lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-734/11

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-734/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1556
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 109 lg 1, 6Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 108 lg 6Menetluskulude jaotusHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 2 lg 1Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangudHMS § 44 lg 1Menetluse uuendamineRVastS § 6 lg 3Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-13-2323/40Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.09.20173-11-2290/94Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium14.06.20173-13-2323/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

17.08.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-734

Haldusasi

Risti 1 PRKT OÜ kaebus kohustada Rapla Vallavalitsust tegema kõnnitee ehituslubade taotluste menetluste lõpule viimiseks vajalikud toimingud kohtu määratud tähtajal ning tuvastada Rapla Vallavalitsuse viivituse õigusvastasus kõnniteede ehituslubade menetlemisel

Menetlusosalised

Kaebaja – Risti 1 PRKT OÜ, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Rapla vald, volitatud esindaja v.adv Mikk Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.07.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Risti 1 PRKT OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Risti 1 PRKT OÜ määruskaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.07.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-734 osas, millega jäeti Risti 1 PRKT OÜ esindajakulud täies ulatuses tema enda kanda. Teha selles osas uus määrus, millega mõista Rapla vallalt välja Risti 1 PRKT OÜ esindajakulude katteks 200 (kakssada) eurot (sisaldab käibemaksu). Jätta Tallinna Halduskohtu 06.07.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-734 muutmata osas, millega tagastati kaebus Rapla valla viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 21.07.20263-26-1911/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 06.07.20263-25-712/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Risti 1 PRKT OÜ esitas 12.04.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Rapla Vallavalitsust tegema viivituseta Risti 1, Uusküla küla, Rapla vald, Kagu-Risti põik-Risti kõnnitee ehituslubade taotluste menetluste lõpule viimiseks vajalikud toimingud. Lisaks palus

3-16-734 tuvastada Rapla Vallavalitsuse viivituse õigusvastasus kõnnitee ehitusloa menetlemisel, kusjuures viivituse alguseks luges kaebaja 05.05.2016 täienduses 17.09.2015, mil vastustaja uuendas teiste kaebaja poolt esitatud ehitusloa taotluste menetlemise.

2.Kohus tegi 16.05.2016 Rapla Vallavalitsusele kohtunõude, milles palus selgitusi ehitusloa andmise menetluse ja selle viibimise põhjuste kohta.
3.Rapla Vallavalitsus väljastas 20.06.2016 korraldusega nr 222 Risti 1 PRKT OÜ-le ehitusloa kõnnitee rajamiseks (korralduse p 1). Korralduse p 2 kohaselt ei anna ehitusluba õigust kõnnitee rajamiseks võõrale maale ilma maaomaniku nõusolekuta.
4.Rapla Vallavalitsus esitas Tallinna Halduskohtule taotluse lõpetada haldusasja menetlus, kuna Rapla Vallavalitsus on 20.06.2016 korraldusega nr 222 lahendanud ehitusloa taotluse. Kaebaja nõustus kohustamisnõude osas menetluse lõpetamisega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel ning palus halduskohtul välja mõista kohustamiskaebusega seotud menetluskulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale.
5.Tallinna Halduskohus lõpetas 06.07.2016 määrusega kohustamisnõude osas asja menetluse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel (p 1), tagastas tuvastamisnõude (p 2) ja riigilõivu (p 3) ning jättis muus osas menetluskulud poolte endi kanda (p 4). Kohustamisnõude osas tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada, kuid taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja oleks pidanud pöörduma haldusmenetluse uuendamise taotlusega valla poole, mis oleks kaasa toonud ehitusloa saamise. Alternatiivselt on menetluskulude välja mõistmata jätmise aluseks menetluskulu dokumentide esitamata jätmine (Riigikohtu 18.05.2015 määruses asjas nr 3-3-1-6-15 toodud põhjendustel). Tuvastamisnõue tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebajal puudub preventiivne huvi. Vastustaja on kõik kaebaja taotletud ehitusload väljastanud ja puudub alus arvata, et vald sooviks edaspidi tahtlikult viivitada ehituslubade väljastamisega. Tõhusam vahend õiguste kaitseks on kohustamiskaebus.
6.Risti 1 PRKT OÜ esitas määruskaebuse halduskohtu 06.07.2016 määruse peale. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.Risti 1 PRKT OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.07.2016 määrus tuvastamiskaebuse tagastamist ja kaebaja esindajakulude välja mõistmata jätmist puudutavas osas. Ehitusluba väljastati kohustamiskaebuse tõttu. Kaebaja esitas ehitusloa taotluse 15.10.2012. Vastustaja on väljastanud pärast ehitusseadustiku jõustumist 01.07.2015 mitmeid ehituslube, kuid mitte praeguse kaebuse esemeks olevat ehitusluba. Kaebaja on saanud peaaegu kõik ehitusload (välja arvatud sideehitiste ehitusloa) ainult kohtu sekkumise kaudu. Kaebajal pole kohustust teavitada haldusorganit tema tegevust reguleerivate õigusnormide muutumisest. Jätkuvatest kohtumenetlusest on ilmne, et vastustaja ei ole mõistnud, et tema tegevus on õigusvastane. Kuna vastustaja on viivitamisega ehituslubade väljastamisel tekitanud kaebajale majandusliku kahju, siis on vajalik valla õigusvastase tegevuse tuvastamine nii preventiivsel eesmärgil kui ka kahju hüvitamise eesmärgil. Kaebaja on huvitatud ka kasutuslubade saamisest ning võttes arvesse eelnevat ülimalt negatiivset kogemust ehituslubade taotlemisel (ehituslube on taotletud alates 15.10.2012), siis on selge, et analoogse olukorra kordumine kasutuslubade väljastamisel toob kaebajale kaasa samuti suure majandusliku kahju. 2(5)

