõtluse käivet. Seetõttu ei olnud tulumaksu määramine hindamise teel taolises situatsioonis vajalik. Riigikohtu 01.02.2012 lahendi nr 3-3-1-60-11 punktis 33 on teenuste osas tehtavate väidetavate väljamaksete kontekstis selgitatud veel täiendavalt, et ettevõtlusest välja viidud raha võidi kasutada ka vaidlusaluse teenuse eest tasumiseks füüsilistele isikutele, kes aga jätsid omapoolse maksukohustuse täitmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2017 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

Riigikohtu 20.11.2017 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Jätta Osaühing Jetmar kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.