AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi G.N võlgnevuse väljamõistmiseks 3841 eurot 63 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829)
vastu
Hageja lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Kostja G.N (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
ärakuulamisel 21. aprillil 2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi G.N-i väljamõistmiseks.
vastu võlgnevuse
2.Mõista välja G.N-ilt võlgnevus 3629 eurot 47 senti, millest 3390 eurot 91 senti on põhinõue ja 238 eurot 56 senti on kohtulahendini sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista välja G.N-ilt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (3390 eurot 91 senti) alates 20. juunist 2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks.
4.Jätta rahuldamata kostja taotlus kohtulahendi täitmise kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
5.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
6.Määrata hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal menetluskulude suuruseks 1092 eurot 50 senti.
7.Mõista G.N-ilt välja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks menetluskulu 1092 eurot 50 senti (riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulu 637 eurot 50 senti). Kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1092 eurolt 50 sendilt) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
2-25-125384 Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21).
HAGEJA NÕUE
1.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (hageja) esitas 30. jaanuaril 2026 hagi G.N-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
(kostja)
1.1 Hagiavaldusest nähtub, et 23. juulil 2025 toimus Tartu linnas xxxxxxx juures liiklusõnnetus, kus sõiduk FORD MONDEO (xxxxx), mida juhtis kostja, sõitis otsa pargitud sõidukile MAZDA 6 (xxxx). PPA liiklusõnnetuse andmete kohaselt teatas kannatanu, et tema pargitud sõidukile sõideti otsa ning õnnetuse põhjustanud sõiduk lahkus sündmuskohalt. Pealtnägijad edastasid kannatanule õnnetuse põhjustanud sõiduki registreerimisnumbri. Politsei võttis ühendust sõiduki FORD MONDEO omanikuga, kes kinnitas, et lahkus sündmuskohalt, selgitades seda kiirustamisega ja asjaoluga, et ta ei pannud juhtunut tähele. Kannatanu täiendava selgituse kohaselt ei viibinud ta kokkupõrke ajal sündmuskohal, kuid kõrvalasuva ettevõtte töötajad nägid õnnetust pealt. Nende andmetel tagurdas sõiduk FORD MONDEO otsa nõuetekohaselt pargitud sõidukile MAZDA 6, mille tagajärjel sõiduk nihkus paigast. Pärast kokkupõrget lahkus sõiduki juht sündmuskohalt. Kannatanu teatas juhtunust hädaabinumbril 112 ligikaudu 10–15 minuti jooksul pärast õnnetust. 1.2 Liiklusõnnetuse andmete väljatrükis on kirjas liiklusõnnetuse põhjustaja nimi ja isikukood ehk kostja andmed, samuti see, et ta lahkus sündmuskohalt. Kannatanu kahjuteates on kirjas, et õnnetuse põhjustaja põgenes ning teavitatud on politseid õnnetusest. Seega lahkus kostja liiklusõnnetuse toimumiskohalt rikkudes kehtivaid õigusakte. Samuti on kannatanu kahjuteates kirjas esialgsel hinnangul kahjustada saanud osad. 1.3 Kostjale kuuluva sõiduki liikluskindlustuse poliisi nr 5930129991 oli sõlminud hageja, mistõttu oli hagejal kahju hüvitamise kohustus. Liiklusõnnetuse tulemusena sai kahjustada sõiduk MAZDA 6, mille remondi eest tasus AS LHV Kindlustus ja esitas hagejale kui liiklusõnnetuse põhjustaja kindlustusandjale tagasinõude 2890 eurot 95 senti, so remondimaksumus 2690 eurot 95 senti ja käsitluskulu 200 eurot. Samuti hüvitas hageja sõiduki MAZDA 6 remondis olnud aja eest asendussõiduki rendimaksumuse 699 eurot 96 senti. Seega on hageja nõue hüvitatud varakahju osas kokku 3390 eurot 91 senti. 