3-16-734

8.Rapla vald palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 1 järgi uuendab haldusorgan menetlusosalise taotluse alusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud. Seega tulnuks kaebajal pöörduda mitte kohtu, vaid valla poole. Vastustaja uuendas omal initsiatiivil menetluse kõnniteele ehitusloa väljastamiseks, juhindudes kehtivast ehitusseadustikust ja haldusmenetluse seadusest. Ehitusloa väljastamise tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ei saa pidada põhjendatuks seetõttu, et vastustaja oli ja on niikuinii kohustatud juhinduma oma tegevuses kehtivast seadusandlusest ning kehtivatest detailplaneeringutest. Preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on aktsepteeritav üksnes erandina, mida kaebaja ei ole praegusel juhul veenvalt põhjendanud. Asjatu kaebuse menetlemine koormab kohtusüsteemi ja tekitab menetlusosalistele kulusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Esiteks lahendab ringkonnakohus määruskaebuse tuvastamiskaebust puudutavas osas (I) ning seejärel menetluskulusid puudutavas osas (II). (I)
10.HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
11.Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks on ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-8-14 (p 11) ja määrus asjas nr 3-3-1-60-14 (p 18)). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-61-13, p 21).
12.Rapla Vallavalitsuse 20.06.2016 istungi protokollist nr 29 (5. päevakorrapunkt) nähtub, et vald on aru saanud, et kehtivast ehitusseadustikust ei tulene alust keelduda ehitusloa väljastamisest juhul, kui maaomanik pole andnud nõusolekut ehitamiseks. See küsimus ongi olnud kaebaja ja vastustaja vahelise pikaajalise vaidluse objektiks. Olukorras, kus haldusorgan möönab oma õigusvastast tegevust ja väljastab nõutud ehitusloa (nagu on menetlusosaliste kinnitusel 2015. aasta sügisel tehtud ka teiste ehituslubade taotluste puhul), pole põhjendatult alust karta, et vald ka edaspidi jätkab selles osas ehitusseadustiku rikkumist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kaebaja on praeguses asjas taotlenud kehtiva ehitusseadustiku ajal, mitte varem kehtinud ehitusseaduse ajal aset leidnud viivituse õigusvastasuse tuvastamist. Seega pole reaalset ohtu, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning tuvastamiskaebuse menetlemine oleks seega asjatu.
13.Kuna kaebaja ei toonud kaebuses ega kaebuse täienduses põhjendatud huvina välja soovi esitada hiljem kahjunõue, ei saa kaebaja sellele väitele enam tugineda. Ringkonnakohus saab kontrollida halduskohtu määruse õigsust selle tegemise ajal, kuna määruse tühistamise aluseks saab olla menetlusnormi oluline rikkumine esimese astme kohtu poolt.

3(5)

3-16-734

14.Neil kaalutlustel pole kaebaja tuvastamisnõue lubatav. (II)
15.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Praegusel juhul andis Rapla Vallavalitsus kaebuses nõutud haldusakti pärast seda, kui halduskohus oli 16.05.2016 teavitanud valda praegusest kohtuasjast ning palunud selgitusi ehitusloa andmise menetluse ja selle viibimise põhjuste kohta. Rapla Vallavalitsus teatas 18.05.2016 kirjas, et ehitusloa menetlemine uuendatakse lähtuvalt kehtivast ehitusseadustikust. Ringkonnakohtu arvates on vaidluse asjaolusid arvestades ilmselge, et kaebuses taotletud haldusakti andmise ajendiks oli praegune kohtuasi, mitte mõni muu sellest sõltumatu põhjus. Kui vallal olnuks soov jätkata kõnniteed puudutava ehitusloa menetlemist omal initsiatiivil, saanuks ta seda juba 2015. aasta septembris, kui seda tehti teiste ehituslubade taotluste osas.
16.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal ei olnud õiguslikku kohustust teavitada Rapla Vallavalitsust 01.07.2015 jõustunud õigusnormidest. Haldusmenetluse seaduslikkuse pidi tagama haldusorgan, kelle menetluses oli lahendamata ehitusloa taotlus, mille eest oli tasutud ka riigilõiv. Seadus ei näe tegevusetuse lõpetamiseks kohustamise kaebuse puhul ette kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohustust pöörduda enne kaebuse esitamist haldusorgani poole palvega lõpetada õigusvastane tegevus ei tulene riigivastutuse seadusest ega HMS § 44 lg 1 p-st 1 (viimati nimetatu kohaldub vaid lõpetatud haldusmenetluse uuendamise taotlemise korral, millega pole aga praegusel juhul tegemist). RVastS § 6 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib isik taotluse tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Seoses halduskohtu viitega, et puudub alus pidada valla tegevusetust pahauskseks, märgib ringkonnakohus, et HKMS § 2 lg 1 alusel on halduskohtusse pöördumise aluseks haldusorgani tegevuse objektiivne õigusvastasus, mille puhul haldusorgani hea- või pahausksus ei oma tähtsust. Seetõttu pole siinkohal oluline, et vallal võis vaidlusalune ehitusloa taotlus olla lihtsalt ununenud.
17.HKMS § 109 lg 1 kolmanda lause kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Halduskohus ei andnud kaebajale tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Seda ei saa õigustada Riigikohtu 18.05.2015 määruses asjas nr 3-3-1-6-15 toodud motiividega. Riigikohus selgitas osundatud asjas määruskaebusmenetluses menetluskulude väljamõistmise taotlemise eripära võrreldes n-ö tavamenetlusega. Praegusel juhul ei esinenud ettevalmistavas menetluses määruskaebusmenetlusega võrreldavaid iseärasusi.
18.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista esindajakulu 1035,12 eurot, mille kandmine ja seos praeguse haldusasjaga on tõendatud määruskaebusele lisatud Laesson & Partnerid OÜ arvega nr 1087 ja 05.07.2016 maksekorraldusega. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuna menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud üksnes kohustamiskaebust puudutavas osas, saab kõne alla tulla üksnes poole kulu hüvitamine. Kuid ka seda poolt summat tuleb omakorda vähendada, kuna vaidlus on faktiliselt ja õiguslikult lihtne, mistõttu on ringkonnakohtu hinnangul vajalikuks esindajakuluks, mis on põhjendatud vastustajalt välja mõista, 200 eurot (sisaldab käibemaksu).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 4(5)

3-16-734

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.06.20263-25-4508/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium