H.V.i kaebus Tallinna Ühisgümnaasiumi kohus-tamiseks vastata H.V.i 29.02.2016 pöördumisele, Tallinna Haridusameti poolt vaidemenetluse lõpetamise tühistamiseks (Tallinna Haridusameti 22.04.2016 kiri nr 1-27/597-2) ja Tallinna Haridusameti kohustamiseks vaadata H.V.i vaie uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – H.V. Vastustaja I – Tallinna Ühisgümnaasium, volitatud esindaja Svetlana Kadel-Gleeson Vastustaja II – Tallinna linn (Haridusameti kaudu), volitatud esindaja Svetlana Kadel-Gleeson
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta H.V.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.10.2016 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-16-900 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 09.05.2016 H.V.i kaebus, milles isik palus tunnistada õigusvastaseks asjaolu, et Tallinna Haridusamet tagastas tema vaide tähtaega rikkudes. Samuti palus H.V. tühistada Tallinna Haridusameti 22.04.2016 haldusakti nr 1.-27/597-2 ning kohustada Tallinna linna pädevat organit tema vaiet uuesti läbi vaatama.
2.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 17.05.2016 määrusega käiguta. Kohus leidis, et kaebuse esitamine on tingitud sellest, et Tallinna Ühisgümnaasium (TÜG) ei ole kaebuse esitaja 29.02.2016 pöördumisele ammendavalt vastanud. Kaebuse esitaja on seepeale pöördunud vaidega Tallinna Linnavalitsuse poole ning vaidluse esemeks on Tallinna Linnavalitsuse tegevuse kontrollimine vaide lahendamisel. Kaebaja ei ole esitanud nõuet kohustada TÜG-i kaebaja poolt soovitud teavet väljastama, st kaebaja 29.02.2016 pöördumises vastuseta jäänud küsimustele vastama. Kohus informeeris kaebajat, et HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kohtule ei nähtunud, et vaidemenetlust lõpetav kiri (milles osaliselt vaie tagastati, osaliselt aga jäeti rahuldamata) rikuks kaebuse esitaja õigusi sõltumata vaide esemest. Seega ei olnud kohtu hinnangul vaidemenetluse tulemuse eraldiseisev vaidlustamine võimalik, vaid seda saanuks teha koos kohustamisnõudega nõutava teabe väljastamiseks. Kohus palus selles osas kaebajal oma nõuet täpsustada.
3.Kaebaja soovis 18.05.2016 vastuses täiendada kaebust selliselt, et kohustada TÜG-i vastama H.V.i 29.02.2016 pöördumises vastuseta jäänud küsimustele.
4.Kohus võttis kaebuse 25.05.2016 määrusega kohustamis- ja tühistamisnõuete osas menetlusse. Kohus tagastas HKMS § 45 lg 2 ja § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse tuvastusnõude osas. Kaebaja ei vaidlustanud halduskohtu 25.05.2016 määrust.
5.Tallinna Haridusamet palus 27.06.2016 vastuses kaebusele haldusasja nr 3-16-900 menetlus HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna TÜG on kõigile selgitustaotluses toodud ja käesoleva kaebuse esemeks olevatele asjakohastele küsimustele vastanud. Kohus jättis taotluse 12.08.2016 määrusega rahuldamata, leides, et küsimust, kas 08.03.2016 vastus oli ammendav, ei saa samastada küsimusega toimingu tegemisest ning vastustaja taotlus puudutab toimingu tegemist 06.01.2016. Kui nõutav toiming ka tehti, s.o vastati 29.02.2016 selgitustaotlusele, siis tehti seda 08.03.2016, mitte 06.01.2016. Kohus möönas siiski, et hinnates, kas 08.03.2016 vastus oli piisav, tuleb esmajoones lähtuda 06.01.2016 vastusest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja väitel vastas TÜG 06.01.2016 kirjaga nr 5-11/50-3 (tl 6 ja pöördel) kaebaja 31.08.2015 pöördumisele. Kaebaja oli viidatud pöördumisele vastamist taotlenud Tallinna Halduskohtule 02.11.2015 esitatud kaebuses (haldusasi nr 3-15-2739). Halduskohus lõpetas haldusasja nr 3-15-2739 menetluse, kuna kaebuses nõutav toiming sooritati. Kaebaja saatis 29.02.2016 TÜG-ile uue pöördumise (tl 7 