1.4 Hageja koostööpartner 4PS OÜ saatis hageja nimel 22. septembril 2025 kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Kostja kahju ei hüvitanud ning hagejal tuli pöörduda maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse ning kostja vastuväite tõttu esitada hiljem hagiavaldus. 1.5 Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue 3390 eurot 91 senti ja viiviste nõue. Hageja palus kahju hüvitada 9. oktoobriks 2025, seega on nõue sissenõutav alates 10. oktoobrist 2025. 1.6 Hageja selgitas liiklusõnnetusega seonduvat ja kahju suurust kohtule 21. aprillil 2026 toimunud ärakuulamisel. 1.7 Hageja kinnitas 11. mai 2026 menetlusdokumendis, et liiklusõnnetuse tulemusena said muu hulgas kahjustada sõiduki MAZDA 6 parem esitiib ja parem esiratas ning vahetati parema esiratta käändtelg ja amortisaator, mitte aga vasaku esiratta käändtelg ja vasaku esiratta amortisaator nagu on ekslikult remonditööde arvel toodud. Antud juhul on remondiettevõtte keretööde meister eksinud ning arvel varuosade all märkinud kahes kohas (käändtelg ja amortisaator) parema asemel vasaku. Hageja viitas sillakontrolli väljavõttele, millest nähtub parempoolse ratta geomeetria kõrvalekalle ning sellest tingitud remondivajadus, samas kui teiste rataste näitajad olid korras.
2-25-125384 1.7.1 Hageja leidis, et sõiduki kahjustuste ulatus tehakse kindlaks professionaalse ülevaatuse käigus remondiettevõttes ning kahju ulatuse hindamisel ei ole määrav, millised kahjustused olid kannatanu või politsei poolt sündmuskohal esialgu fikseeritud. Hageja hinnangul kinnitavad remondidokumentatsioon, fotod ja sillakontrolli tulemused tehtud remonditööde vajalikkust. 1.7.2 Hageja vaidles vastu kostja väitele, et sõidukit oleks olnud võimalik remontida väiksemate kuludega. Hageja hinnangul ei põhine kostja esitatud hinnangud tõenditel ega hõlma kõiki kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikke töid ja varuosi. Hageja rõhutas, et remondi käigus kasutati muu hulgas kasutatud esitiiba, mis oli sõiduki taastamiseks soodsam lahendus kui uue originaaldetaili paigaldamine. Hageja jäi seisukohale, et kostja ei ole tõendanud võimalust kõrvaldada liiklusõnnetuses tekkinud kahjustused väiksemate kuludega.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles 16. veebruaril 2026 kohtule esitatud hagivastuses hagile vastu. Kostja ei lahkunud sündmuskohalt teadlikult ehk meelega. Kostja palub arvestada politseiraportit, kus öeldakse, juht ei teadnud, et auto oli otsa veerenud ilma juhita teisele autole. See peaks kostja hinnangul tõestama, et kostja ei teadnud liiklusõnnetusest enne kui politsei helistas. 2.1 Lisaks tekitas kostjale küsimusi miks on kannatanu auto pildid tehtud erinevatel parkimiskohtadel. Arvelt nähtub, et on vahetatud 7 V käändtelg esimene vasak esiratas, kuigi piltidelt nähtuvad vigastused paremal esirattal. Politsei väidab, et kahjustused on paremal esitiival ning esimest paremat ratast ei ole maininud ei kannatanu ega ka politsei. 