lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-851/6

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.07.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-851/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.07.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
721
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-851

Haldusasi

M.T. kaebus Saue Linnavolikogu 31.03.2016 otsuste nr 123, 124 ja 125 ning 10.03.2016 otsuse nr 103 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – M.T. Vastustaja – Saue linn, volitatud esindaja Villy Lopman

Menetlustoiming

Kaebusest loobumine

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu M.T. loobumine kaebusest ja lõpetada haldusasja nr 3-16-851 menetlus.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tallinna Halduskohtu menetluses on M.T. kaebus Saue Linnavolikogu 31.03.2016 otsuste nr 123, 124 ja 125 ning 10.03.2016 otsuse nr 103 tühistamiseks.
2.Kaebaja esitas 10.06.2016 kohtule avalduse, milles teatas soovist kaebus annulleerida. Kaebaja soovib koos valimisliidu Kindlad Tegijad liikmetega pöörduda õiguskantsleri poole, et vaidlustada Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevad Saue Linnavolikogu otsused.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
3.Saue vald esitas 16.06.2016 kohtule vastuse, mille kohaselt ei ole vastustajal vastuväiteid kaebusest loobumisele. Vastustaja nõuab kaebajalt menetluskulude väljamõistmist.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ning lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Soovides kaebuse annulleerimist, on kaebaja väljendanud tahet kaebusest loobuda ning asja menetlus lõpetada. Sama sõnastust on ta kasutanud ka 20.06.2016 vastuväites menetluskuludele. HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades kohtule vastavasisulise avalduse. Kaebaja esitas kohtule vastavasisulise avalduse 10.06.2016. Kohus võtab HKMS § 155 lg 4 alusel vastu kaebusest loobumise ning lõpetab haldusasja nr 3-16-851 menetluse vastavalt HKMS § 152 lg 1 punktile 3. Kaebajal tuleb tähele panna, et loobumise

3-16-851 tulemusena ei saa ta esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2). Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kui õiguskantsler leiab, et kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva jooksul põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler ise haldusakte ei tühista. Haldusakt kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni (tühistamiseni). Kui kohalik omavalitsus pole haldusakti kahekümne päeva jooksul põhiseaduse kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks.

5.HKMS § 108 lg 7 sätestab, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. Vastustaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist 450 euro ulatuses. Vastustaja leiab, et tema menetluskulude väljamõistmine kaebajalt on põhjendatud, kuna sarnastes asjades Eestis kohtupraktika ja erialakirjandus puudub. Kaebaja vaidleb menetluskulude väljamõistmisele vastu, leides, et vastustaja esindajal ei olnud vaja kaebusele vastust koostada, kuna kaebusest loobumise avaldusele vastu ei vaieldud, vastus põhineb suures osas 18.05.2016 kohtumäärusel ning Saue linnavalitsuse teenistuses on jurist. HKMS § 108 lg-st 7 tuleneb küll üldreegel, et kaebusest loobuval kaebajal tuleb kanda mitte üksnes enda, vaid ka teiste menetlusosaliste menetluskulud, ent menetluskulude väljamõistmist reguleeriva HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtu praktikas on veel rõhutatud, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile on põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (vt kohtupraktika ülevaadet Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-26-12, p 29). Kohtu hinnangul ei olnud õigusabikulud vajalikud. Vastustaja pidi võtma seisukoha kaebusest loobumise kohta, mitte analüüsima, kas kaebajal on kaebeõigus. Kaebeõigustki on analüüsitud üldsõnaliselt. Kohtu 18.05.2016 määrusega kohustati vastustajat küll kaebusele vastama, ent vastustaja 16.06.2016 esitatud seisukohti ei saa pidada kaebusele vastamiseks, kuna vastuses ei ole vähimalgi määral põhjendatud, miks vaidlustatud haldusaktid ei ole seadusevastased, sh ei ole analüüsitud haldusreformi seaduslikkust. Üks kulurida kajastab küll toiminguid enne kaebusest loobumist, kuid arvestades, et vastus koostati 14.06.2016, võib järeldada, et kaasuse asjaolusid analüüsiti just 14.06.2016, s.o ajal, mil kaebaja oli juba esitanud avalduse kaebusest loobumiseks. Vastusest ei nähtu, et kaasuse erandlikkust, millele kaebaja viitab, oleks kuidagi analüüsitud või see oleks ühelgi paberil. Vastustaja viited kohtupraktika ja erialakirjanduse puudumisele on paljasõnalised. Kohus märgib täiendavalt, et haldusreform kui senise haldusterritoriaalse korralduse muutmine on oma olemuselt küll erandlik, kuid praeguses staadiumis seondub selle sisu suuresti valla territooriumi igapäevase haldusega (avalike teenuste pakkumine), erandlik on seniste kohalike omavalitsuse piiride ja õigusliku seisundi muutus. Kuna igapäevaseks halduseks peavad kohalikul omavalitsusel olema piisavad õigusteadmised, ei saa haldusreformi tulemusel vastu võetud haldusakte pidada niivõrd erandlikeks, mis õigustaks haldusvälise õigusabi kasutamist. Tuleb ka tähele panna, et ühinemist aitavad läbi viia ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse konsultandid ja koordinaatorid, kellest kolm teenindavad ka Kernu, Nissi ja Saue valda ning Saue linna (22.06.2016 haldusreformi infokiri: http://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2016/06/hr-infokiri-suvi-2016-1.pdf).

(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium