KÜ Sadama 4 ärimaja kaebus Pärnu Linnavolikogu 17.03.2016 otsuse nr 31 tühistamise ja uue haldusakti vastuvõtmise kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – KÜ Sadama 4 ärimaja, esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk; Vastustaja - Pärnu linn, esindaja Tiina Roht;
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Pärnu Linnavolikogu 17.03.2016 otsus nr 31;
2.Kohustada vastustajat KÜ Sadama 4 ärimaja taotlust vastava kohanime määramiseks uuesti läbi vaatama;
3.Mõista Pärnu linnalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 1027 eurot ja 50 senti
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 09.09.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
Pärnu Linnavolikogu keeldus 17.03.2016 otsusega nr 31 kohanime „Väike Talvesadam“ määramisest korteriühistule Sadama 4 ärimaja kuuluvale ujuvkaile.
2.KÜ Sadama 4 ärimaja esitas 04.04.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavolikogu 17.03.2016 otsuse nr 31 tühistamiseks ja Pärnu linna kohustamiseks võtma vastu haldusakt, millega
rahuldatakse KÜ Sadama 4 ärimaja taotlus kohanime määramiseks ning määratakse Pärnu linnas Sadama tn 4 kinnistul asuvale sadamale kohanimi „Väike Talvesadam“ või siis taotlust uuesti lahendama.
3.Tallinna Halduskohtu 28.04.2016 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 50). Vastustaja on sellele oma seisukoha 30.05.2016 ka esitanud (tl 51-54).
5.Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus rikub tema subjektiivseid õigusi, piirates kaebaja õigust ja huvi tegutseda sadamapidajana. Registreering sadamaregistris omab olulist tähendust sadamateenuse osutamisel. Sadamad, mis on sadamaregistris registreeritud omavad olulist konkurentsieelist nende sadamate ees, kes sadamaregistris registreeritud ei ole. Sadamaregistrisse ei ole võimalik sadamat kanda kui sadamale ei ole määratud kohanime. Seega riivab vaidlustatud otsusega kaebaja sadamale kohanime määramata jätmine kaebaja subjektiivseid õigusi, täpsemalt õigust osutada sadamateenust ning seeläbi kaebaja ettevõtlusvabadust.
6.Vaidlustatud otsus on vastuolus kohanimeseaduse § 4 lg 1 punktiga 5. Kaebaja arvates otsib vastustaja kaebaja sadamale kohanime määramata jätmiseks põhjendusi, mida vastustaja enda sadamale kohanime määramisel ei ole takistuseks pidanud. Puuduvad KNS-is toodud ning otsuses viidatud alused (KNS § 13 lg 1, KNS § 6 lg 10) kohanime määramisest keeldumiseks. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, millest tulenevalt on taotletud kohanimi „Väike Talvesadam“ vastuolus KNS § 13 lõikega 1. Kaebaja on kohanime taotluse esitamisel ning selle hilisemal muutmisel juhindunud KNS § 13 lg 8, mille kohaselt paikkonnas tuntud ja väljakujunenud nimeobjekti korral kasutatakse vana nime tuumast ja hargtäiendist koostatud nime. Rahandusministeeriumi juures asuv Kohanimenõukogu on asunud seisukohale, et Väike Talvesadam on kohanimena sobiv. Vastustajal on Kohanimenõukogu suunisest võimalik kõrvale kalduda üksnes väga kaalukatel põhjendustel. Ühtegi sellekohast põhjendust ei ole vaidlustatud otsuses toodud. Otsus on vastuolus HMS § 56 lõigetes 1-3 sätestatud haldusakti vorminõuetega ja formaalselt õigusvastane, sest selles ei ole täpsustatud, mis on konkreetsemalt kohanime määramata jätmise õiguslikuks aluseks. Vastustaja sadam on ruumiliselt määratletud „Talvesadama“ kohanime määramise menetluses ning sellest nähtuvalt on „Talvesadamana“ käsitletav kitsas maa- ja veeala kaebaja sadamast edelas. Vastustaja ja kaebaja sadamad eraldatud piirdeaiaga ning kaebaja sadamasse puudub vastustaja sadamast juurdepääs. Pelgalt sadamate kõrvuti paiknemine ei tähenda, et sadamad oleksid eristamatud.
7.Otsus on vastuolus kaalutlusõigusega. Kaebaja sadamale kohanime „Väike Talvesadam“ määramisega ei satu „Talvesadam“ kui väidetavalt ajaloolise kohanime säilimine mingil moel ohtu. Seda on oma arvamusega kinnitanud ka Kohanimenõukogu. Vaidlustatud otsusest kui ka vastustaja varasemast tegevusest kaebaja ettevõtluse piiramisel nähtub, et vastustaja samastab Talvesadama poolt sadamateenuse osutamist ekslikult avaliku huviga ning kõik teised, kes soovivad samal turul tegutseda oleks justkui nimetatud huviga vastuolus. Tegemist ei ole avaliku huvi, vaid kahe erahuvi vastandumisega. Kaalutlused, mis seavad esiplaanile Talvesadama kui konkureeriva sadamapidaja erahuvid, on lubamatud ning vastuolus ettevõtlusvabadusega. Kaebaja seisukohal, et vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud ilmselgelt lubamatutest kaalutlustest.
8.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja diskretsioon kohanime määramisel on arvestades vaidluse asjaolusid redutseeritud nullini, mistõttu on kaebaja õiguste efektiivseks kaitseks ning tulevaste kohtuvaidluste ärahoidmiseks mõistlik, kui kohus kohustab vastustajat andma konkreetse sisuga haldusakt, millega otsustatakse määrata Pärnu linnas Sadama tn 4 sadamale kohanimkeks „Väike Talvesadam“.
9.Täiendavas 12.08.2016 seisukohas (tl 65-66) märgib kaebaja, et kuigi vastustaja on väidetavalt igakülgselt „ilmnenud“ asjaolusid kaalunud, ei ole vastustaja otsuse tegemisel arvesse võetud kaalutlusi sellele vaatamata avaldanud. Kaebaja hinnangul ilmnevad tegelikud (ning asjassepuutumatud) kaalutlused, mis on olnud aluseks kohanime määramisest keeldumisele Pärnu Linnavolikogu 17.03.2016 istungil abilinnapea Rainer Aavik sõnavõtust (kättesaadav: https://www.youtube.com/watch?v=WXx8Td1GBNo, vt alates 3:38.10). Kaebaja rõhutab, et ei temal ega ka Sadama tn 4 kinnistu omanikel ei ole kohustust tagada Pärnu linnas Sadama tänav 4 kinnistult läbipääsu kolmandatele isikutele ning eeltoodu on leidnud kinnitust ka Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-15-8958. Kaebaja on seisukohal, et kohanime määramisest keeldumine vastustaja poolt ei ole tegelikkuses ajendatud mitte väidetavast ülekaalukast avalikust huvist säilitada ajalooliselt väärtuslik kohanimi „Talvesadam“, vaid soovist piirata kaebaja ning sadama 4 kinnistu omanike õigusi Sadama 4 kinnistu kasutamisel. Tegelikkuses kaebaja sadamale kohanime „VäikeTalvesadam“ määramine mingil moel olemasoleva kohanime „Talvesadam“ säilimist ei piira ning sellekohased põhjendused on vastustaja poolt ilmselgelt otsitud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Pärnu linn vaidleb KÜ Sadama 4 ärimaja kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
11.Pärnu Linnavolikogu 17.05.2012 otsusega nr 44 määrati Vallikraavi kaldal paiknevale väikesadamale nimeks „Talvesadam“, mis tulenes aja- ja kultuurilooliselt tähtsast ning paikkonnas tuntud nimest, mis ajalooliselt oli kasutusel samal asukohal ning hõlmas kogu Vallikraavi. KNS § 13 lg 1 kohaselt tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud või mis on tähtis aja- või kultuurilooliselt. Vastustaja on ühe kohanime määramise keeldumise alusena märkinud KNS § 6 lõike 10, selles loetletud punke eraldi märkimata. Otsuse alusena on viidatud ka KNS 3. peatüki §-le 13 mille lõige 1 sätestab, et eelistada tuleb nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud või mis on tähtis aja- või kultuurilooliselt. Sama § 6 lõige 10 punktis 2 keeldumise alusena nimetatud asjaoluks on kaebaja sildumisrajatise paiknemine Vallikraavis ümbritsetuna Talvesadamast, mille asukoht ei ole eraldiseisvalt tajutav. Veeteede Amet on andnud arvamuse, et Vallikraavi sildumiskohad on kompaktse asukohaga, ühise sissesõiduteega ja seetõttu olemuslikult sobilikud ühe sadama pidamiseks. Sadamas võivad kaidel olla erinevad omanikud ja parima tulemuse ohutuse tagamisel annabki üldjuhul tegutsemine ühe sadamana. Vastustaja on seisukohal, et Pärnu Linnavolikogu on pädev iseseisvalt ja kaalutletult korraldama kohalikku elu, sh otsustama oma haldusterritooriumile jäävatele nimeobjektidele kohanime määramise või määramata jätmise üle.
