Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. september 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-52679
Haldusasi
OÜ Business Managing kaebus Maksu- ja Tolliameti
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. augusti 2015. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Business Managing Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Business Managing apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta OÜ Business Managing apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. augusti 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-52679 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 24. oktoobril 2016 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-14-52679 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
soetatud sõidukite ostuarved ja muud soetusi tõendavad dokumendid ning nende eest tasumist tõendavad dokumendid; sõidukite rendile andmist tõendavad dokumendid (rendilepingud, arved, laekumisi tõendavad dokumendid); sõidukite müügikatseid tõendavad dokumendid (müügikuulutused vms); muud dokumendid, mida maksukohustuslane peab menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks.
Maksuhaldur hoiatas, et korralduse täitmata jätmisel võidakse rakendada sunniraha kummagi kohustuse (s.o suulise teabe andmine ja dokumentide esitamine) osas eraldi esimesel korral 225 eurot.
3-14-52679 kontrolli käigus, kuid mitte enne kontrolli algust. Kuna maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente tuleb MKS § 58 kohaselt säilitada seitse aastat, siis saab MTA nõuda dokumente üksnes alates 2008. a oktoobrist.
3-14-52679 et tegemist oli informeerimisega ning kaebaja ei pidanud maksuhalduri asemel ise läbi viima maksude tasumise õigsuse kontrolli. MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt otsustab maksuhaldur ise, milliseid toiminguid teha ja millises ulatuses tõendeid koguda. Maksumenetluses ei saa dokumendi allkirjastamise kuupäevast alati etteulatuvalt tuletada aegumist, sest asjassepuutuvad seosed võivad ilmneda mingisuguses teises kontekstis. Praegusel juhul on vastustaja näiteks viidanud KMS §-s 32 sätestatud põhivara soetusega seonduva sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodile. Asjaolu, et maksuhalduril on õigus nõuda ka varasemate dokumentide esitamist, ei tähenda, et aegumise korral (sh tahtluse puudumisel) oleks siiski võimalik määrata kindlaks maksukohustus. Asjakohane ei ole ka kaebaja viide MKS §-le 58, sest nimetatud sättest ei tulene keeldu säilitada dokumente kauem kui seitse aastat. Erinevad säilitustähtajad võivad sõltuda ka näiteks sellest, millal vastavat algdokumenti raamatupidamises kajastati. Olukorras, kus mingisugused asjassepuutuvad dokumendid ei ole kaebajal enam säilinud, tuleks tal korraldus täita võimaluste piires ning selgitada, milliseid dokumente ei saa esitada põhjusel, et need ei ole säilinud. Vaidlustatud korralduses ei ole nõutud dokumentide esitamist konkreetsete kuupäevade lõikes. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks üldse püüdnud korraldust kasvõi osaliselt täita. Sunniraha rakendamise võimalus tuleneb seadusest ning korralduses tehtud hoiatus on nõuetekohane.
3-14-52679 võimalikule tahtlusele tuleb hinnang anda hiljemalt maksuotsuses (vt Riigikohtu 17.05.2012 otsus nr 3-3-1-9-12, p 24). Enne maksumenetluse läbiviimist ei saa maksuhalduril olla veendumust, kas maksusumma on jäetud tasumata ning kas see on toimunud tahtlikult.
5(6)
3-14-52679
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.