2.2 Autoremondi kulud on ülepaisutatud. Arvelt nähtub, et ühe detaili värvimise hind on 1347 eurot 93 senti, aga helistades arvel märgitud numbrile, sai kostja teada, et maksimaalselt 300 eurot maksab ühe detaili värvimine. Arvele on lisatud kaks korda silla reguleerimist. Selgelt on näha parema ratta suured vigastused veljel, kust on tükid väljas ja mis ei saanud tekkida kostja autoga kokkupõrkest. Kuna kannatanul on 29 päeva autorenti hinnaga 823 eurot 48 senti, siis palub kostja kohtul kaaluda kas väikse esitiiva mõlgi pärast on mõistlik autot rentida 29 päevaks. Auto oli sõitmiskõlbulik ja ühte kere detaili ei parandata kuu aega. 2.3 Kostja selgitas 21. aprilli 2026. aasta ärakuulamise, et ta ei tagurdanud teadlikult teisele sõidukile otsa ega lahkunud sündmuskohalt tahtlikult. Kostja sõnul viibis ta sõiduki juurest eemal poes ning oli jätnud sõidukil käigu ja käsipiduri rakendamata, mistõttu sõiduk hakkas kallakul iseseisvalt liikuma ja põrkas kokku teise sõidukiga. Poest väljudes rääkis kostja telefoniga, istus sõidukisse ja sõitis minema, märkamata kokkupõrget. Hiljem, olles kõne lõpetanud, tekkis tal kahtlus, et sõiduk võis liikunud olla, mistõttu kontrollis ta sõidukit, kuid nähtavaid kahjustusi ei märganud. Seetõttu eeldas ta, et kahju ei olnud tekkinud. Kostja märkis, et tema sõiduk oli pargitud ühe hoone ees ning kahjustatud sõiduk ligikaudu 20 meetri kaugusel teises parkimiskohas. Kostja viitas ka pealtnägija tehtud fotole, mis tema sõnul kajastab sõidukite paiknemist pärast kokkupõrget. 2.4 Kostja on 4. mai 2026. a menetlusdokumendis selgitanud, et pooltel puudub lepinguline suhe, sest kostja ei ole vaidlusaluseid remonttöid tellinud. Kindlustusandja korraldas sõiduki remondi ja talle on esitatud arve. Kostjal puudub maksekohustus. Kahjustada sai vaid esitiib ja muud kahjustused (ratas ja amortisaator) ei ole juhtumiga seotud. Fotod kinnitavad, et velje kahjustus on varasem. Hageja nõude suurus on ebamõistlik – ametliku esinduse hinnangul on sama töö maksumus ca 900 kuni 950 eurot. Sellise kahju kõrvaldamiseks vajalik aeg on tavapäraselt kuni 5 tööpäeva, mistõttu ei ole põhjendatud asendusauto kasutamine 29 päeva. Kostja pöördus remondifirma poole selgituste saamiseks, kuid ei saanud sisulisi vastuseid. 2.5 Kostja on 25. mai 2026 ja 1. juuni 2026. a seisukohtades kordas varasemaid seisukohti. Kostja vaidles vastu hageja tõendatud kahju suurusele. Kostja leidis, et remondidokumentatsioon ei ole täielikult usaldusväärne, kuna remondiarvel olid ekslikult märgitud vasakpoolsed detailid
2-25-125384 parempoolsete asemel. Kostja hinnangul remondidokumentatsiooni usaldusväärsuse.
seab
selline
viga
kahtluse
alla
kogu
2.5.1 Samuti leidis kostja, et hageja ei ole piisavalt tõendanud sõiduki käändtelje ja amortisaatori kahjustumist vaidlusaluse liiklusõnnetuse tagajärjel. Kostja väitel näitab hageja esitatud sillakontrolli väljavõte üksnes ratta geomeetria kõrvalekallet, kuid ei tõenda kõrvalekalde tekkimise aega ega põhjust. Kostja juhtis tähelepanu sellele, et esitatud fotodel ei nähtu tema hinnangul käändtelje ega amortisaatori kahjustusi ning puuduvad otsesed visuaalsed tõendid, mis kinnitaksid nende detailide vahetamise vajalikkust liiklusõnnetuse tõttu. Samuti leidis kostja, et osa sõidukil nähtuvatest kahjustustest võisid olla tekkinud enne vaidlusalust liiklusõnnetust. 2.5.2 Lisaks leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud remondikulude mõistlikkust ega seda, et sõidukit ei oleks olnud võimalik remontida väiksemate kuludega. Kostja hinnangul lasub nõude põhjendatuse, vajalikkuse ja mõistlikkuse tõendamise kohustus hagejal.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus rahuldab hagi ja jätab hageja menetluskulud kostja kanda.