12.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ettevõtlusvabadus ei ole piiratud, tema põhiõigus teenust osutada on jätkuv ega ole millegagi vähendatud. Vastustaja on 04.09.2012 andnud Pärnu linna varaks oleva Vallikraavi veeala (veekogude maa) kaebaja kasutusse. Nimetatud lepingust alates on kaebaja takistusteta omal äranägemisel Sadama 4 kinnistu ääres paikneval ujuvkail teenust pakkunud, st tegelenud ettevõtlusega. Kuni 17.10.2013 oli Sadama 4 ujuvkai Pärnu Sadama akvatooriumis ja kaebaja tegeles Pärnu Sadama koosseisus sisuliselt sadamaoperaatorina registreerimata iseseisvat sadamat ja omamata eraldiseisvat või ühist akvatooriumi, mingeid kokkuleppeid akvatooriumi kasutamiseks ei olnud sõlmitud. Pärast Vallikraavi veealale jääva akvatooriumi omaniku vahetumist 2013. aasta oktoobris, on möödunud mitu navigatsioonihooaega, mille käigus on kaebaja
ettevõtmised Talvesadama akvatooriumis jätkunud samal viisil kui Pärnu Sadama akvatooriumis. Kaebaja ei ole märkinud, millise tema subjektiivset õigust rikkuva tagajärje toob endaga kaasa Sadama 4 ujuvkail kohanime puudumine. Kaebaja on täna Talvesadama akvatooriumis majandades samas olukorras kus ta oli Pärnu Sadama akvatooriumis majandades, seejuures ei ole kaebaja sõlminud kordagi kokkuleppeid akvatooriumi kasutamise tingimustes.
13.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kinnistu ääres paiknevale ujuvkaile kohanime määramisest keeldumise otsus on õiguspärane, milleni jõudmiseks on läbitud menetluskorda järgiv põhjalik haldusmenetlus, mille käigus on arvestatud kõiki asjaolusid ja igakülgselt kaalutletud avaliku ja puudutatud isikute põhjendatud huve ning jõutud otsuseni, millega ei ole halvendatud ega oluliselt riivatud ühegi isiku subjektiivse õiguse elluviimist.
14.Täiendavas 29.08.2016 seisukohas (tl 87-88) leiab vastustaja, et kaebaja esitatud seisukoht Pärnu Linnavolikogu 17.03.2016 istungil toimunu kohta on kohatu ja kohut kallutav. Vastustaja hinnangul on Sadama 4 kinnistult läbipääsu korraldamine käesolevasse vaidlusesse mittepuutuv ja tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Vastustaja hinnangul ei saa kohus kaebuse lahendamisel tugineda väidetavale linnavalitsuse pahatahtlikkusele või Sadama 4 omanike nn tagakiusamisele. Sõltumata abilinnapea sõnavõtust võttis volikogu kohanime määramisest keeldumise otsuse vastu iseseisvalt ja kõiki menetlusnõudeid järgides.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Pärnu Linnavolikogu 17.03.2016 otsust nr 31 ja taotletud selle tühistamist, samuti vastustaja kohustamist uue haldusakti vastuvõtmiseks, millega rahuldatakse KÜ Sadama 4 ärimaja taotlus vastava kohanime määramiseks. Arvestades ka kaebaja alternatiivset taotlust ning halduskohtumenetluse seadustiku § 41 lõikest 3 tulenevaid kohustamisnõude piire, taandub see kokkuvõttes uue haldusakti vastuvõtmise kohustamise nõudeks.
16.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole kohanime määramisest keeldumisel kaalutlusõigust kooskõlas oma volituste piiridega teostanud. Vaidlustatud haldusaktis on viidatud selle andmise alusena kohanimeseaduse § 5 lõikele 4, § 6 lõikele 10, § 13 lõikele 1 ning Pärnu Linnavolikogu 16.12.2004 määrusele nr 32. Kohanimeseaduse § 5 lg 4 seostub kohaliku omavalitsuse pädevusega määrata omavalitsusüksuse territooriumile jäävale nimeobjektile kohanimi. Selles ei ole tegelikult vaidlust. Kohanimeseaduse § 6 lg 10 kohaselt keeldutakse kohanime määramisest kui taotletav kohanimi on vastuolus sama seaduse 3. peatüki nõuetega ja puudub selgesti eristatav nimeobjekt, millele nime taotletakse. Seaduse kolmandas peatükis (paragrahvid 9-13) on toodud ära kohanimele esitatavad nõuded. Kohanimeseaduse § 13 lg 1 sätestab, et kohanime määramisel tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud või mis on tähtis aja- või kultuurilooliselt. Kaebaja leiab, et kohanime määramisest keeldumiseks eelosundatud aluseid siiski ei esinenud. Kaebaja viitab seejuures ka kohanimeseaduse § 4 lg 1 punktile 5, mille kohaselt peab sadamale kui olemasolevale ja planeeritud nimeobjektile olema kohanimi määratud, olles seisukohal, et vaidlustatud keeldumine on sellega vastuolus.
17.Kaebajaga tuleb nõustuda, et vaidlustatud haldusaktis viidatud õiguslikest alustest kohanime määramise keeldu otseselt ei tulene. Käesoleva vaidluse eripära väljendub veel selles, et peaaegu samasisuline vaidlus on menetlusosaliste vahel ka varasemalt aset leidnud. KÜ Sadama 4 ärimaja on esitanud sarnase taotluse 2013. aastal, mis jäeti rahuldamata ja mille kaebaja vaidlustas haldusasja nr 3-14-51935 raames. Eelosundatud vaidlus seostus veel väidetava viivitamisega ning ühise akvatooriumi määramise taotlemisega. Kohanimi, mille määramist sellel ajal taotleti, oleks olnud
„Suvesadam“. Vastav kaebus jäeti Tallinna Halduskohtu 24.04.2015 lahendiga rahuldamata, kuid seejuures selgitati, et ühise akvatooriumi määramise eelduseks on vastavate sadamapidajate kokkulepe ühise akvatooriumi kasutamise korras, mis oli aga sõlmimata. KÜ Sadama 4 ärimaja esitas nimetatud otsuse peale apellatsioonkaebuse, kusjuures hiljem ilmnes ringkonnakohtu istungil, et osapoolte vahel on ühtlasi ka kompromisslahenduse saavutamise eeldused olemas. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tähtaja kompromissi esitamiseks ning seejärel selgus, et kompromiss oli saavutatav. Pärnu linna ja KÜ Sadama 4 ärimaja ühise taotluse pinnalt lõpetati asja menetlus ning Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2016 määrusega kinnitati kompromiss, mille kohaselt pidi Pärnu linn lahendama sadamale kohanime määramise taotluse hiljemalt kuue nädala jooksul. KÜ Sadama 4 ärimaja kinnitas omakorda, et taotluse lahendamine eraldiseisvalt akvatooriumi määramise taotlusest ei riku tema õigusi. Ringkonnakohtu 29.01.2016 määrus on haldusasja materjalide juurde ka esitatud (tl 28-29). Vahepealsel perioodil on kaebaja kohanime „Suvesadam“ taotlemisest loobunud, küsinud ka kohanimenõukogu arvamust ning soovinud, et kohanimeks oleks „Väike Talvesadam“. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsusega aga keelduti eelnimetatud kohanime määramisest. Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2016 määrusest ei järeldunud seda, et vastustaja oleks pidanud taotluse igal juhul rahuldama, küll aga järeldub nimetatud kohtulahendist ja sellega kinnitatud menetlusosaliste kokkuleppest, et põhimõtteliselt oli kohanime määramine lubatav. Kogu taustsituatsioon pidi olema kompromissi sõlmimise ajal menetlusosalistele teada, kusjuures kokkuleppel ei oleks olnud mingisugust mõtet, kui kohanime määramist oleks peetud üldse välistatuks ning seda olenemata taotletavast nimevariandist. Kohanimenõukogu 17.02.2016 arvamusest nähtub samuti, et kaile või sadama osale nime määramine kohanime määramise põhimõtetega iseenesest vastuolus ei ole (tl 37-38).
18.Arvestades asjaolu, et haldusasjas 3-14-51935 oli sõlmitud kompromiss, mille raames kohustus vastustaja kohanime määramise taotlust uuesti lahendama, tuleb hinnata eelkõige seda kas kaebaja seisukoht vaidlustatud haldusaktis sisalduvate kaalutlusvigade kohta on põhjendatud. Haldusmenetluse seaduse § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Antud juhul kaalutlusvigu siiski esineb. Vaidlustatud haldusaktis on selgitatud, et avalikes huvides on säilitada üks ajalooliselt väljakujunenud ja selgelt piiritletud nimi – Talvesadam, kuid eelneva menetluse konteksti arvestades ei ole see enam asjakohane kaalutlus. Vastasel korral oleks kohtult taotletud kompromisslahendus ning sellele järgnenud menetlus sisutu. Haldusasja materjalist ei nähtu, et vastustaja oleks varem väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei tule talvesadama kui ajalooliselt väljakujunenud nime kõrval ükski teine kohanimi ühelgi juhul kõne alla. Haldusakti põhjendustes on nimetatud ka vastutust tagada aja- ja kultuurilooliselt väärtusliku kohanime „Talvesadam“ säilimine, kuid seejuures ei ole selgitatud kuidas sadama väikesematele osadele antavad kohanimed seda küsimust mõjutaksid. Teisalt on aga vaidlustatud haldusaktis märgitud, et kaidel võivad sadamas erinevad omanikud olla. Veel on asutud seisukohale, et kaebaja sildumisrajatise asukoht ei ole eraldiseisvana tajutav, kuid eelosundatud väide jääb samuti mõnevõrra paljasõnaliseks. Sildumisrajatise visuaalne mõju pidi olema teada ka kompromisslahenduse arutamise ajal ning haldusasja materjalist ei nähtu, et seda oleks kokkuleppe sõlmimist ja kohanime määramist välistavaks teguriks peetud. Otsest seost ei saa kohanime määramisel olla ka haldusakti põhjendustes osundatud veeliikluse ja turvalisuse nõuetega. Täpsemaid selgitusi seonduvalt veeliikluse või turvalisuse nõuetega haldusaktis ei sisaldu. Seega ilmnesid vaidlustatud haldusaktist mitmed olulised kaalutlusvead, mis tähendab seda, et kaebus tuleb rahuldada. Lisaks tühistamisnõudele on edasiste vaidluste vältimise eesmärgil esitatud ka kinnistul asuvale sadamale kohanime „Väike Talvesadam“ määramise kohustamise nõue. See seostub otseselt põhivaidluse tähenduses vaadeldava 17.03.2016 otsusega nr 31. Alternatiivselt on aga nõustutud uue haldusakti vastuvõtmise kohustamisega. Olenemata sellest, et kohanime „Väike Talvesadam“ võimalikule ebasobivusele kui sellisele ei ole vaidlustatud haldusaktis viidatud, vähemalt mitte
otseselt, peaks vastustajale jääma kohanime määramise taotluse uuel läbivaatamisel siiski teatav kaalutlusruum. Seetõttu kohus väga täpset ettekirjutust teha ei saa. Samas ei mõjuta see tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 41 lõikest 3 kohustamisnõude piire ja seda olenemata sellest kas protsessiosaline taotleb haldusorgani tegevust detailselt või lõplikult kindlaks määravat definitiivset kohustamisotsust või siis haldusakti andmise kaalumisele või haldusmenetluse alustamisele, jätkamisele või kordamisele suunatud indefinitiivset kohustamisotsust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama, mis tähendab seda, et definitiivsed ja indefinitiivsed taotlused loetakse selles mõttes identseks. Käesoleval juhul tuleb pidada põhjendatuks vastustaja kohustamist kohanime määramise taotlust uuesti läbi vaatama. Olenemata alternatiivse taotluse lisamisest on protsessuaalses tähenduses tegemist kohustamisnõude rahuldamisega tervikuna ning taoliselt tuleb sellest lähtuda ka menetluskulude väljamõistmisel, mis tähendab seda, et kaebaja kasuks väljamõistetav menetluskulu HKMS § 108 lg 2 alusel vähendamisele ei kuulu.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse need kohtu poolt määratud tähtaja jooksul (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja on menetluskulude nimekirja, arved ja vastavad maksekorralduse väljatrükid tähtaegselt esitanud (tl 81-86) taotledes riigilõivu ja õigusabikulude väljamõistmist vastustajalt, kokku summas 1027 eurot ja 50 senti. Kohus lähtub eelnimetatud taotlusest. Õigusabikulude summas sisaldub ka käibemaks. Antud juhul ei saa menetluskulusid ka ülemääraseks pidada ning seega tuleb need vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.