2.Välja mõista G.D-lt T.M-i kasuks alates 1. septembrist 2025 kuni T.M-i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxxxx igakuine elatis 186 eurot.
3.Elatis tasuda jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks U.D arvelduskontole nr EE201010010337476015 selgitusega „T.M, elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
4.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele, v.a alaealine laps. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.T.M (hageja) esitas 31. oktoobril 2025 Tartu Maakohtule hagi G.D (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks alates 1. septembrist 2025 perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt oli vanemate vahel kohtuväline kokkulepe, et ema maksab elatist 200 eurot kuus, kuid alates 2025. a septembrist ei ole ema lapsele elatist tasunud. Viimane laekumine oli 8. augustil 2025. Isa on lapse heaolu silmas pidades sunnitud lapsele elatise saamiseks kohtu poole pöörduma.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kostjal tööd ega kindlat sissetulekut. Kostja tegi viimase elatismakse 8. augustil 2025. Kostja ei saa asuda tööle, kuna ta oli lapseootel ja nüüd imikuga kodune. Kostja sissetulek on 900 eurot, kostja kasvatab kaht alaealist last (2aastane ja 1-kuune) ning see summa kulub elamise peale ära. Kostja soovib ligipääsu oma tütrele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.
4.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vaidlus puudub selles, et T.M-i ema on G.D ning isa on U.D .
5.PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama paragrahvi lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstaks iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kostja ei ela hagejaga koos. Kuivõrd alates septembrist 2025 ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud, on hagejal tekkinud kostja vastu elatise nõue.
6.Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg-te 1–7 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem, kui sama paragrahvi alusel arvutud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Sama paragrahvi lõigete 3–6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
7.Hagi on esitatud 31. oktoobril 2025 ning elatist nõutakse alates 1. septembrist 2025. Ajavahemikul 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026 oli indekseeritud baassumma suuruseks 282,31 eurot. Alates 1. aprillist 2026 on baassumma suuruseks 295,86 eurot. Ajavahemikul 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026 oli Eesti keskmiseks brutokuupalgaks 1981 eurot ning PKS § 101 lg-s 4 sätestatud summa suuruseks 59,43 eurot. Alates 1. aprillist 2026 on Eesti keskmine brutokuupalk 2092 eurot ning baassummale lisanduva 3% suuruseks 62,76 eurot. Ülalpidamise hulka arvestatakse ka riiklikud peretoetused ning seetõttu tuleb väljamõistetavat elatist vähendada 1/2 peretoetuste võrra, s.o 40 euro võrra.
8.Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Eeltoodud kriteeriumide alusel arvutatud elatisega võrreldes väiksemas summas võib kohus elatise välja mõista vaid mõjuval põhjusel: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS § 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei tule kohaldada PKS § 101 lg-s 6 sätestatud elatise summa proportsionaalset mahaarvamist.
9.Kostja väitel ei suuda ta miinimummääras elatist lapsehoolduspuhkusel ning tal on kaks alaealist ülalpeetavat.
tasuda,
sest
ta
on
10.PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise määra. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 järgi arvutatud miinimumsumma tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjust PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17).
11.Riigikohtu praktika järgi on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Muu hulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist
seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (vt Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 14 ja 20 ning seal viidatud kohtupraktika; 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16118651, p-d 12 ja 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
12.Mõjuva põhjuse esinemist peab tõendama kostja. Kostjalt välja mõistetava elatise vähendamiseks ei anna automaatselt alust kostja väited selle kohta, et tema sissetulekutest elatise maksmiseks ei piisa. Riigikohtu praktika järgi ei ole vanema töötus ja sissetuleku puudumine mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.4; 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p-d 14-15). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida.
13.Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (vt Riigikohtu 12. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12).
14.Kohus peab seega hindama, kas kostja varaline seisund, sh sissetulek võimaldab hagejale vajalikus suuruses elatist maksta nii, et ka kostjale endale oleks tagatud minimaalselt vajalik inimväärne seisund, arvestades seejuures kostja PKS § 102 lg-st 2 tulenevat kohustust kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui mitte, tuleb hinnata, kas kostjal on võimalik hankida enda ja lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või selle puudumisel muu vara arvel. Samuti tuleb hinnata kostja võimalusi sissetulekut saada, st tööle minna.
15.Kostja on tööealine ja töövõimeline isik, talle ei ole määratud puuet. Küll aga viibib kostja alla 1-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel. Kohus märgib, et rasedus iseenesest ei ole üldjuhul töötamist välistavaks asjaoluks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks raseduse tõttu olnud töövõimetu või et tema tööleminek oleks takistatud. Kohus nõustub hagejaga, et rasedus ei ole põhjenduseks olemasoleva lapse heaolu kahjustamiseks.
16.Kohus on teinud kostja majandusliku seisundi väljaselgitamiseks päringud riiklikkess registritesse ja krediidiasutustele. Kostjale ei kuulu kinnistuid ega mootorsõidukeid. Kostjal on pangakonto SEB Pank AS-is. Kostja viimase kuue kuu sissetuleku moodustavad peretoetused ja ülekanded eraisikutelt. Maikuus 2026 laekus vanemahüvitis 742,40 eurot ja peretoetus 160 eurot.
17.Kohus leiab, et G.D on tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu miinimumsummast väiksema elatise väljamõistmiseks. Vanem peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, seega on kohus seisukohal, et G.D-l on võimekus tasuda T.M-i ülalpidamiseks elatist 186 (742/4) eurot kuus alates
1.septembrist 2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
18.Kohus selgitab, et asjaolude muutmisel on nii elatist saama õigustatud isikul kui ka elatist maksma kohustatud isikul õigus nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kohtupraktika järgi on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
19.Kohus selgitab, et juhul kui kostja soovib lapsega suhtluskorra kindlaksmääramist, siis tuleb kohtule esitada sellekohane avaldus.
20.TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad alaealise lapse ülalpidamisasjas menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.