4.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 punkti 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
5.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
6.Hageja palus mõista kostjalt välja liikluskindlustuse seaduse alusel regressinõudena kahjuhüvitise ning menetluskulud. Hageja väitel põhjustas kostja liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduk MAZDA 6. Kostja lahkus seejärel õigusvastaselt ja süüliselt sündmuskohalt. Hageja hüvitas liiklusõnnetusega tekitatud kahju, sealhulgas sõiduki remondikulud, käsitluskulu ja asendussõiduki kulud ning nõuab väljamakstud hüvitise tagastamist kostjalt.
7.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitis, et ta ei põhjustanud kokkupõrget tahtlikult ega lahkunud sündmuskohalt teadlikult, kuna tema sõiduk hakkas iseseisvalt liikuma ajal, mil ta viibis poes, ning ta ei märganud kokkupõrget. Samuti vaidlustas kostja osa remondikulude ja asendussõiduki kulude põhjendatuse ning leidis, et hageja ei ole piisavalt tõendanud kõigi kahjustuste seost vaidlusaluse liiklusõnnetusega.
8.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Liiklusseaduse § 169 lg 5 esimese lause kohaselt tuleb muu hulgas juhul, kui varalise kahju saaja ei ole teada või varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal, liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.
9.Kohus ei pea kostja selgitusi veenvaks osas, milles kostja väidab, et ta ei märganud sõiduki kokkupõrget teise sõidukiga ega sõiduki asukoha muutumist. Kostja enda ütluste kohaselt oli tema sõiduk pärast poest naasmist liikunud ligikaudu 20 meetrit algsest parkimiskohast ning paiknes kokkupuutes kahjustatud sõidukiga (dtl 81). Sellises olukorras pidi kostjale olema objektiivselt märgatav, et sõiduk ei asunud enam kohas, kuhu ta selle parkis. Mõistlik ja hoolas sõidukijuht oleks sellises olukorras kontrollinud juhtunu asjaolusid ning veendunud, kas kahju on tekkinud. Selle asemel lahkus kostja sündmuskohalt, jätmata välja selgitamata kahjustatud sõiduki omanikku ega
2-25-125384 teatamata juhtunust politseile. Seetõttu leiab kohus, et kostja lahkus kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaselt ja vähemalt hooletuse vormis süüliselt. Seega on täidetud LKindlS § 53 lg 1 ps 2 sätestatud tagasinõude eeldused. Kahju suurus ja selle tõendatus
10.Kohus leiab, et hageja on tõendanud liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukile MAZDA 6 tekkinud kahju ulatuse ning kahju kõrvaldamiseks tehtud kulutuste suuruse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 3 esimese lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja on esitanud kannatanu kahjuteate koos selgitustega (dtl 27-29), sõiduki kahjustusi kajastavad fotod, remondiarve (dtl 34), sillakontrolli väljavõtte, remondimaksumuse tagasinõude (dtl 32) ning andmed kindlustushüvitise väljamaksmise kohta (dtl 35). Nendest tõenditest kogumis nähtub, et sõiduk remonditi pärast liiklusõnnetust ning remonditööde maksumus koos käsitluskuluga oli 2890 eurot 95, mille hageja hüvitas. Kohus leiab, et nimetatud kulutused olid vajalikud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks ning kujutavad endast VÕS § 132 lg 3 mõttes asja parandamise mõistlikke kulusid.
11.Kohus ei nõustu kostja väitega, et kahju ulatus ei ole piisavalt tõendatud põhjusel, et kõiki kahjustusi ei ole märgitud kannatanu kahjuteates või need ei nähtu kohtule esitatud fotodel. Kannatanu kahjuteate eesmärk on fikseerida liiklusõnnetuse esialgsed asjaolud ja nähtavad kahjustused. See, et kõiki kahjustusi ei tuvastata sündmuskohal, ei välista nende hilisemat tuvastamist sõiduki professionaalse ülevaatuse käigus. Liikluskindlustusjuhtumi korral määrab sõiduki kahjustuste tegeliku ulatuse kindlaks remondiettevõte või ekspert sõiduki vahetu ülevaatuse käigus ning remondi käigus võivad ilmneda ka sellised kahjustused, mis ei ole välisel vaatlusel koheselt nähtavad.