ja pöördel), kuna tal tekkisid TÜG-i 06.01.2016 vastusest täiendavad küsimused. TÜG vastas pöördumisele 08.03.2016 kirjaga nr 5-11/50-5 (tl 8). Kuna TÜG jättis osadele kaebaja küsimustele vastamata, esitas ta 04.04.2016 TÜG-i kaudu vaide Tallinna Linnavalitsusele, kuivõrd viimane teostab TÜG-i üle teenistuslikku järelevalvet. Tallinna Haridusameti esindaja Svetlana Kadel-Gleeson pöördus 07.04.2016 kaebaja poole (tl 27), paludes täpsustada, millises osas ei ole kaebuse esitajale korrektselt vastatud. Samal päeval vastas H.V. Haridusameti pöördumisele (tl 28). Tallinna Haridusamet esitas 11.04.2016 täiendava palve vaide asjaolusid täpsustada (tl 30). Kaebuse esitaja vastas samal päeval (tl 32 2(6)
3-16-900 ja pöördel). Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula tagastas 22.04.2016 vaide kaebajale märkides, et kaebuse esitaja 28.02.2016 pöördumisele on TÜG vastanud 08.03.2016 kirjaga ning kuna varasemate pöördumiste osas on läbi viidud kohtumenetlus ja on jõustunud kohtumäärus haldusasjas nr 3-15-2739, tagastatakse vaie haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 4 alusel, kuna samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus. Tuleb kahelda, kas Tallinna Haridusamet on vaieldavas asjas pädev haldusorgan, samuti ei ole Tallinna Haridusamet ära näidanud, millised 29.02.2016 pöördumises esitatud küsimused on samased 31.08.2015 esitatutega, et neile polnud põhjust uuesti vastata. Vaie on tagastatud ettenähtud tähtaega rikkudes. Vastustajad püüavad luua tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Kaebaja soovib, et TÜG direktor tunnistaks, et tema täiesti teadlikult ja otsese tahtlusega rikkus seadust ja et küsimused olid talle arusaadavad juba 02.09.2015, ja et kui koolijuhil olnuks tõsiselt soov mingitest nüanssidest aru saada, siis oleks tema saanud seda teha kirja teel.
7.Tallinna Haridusamet palub kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja edastas 29.02.2016 TÜG-i meiliaadressile täiendavad küsimused, mis käsitlevad 31.08.2015 selgitustaotlust ning sellele vastamist TÜGi poolt 06.01.2016. Kuna TÜG-i direktor on 31.08.2015 selgitustaotlusele ammendavalt vastanud 06.01.2016, edastas TÜG-i direktor 08.03.2016 vastuskirjaga täiendavalt vaid kooli asjaajamiskorra, sest kaebaja väitel puudus tal seniajani võimalus sellega tutvuda. 2) Kaebaja 31.08.2015 selgitustaotlusele vastamist on Tallinna Halduskohus käsitlenud haldusasjas nr 3-15-2739, mille menetlus lõpetati kaebaja enda nõusolekul 21.01.2016 määrusega, kuna kaebaja on ise pidanud vastust piisavaks. Kaebaja esitas 29.02.2016 pöördumises küll täiendavad küsimused nagu „Kas nõid Nastja aitas Teil selle peale tulla või kuidas lihtinimene peaks niisugusest arutluskäigust midagi möistlikku järeldama? Teil endal on esoteerilised võimed? /.../ Kuidas siis ikkagi oli: ei saanud mõistliku aja jooksul vastata või lugesite vaideorgani seletuse pääle menetluse lõpetatuks? Kui esimene variant, siis miks Te ebaõigust esitate? Ja üldsegi, kelle või mille arvelt need vastused 6. jaanuaril sündisid? Ületunnitasu nöuate ikka Andres Pajulalt välja? /.../ Kas terve Tallinna Ühisgümnaasiumi peale ei leidu ühtainust inimest, kellel oleks arusaam, mida kujutab endast toiminguna lisateabe kogumine? Koolis enam seda ei õpetatagi, mida peab tegema, et teavet koguda?“ jne, kuid kõik need küsimused puudutavad 31.08.2015 selgitustaotlusele vastamist, millele vastustaja on vastanud 06.01.2016. Ainus asjakohane täiendav viide 31.08.2015 selgitustaotlustele oli selle kohta, et kaebajal ei olnud tehnilistel põhjustel jätkuvalt võimalust tutvuda TÜGi asjaajamiskorraga, mistõttu edastas TÜGi direktor 08.03.2016 vastusega kaebajale asjaajamiskorra eraldi failina. Kuna kaebaja 31.08.2015 selgitustaotlusele on 06.01.2016 vastatud ning TÜGi asjaajamiskord edastati kaebajale täiendavalt 08.03.2016, on sellega kaebaja 29.02.2016 pöördumisele vastatud. Küsimuse „Kas nõid Nastja aitas selle peale tulla?“ edasine arutamine ei annaks sisuliselt mitte midagi. Seega on Tallinna linn oma pädevuse piires ammendavalt vastanud kaebaja 31.08.2015 ning 29.02.2016 pöördumistele, 31.08.2015 pöördumise osas on viidud läbi kohtumenetlus ning on jõustunud kohtumäärus haldusasjas nr 3-15-2739, mistõttu Tallinna Haridusamet tagastas õiguspäraselt HMS § 79 lg 4 alusel 22.04.2016 kirjaga vaide. 3) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 80 kohaselt, kui vaie vastab seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Antud vaide lahendamise pädevus on Tallinna Haridusametil. Seega on kaebaja taotlus kohustada Tallinna linna pädeval haldusorganil vaiet uuesti läbi vaatama ühes kõigi asjakohaste menetlustoimingutega põhjendamatu. 3(6)
3-16-900 4) HMS § 76 kohaselt aitab haldusorgan puudused vaides kõrvaldada või annab isikule 10päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Oma 07.04.2016 ja 11.04.2016 kirjadega palus Tallinna Haridusamet kaebajal märkida vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu ning tuua välja põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi. Kaebaja esitas 7.04.2015 ja 11.04.2016 Tallinna Linnavalitsusele täiendavad seletused 04.04.2016 esitatud vaideasja juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Tallinna Haridusamet on õigesti viidanud sellele, et 31.08.2015 selgitustaotlusele nõuetekohane vastamine ei saa enam olla käesoleva vaidluse esemeks, sest kaebaja on nõustunud haldusasjas nr 3-15-2739 menetluse lõpetamisega, kuna oli saanud vastuse oma 31.08.2015 selgitustaotlusele. Halduskohus informeeris 21.01.2016 määruses haldusasjas nr 315-2739, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole. HMS § 79 lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse vaie, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus. Kohus leiab, et Tallinna Haridusamet on õiguspäraselt tagastanud vaide HMS § 79 lg 1 p 4 alusel osas, mis puudutab kaebaja etteheiteid TÜG-i tegevuse kohta 31.08.2015 selgitustaotluse pinnalt ajaperioodil enne 06.01.2016. Käesoleva asja raames puudub kohtul võimalus hinnata, kas TÜG-i tegevus 31.08.2015 selgitustaotlusele vastamisel on olnud õiguspärane.
10.Tallinna Haridusamet on käitunud õigesti, püüdes vaidemenetluses välja selgitada, milline teave on TÜG-i poolt kaebajale jäänud andmata, s.o millist uut teavet võrreldes juba vastatud selgitustaotlusele on kaebaja soovinud 29.02.2016 pöördumises saada. Tallinna Haridusamet pöördus vaidemenetluse käigus kahel korral (07.04.2016 ja 11.04.2016) kaebaja poole, andes kaebajale võimaluse oma pöördumist täiendavalt põhjendada ja selgitada, millist teavet ta soovib. Kaebaja esitas täiendavad selgitused 07.04.2016 ja 11.04.2016. Kaebaja märkis 07.04.2016 täpsustuses, et TÜG on lahendanud tema 29.02.2016 pöördumise selle osa, mis puudutas TÜG asjaajamiskorda (TÜG-i asjaajamiskord väljastati kaebajale 08.03.2016 vastusega), kuid kõik teised küsimused enne seda lõiku on jäänud lahendamata. Vastusena 11.04.2016 Tallinna Haridusameti päringule esitas H.V. kogu 29.02.2016 pöördumise, v.a selle viimase lõigu ning märkis, et pöördumine on selles osas lahendamata. Ka vastusena kohtu 17.05.2016 määrusele, milles kohus palus selgitada, mis osas on TÜG jätnud kaebaja 29.02.2016 pöördumise vastamata, esitas kaebaja oma 29.02.2016 pöördumise, v.a selle viimase lõigu, ning leidis, et selles osas tuleb TÜG-i kohustada pöördumisele vastama.
11.Kohus leiab, et kaebaja 29.02.2016 pöördumine ei sisalda sellise teabe küsimist, mille osas TÜG oleks jätnud täitmata vastamise kohustuse. Kohus nõustub siinjuures Tallinna Haridusameti analüüsiga kaebaja 29.02.2016 pöördumises esitatud küsimuste kohta. Kohus märgib, et kuigi kaebaja 29.02.2016 pöördumine sisaldab formaalselt küsimusi, mida 31.08.2015 teabenõudes ei olnud, puudutavad kaebaja väited ja küsimused siiski peaasjalikult TÜG direktori tegevust 31.08.2015 teabenõudele vastamisel ja 06.01.2016 vastuse vastavust kaebaja ootustele. Küsimused nagu „Kas nõid Nastja aitas Teil selle peale tulla või kuidas lihtinimene peaks niisugusest arutluskäigust midagi möistlikku järeldama? Teil endal on esoteerilised võimed?“ väljendavad kaebaja hoiakuid TÜG-i direktori käitumise suhtes, kuid ei seondu TÜG-i kui teabenõude adressaadi tegevusega. Kaebaja 29.02.2016 pöördumine ei sisalda kohtu hinnangul ühtegi selgelt formuleeritud taotlust ega küsimust, mille alusel tekkinuks haldusorganil kohustus vastata. Isiklikule kriitikale reageerimata jätmist ei saa pidada vastamiskohustuse rikkumiseks. TÜG on pöördumisest välja lugenud üksnes kaebaja soovi saada TÜG-i asjaajamiskord ning selle kaebajale edastanud. Seega on TÜG kohtu hinnangul korrektselt kaebaja 29.02.2016 pöördumisele vastanud ja selles osas on õiguspärane ka Tallinna Haridusameti järeldus. Seetõttu tuleb kohustamisnõue jätta rahuldamata. 4(6)
3-16-900
12.HMS § 78 kohaselt, kui vaie ei vasta HMS §-s 76 sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. HMS § 79 lg 3 kohaselt teatatakse vaide tagastamisest isikule posti teel vaide esitamisest 7 päeva jooksul. Kohtu arvates tuleb neid norme sisustada selliselt, et kui haldusorgan käsitleb vaiet puudustega vaidena ning annab isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (HMS § 78), hakkab HMS § 79 lgs 3 nimetatud tähtaeg kulgema, kui isik on täitnud haldusorgani ettekirjutuse ning vaiet täpsustanud. Alles siis saab haldusorgan otsustada, kas vaiet on võimalik sisuliselt läbi vaadata või tuleks see tagastada HMS § 79 alusel. Teistsugune tõlgendus viiks olukorrani, kus haldusorgan selle asemel, et aidata vaides puudusi kõrvaldada, püüab vaiet igal juhul tagastada, et mitte rikkuda HMS § 79 lg-s 3 fikseeritud tähtaega. Selline tõlgendus ei vastaks HMS mõttele ja eesmärgile. Sama põhimõtet tuleb kohaldada ka vaide sisulisel läbivaatamisel HMS § 84 lg 1 kohaselt. Tallinna Haridusamet tugines oma 11.04.2016 pöördumises selgesõnaliselt HMS §-le 78 ja andis teada, et vaie ei vasta HMS § 76 lg-te 3 ja 4 nõuetele, ning andis 10-päevase tähtaja vaides puuduste kõrvaldamiseks. Kui kaebaja oli oma vaiet teistkordselt 11.04.2016 täpsustanud, pidas Tallinna Haridusamet võimalikuks vaiet läbi vaadata. Sealjuures jättis Tallinna Haridusamet osaliselt vaide rahuldamata („Tutvunud materjalidega, leidsime et Teie pöördumisele 28. veebruarist 2016 a. on Tallinna Ühisgümnaasium vastanud 08.03.2016 a. kirjaga“) ning osaliselt tagastas selle, viidates jõustunud kohtumäärusele haldusasjas nr 3-15-2739. Vaide osas sisulise otsuse tegemiseks on HMS § 84 lg 1 kohaselt aega 10 päeva vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Seega võib sedastada, et Tallinna Haridusamet oleks pidanud vaide tagastamise otsustama HMS § 79 lg 3 kohaselt hiljemalt 17.04.2016 ning vaide rahuldamata jätmise HMS § 84 lg 1 kohaselt hiljemalt 21.04.2016. Vaide täiendava uurimise vajadusele võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega ka pikendada (HMS § 84 lg 2), kuid seadus kohustab tähtaja pikendamisest vaide esitajat posti teel teavitama. Käesolevas asjas ei ole vastustaja kinnitanud, et vastav teavitus kaebajale edastati. Tallinna Haridusameti viivitus vaide läbivaatamisel oli kohtu hinnangul aga lühike ning ei saa endaga kaasa tuua Tallinna Haridusameti 22.04.2016 kirja nr 1-27/597-2 tühistamist, sest HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et ka teistkordne vaidemenetluse läbiviimine käesolevas asjas ei viiks teistsugusele lahendusele, sest Tallinna Haridusameti otsus on sisuliselt õiguspärane. Seega tuleb ka tühistamisnõue jätta rahuldamata.
13.Kaebaja on tõstatanud küsimuse ka selle kohta, kas Tallinna Haridusamet oli pädev organ vaidemenetlust läbi viima. HMS § 73 lg 1 kohaselt, kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust vaidealluvust, esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. KOKS § § 661 lg 1 kohaselt on teenistuslik järelevalve valitsuse poolt valla või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. HMS § 73 lg-t 1 ja KOKS § 661 lg-t 1 ei saa kohtu hinnangul selliselt mõista, et mistahes vaidemenetlusi Tallinna linna hallatavate asutuste üle on kohustatud läbi viima alati Tallinna Linnavalitsus kollegiaalorganina. Tallinna Linnavalitsusel on küll KOKS-ga antud teenistusliku järelevalve pädevus mh ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide üle, kuid tegemist ei ole eksklusiivse pädevusega. HMS-i mõtteks on vaidemenetluse läbiviimine haldusorgani poolt, kelle pädevuses on õiguserikkumine kõrvaldada (vt HMS § 85). Sellise menetluse võib läbi viia ka linna ametiasutus, kui talle on omistatud vastav pädevus. Tallinnas on järelevalve ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide üle korraldatud sisekontrolli vormis. KOKS § 481 lg 1 kohaselt tagab volikogu sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise kohalikus omavalitsuses. Tallinna linna põhimääruse § 542 lg 1 5(6)
3-16-900 kohaselt on sisekontrolli süsteem linna asutuste juhtimises rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada: 1) õigusaktidest kinnipidamise; 2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest; 3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel; 4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise. Tallinna Haridusameti põhimääruse § 7 p 4 kohaselt on haridusametil õigus kontrollida ameti hallatavate asutuste tegevust. Haridusasutuste üle järelevalve teostamiseks on moodustatud Haridusameti sisekontrolli sektor, mis kontrollib mh haridusameti hallatavate asutuste poolt õigusaktidest kinnipidamist. Tallinna põhimääruse § 52 lg-st 9 tulenevalt kinnitab linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi ametisse ja vabastab ametist linnapea ettepanekul linnavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab ametiasutuse juht. Seega on Haridusametil pädevus läbi viia järelevalvemenetlusi hallatavate asutuste üle ning Haridusameti juhil pädevus anda linna hallatavate asutuste juhtidele siduvaid korraldusi võimalike seaduserikkumiste kõrvaldamiseks, sh selgitustaotlusele vastamiseks. Seetõttu oli Tallinna Haridusamet pädev organ vaiet lahendama.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta kaebus rahuldamata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Kuna vastustajad ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustajate võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.