12.Samuti ei pea kohus põhjendatuks kostja vastuväidet, et käändtelje ja amortisaatori kahjustus ei ole tõendatud üksnes seetõttu, et nende detailide kahjustumisest puuduvad eraldi fotod. Tsiviilkohtumenetluses ei ole ühegi asjaolu tõendamiseks ette nähtud kindlat tõendiliiki ning asjaolusid võib tõendada tõendite kogumiga. Käesoleval juhul toetavad remondiarvel kajastatud tööde vajalikkust muu hulgas sillakontrolli tulemused, millest nähtub parempoolse ratta geomeetria kõrvalekalle ning vajadus vastavate detailide vahetamiseks (dtl 92). Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis seaksid remondiettevõtte koostatud dokumentide usaldusväärsuse põhjendatult kahtluse alla või kinnitaksid, et vahetatud detailide kahjustused olid tekkinud muul põhjusel.
13.Kohus ei pea määravaks, et remondiarvel olid käändtelje ja amortisaatori asukoha märkimisel ebatäpsused. Hageja on esitanud selle kohta usutava selgituse ning sillakontrolli väljavõte kinnitab, et probleem esines sõiduki parempoolse ratta piirkonnas. Üksik eksimus remondiarve koostamisel ei anna alust järeldada, et kogu remondidokumentatsioon oleks ebausaldusväärne.
14.Kostja väited selle kohta, et sõidukit oleks saanud remontida odavamalt või et osa kahjustusi võisid olla varasemad, on jäänud tõendamata. Kostja esitatud oletused ja alternatiivsed hinnangud ei lükka ümber hageja esitatud tõenditest tulenevat järeldust, et remonditööd olid vajalikud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks ning nende maksumus oli mõistlik. Seetõttu loeb kohus hageja tõendatuks nii sõidukile tekkinud kahju ulatuse kui ka kahju hüvitamiseks kantud kulude suuruse. Asendussõiduki kulu
15.Kohus peab põhjendatuks ka hageja nõuet asendussõiduki kasutamise kulude hüvitamiseks 699 eurot 96 senti. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduki esiosa ning kannatanu teatas kindlustusandjale muu hulgas, et pärast õnnetust oli sõiduki rool viltu. Samuti nähtub esitatud dokumentidest, et sõiduki esisilla geomeetrias esines kõrvalekalle, mille kõrvaldamiseks tuli teha täiendavaid remonditöid.
2-25-125384
16.Kohus arvestab ka seda, et liikluskahju hüvitamise eesmärk on asetada kannatanu võimalikult lähedasse olukorda sellele, milles ta oleks olnud kahju tekitamata jätmise korral. Kui sõiduk ei ole kahjustuste tõttu tavapäraselt kasutatav või selle kasutamine ei ole mõistlik, on kannatanul õigus kasutada remondi ajal asendussõidukit ning vastavad kulud kujutavad endast kahju kõrvaldamiseks vajalikke kulutusi.
17.Kostja vastuväide, et sõiduki tegelik remont võinuks kesta lühemat aega, ei anna alust asendussõiduki kulusid vähendada. Sõiduki remondiprotsess ei hõlma üksnes remonditööde tegemist, vaid ka kahju käsitlemist, remondi korraldamist, vajalike varuosade hankimist ning muid remondiga lahutamatult seotud toiminguid. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et sõiduki remondi või kahjukäsitluse käigus oleks esinenud põhjendamatuid viivitusi või et asendussõiduki kasutamise periood oleks olnud ebamõistlikult pikk.
18.Täiendavalt arvestab kohus, et hageja selgituste kohaselt elab kannatanu linnast väljas ning tema leibkonnas puudus teine sõiduk, mida oleks olnud võimalik kahjustatud sõiduki asemel kasutada. Seetõttu oli sõiduk kannatanu jaoks igapäevaselt vajalik liikumisvahend. Neil asjaoludel peab kohus usutavaks ja põhjendatuks, et kannatanu vajas remondi ajal asendussõidukit, et säilitada oma tavapärane liikumisvõimalus. Seega ei olnud asendussõiduki kasutamine tingitud üksnes mugavusest, vaid objektiivsest vajadusest.
19.Arvestades kahjustuste iseloomu, remondi käigus tuvastatud tehnilisi puudusi ning seda, et kannatanu vajas sõidukit igapäevaseks kasutamiseks, peab kohus põhjendatuks asendussõiduki kasutamist 29 päeva jooksul. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et hageja kandis põhjendatult asendussõiduki kulud 699 eurot 96 senti ning nimetatud kulu tuleb kostjalt välja mõista.
20.Täiendavalt märgib kohus, et ei nõustu kostja väitega, et hageja nõude rahuldamise eelduseks oleks pooltevahelise lepingulise suhte olemasolu. LKindlS § 53 lg 1 p 2 annab kindlustusandjale õiguse nõuda väljamakstud hüvitise tagastamist sõidukijuhilt, kes põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt sündmuskohalt. Seega tuleneb hageja nõue vahetult seadusest ning selle maksmapanek ei eelda hageja ja kostja vahelise lepingulise suhte olemasolu. Viivise arvestus
21.Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist perioodil 10. oktoober 2025 kuni 30. jaanuar 2026 summas 106 euro 55 sendi väljamõistmist ning taotleb viivise väljamõistmist alates 31. jaanuarist 2026 põhinõudelt 3390 eurolt 91 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kuni kohtulahendi tegemiseni kokku summas 238 eurot 56 senti (106,55+132,01). Samuti tuleb kostjal tasuda hagejale VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates 20. juunist 2026 kuni põhinõude 3390 euro 91 sendi kohase tasumiseni. Kostja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kohta
22.Kostja palus hagi rahuldamise korral võimaldada väljamõistetava summa tasumine osamaksetena. Kohus käsitab nimetatud taotlust TsMS § 445 lg 1 mõttes taotlusena määrata kindlaks otsuse täitmise kord. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma majandusliku olukorra kohta ega muid asjaolusid, mis annaksid aluse määrata käesolevas asjas otsuse täitmise erikord. Ainuüksi üldsõnaline viide majanduslikule olukorrale ei ole piisav alus väljamõistetud rahalise nõude tasumise ajatamiseks. Võimaliku maksegraafiku kokkuleppimine on poolte otsustada. Kui kohtulahendi täitmisel tekivad täitmisega seotud küsimused, lahendatakse need seaduses ettenähtud korras täitemenetluses Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-25-125384
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Seoses hagiavalduse rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
24.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 14). Lisaks tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt RKTKm 14.04.2021, 2-1910324, p 19). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.
25.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta tasunud riigilõivu 455 eurot ning lepingulise esindaja kulusid kokku 637 euro 50 sendi ulatuses. Esindaja tunnitasu on 150 eurot. Esindajakulu hõlmab nõude asjaolude ja tõenditega tutvumist, hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist, kohtuistungil osalemist, kostja vastuväidete ja muude menetlusdokumentidega tutvumist, hageja seisukoha koostamist ning menetluskulude nimekirja koostamist(dtl 100-101).
26.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja menetlusele kulutatud aeg ning kokkulepitud tunnitasu on käesoleva vaidluse asjaolusid, vaidluse eset ja menetluse mahtu arvestades põhjendatud. Menetluses tuli hinnata liiklusõnnetuse asjaolusid, regressinõude eelduste olemasolu, kahju suurust ning vastata kostja esitatud sisulistele vastuväidetele. Kohus arvestab seejuures, et kostja esitas menetluse käigus korduvalt vastuväiteid hageja nõude aluse ja suuruse kohta, mistõttu tuli hagejal koostada täiendavaid menetlusdokumente, analüüsida kostja seisukohti ning esitada nende ümberlükkamiseks täiendavaid põhjendusi. Sellest tulenevalt peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt menetlusele kulutatud aega põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti ei pea kohus 150 euro suurust tunnitasu ülemääraseks.
27.Seetõttu loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku 1092 eurot 50 senti, millest 455 eurot on riigilõiv ja 637 eurot 50 senti lepingulise esindaja kulu. Nimetatud menetluskulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1092 euro 50 sendilt) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.