1.Jätta asja juurde võtmata T.P 13. mai 2026. a seletuses esitatud tõend ja 19. mai 2026. a vastuses esitatud tõendid.
2.Jätta T.P apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. juuli 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-25-1841 muutmata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.T.P (hageja, laps) esitas 3. veebruaril 2025 hagi Y.Y (kostja, isa) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates detsembrist 2024 miinimumsummas. Hagiavalduse kohaselt õpib hageja XXXXXX. Hageja ema viib hageja T. X esmaspäeva hommikul. Nädala sees on hageja isa juures X, kust käib X kooli. Hageja käib nädala sees ka võimlemistrennis. Reedel toob hageja ema hageja X X. Laupäeviti on hageja alati X ja käib ratsutamas XXX lähedal. Pühapäeviti on hageja X, kuid käib X võimlemistrennis. Selline ajajaotus on hageja seaduslikul esindajal ja kostjal kokku lepitud alates 2022. a-st. Kui hageja on haige, siis on ta X ja kostja ei ole kandnud hageja ravimiseks vajalikke kulusid. Kostja on nõus viima hagejat arsti juurde, kui arstiaeg on vahemikus esmaspäeva pärastlõuna kuni neljapäeva õhtu. Koolivaheaegadel on hageja X. Aasta lõikes viibib hageja ema juures keskmiselt 60 päeva rohkem kui isa juures. Kostja ei ole nõus hagejaga seotud kulusid võrdselt tasuma. Ta ei osta hagejale riideid, jalanõusid, võimlemisvahendeid ega ratsutamisega seonduvat varustust. Kostja ei ole nõus maksma ka hageja kooliga seonduvaid arveid ega kütusekulusid ja ei tasu õppekäikudega seotud kulusid ega hageja sünnipäevaga seonduvaid kulusid. Kostja on nõus andma hagejale ülalpidamist septembrist maini 100 eurot kuus. Lapsetoetus 80 eurot laekub hageja esindaja arvele. Hageja tegeleb võimlemisega võistlusspordi tasemel ja käib võistlustel, millega kaasnevad kulud. Keskmiselt maksab võistlustel osalemine 50 eurot kord. Võimlemise trikood maksavad keskmiselt 300 eurot, järelturult 100–150 eurot. Kui hageja hakkab rühmakavaga esinema, tuleb trikoo tellida õmblejalt ja see maksab umbes 300 eurot. Võimlemise trenni kuutasu on 80 eurot. Võistlustel käimisega kaasnevad transpordikulud, laagrikulud (nt eelmine suvi 240 eurot), vajadusel eratrennid 35 eurot kord. Hageja esindaja omab kinnisvara. Tal pole sõidukeid, kuid on sõiduauto kasutamise võimalus. Hageja esindaja töötab raamatukoguhoidjana.
Hageja kulud ühes kuus jaotuvad järgmiselt: eluasemekulud jaotuvad pigem vanamete vahel võrdselt, toidukulud jaotuvad pigem võrdselt (hageja esindaja kannab argipäeviti hagejale toiduks 5 eurot), transpordikulud 137 eurot, sidekulude kohta hageja esindajal infot pole (hagejal on telefoni- ja internetipakett), tervishoiukulud on vajaduspõhised, koolikohustuse täitmise kulud 115 eurot + toiduraha 1,20 eurot päevas, kulud riietele ja jalanõudele on vastavalt vajadusele, muud püsikulud on võimlemistrenn 80 eurot kuus, ratsatrenn 80 eurot kuus, võimlemise laager 240 eurot kord aastas, trikoo kord aastas 300 eurot, võistlustel osalemine keskmiselt 450 eurot aastas. Hageja esindaja täpsustas hageja keskmisi kulusid ühes kuus: kooli õppemaks 115 eurot, toiduraha koolis 17,50 eurot, ühistransport 7,50 eurot, kooliga seotud kütusekulud 60 eurot, õppekäigud (sh teatripiletid, õpetajate ja treenerite kingitused) 12,50 eurot, võimlemisklubi kulud 140,41 eurot, trenni ja võistluste kütusekulud 43 eurot, võimlemise riided ja vahendid 12 eurot, võimlemise riided ja vahendid võistlusteks 45 eurot, ratsatrenni kulud 60 eurot, ratsatrenni kütusekulud 12 eurot, tervishoiukulud 11 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot, taskuraha 30 eurot, vabaajakulud 15 eurot, mänguasjad 30 eurot ja telefon 10 eurot, kokku 707 eurot, millest 592 eurot maksab hageja esindaja ja 115 eurot maksab kostja. 31.03.2025 laekus kostjalt ühistranspordi kaardi katteks 90 eurot ja lisaks 100 eurot aprillikulude katteks. 13.05.2025 laekus 100 eurot, aprillis ei maksnud kostja midagi. Treenerite sõnul on hagejal võimlemisega palju potentsiaali ja nad pakkusid hagejale kohta kõige tugevamas võistlusgrupis, kus treeningud toimuvad viiel korral nädalas. Võistlused on nii individuaal- kui ka rühmakavas (individuaalkava osalustasu 50–60 eurot, rühmaga 15–25 eurot, + erinevad trikood). Hageja tegeleb jätkuvalt ratsutamisega. Suvekuudel on rohkem vaba aega ning soov minna trenni on muutunud igapäevaseks. Juunis 2025 laekus kostjalt 100 eurot. Hageja täpsustas, et soovib kostjalt elatist 300 eurot kuus.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja elab kostja juures esmaspäevast reedeni igakuiselt (v.a suvekuud, vabagraafik). Kostja teeb igakuiselt ülekandeid hageja seadusliku esindaja kontole 100 eurot. Hageja esindaja poolt kantud kulud lapse heaks ei ole midagi muud kui temapoolne panus hageja heaolu tagamiseks. Kostja esitas enda keskmised kulud hagejale ühes kuus: kool 100 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, ratsatrenn 70 eurot, hügieen 5 eurot, hageja transport 45 eurot, transpordikaart 7,50 eurot, taskuraha 40 eurot, vabaaja kulud 125 eurot, telefon 12,50 eurot, mänguasjad (mototehnika) 100 eurot, kokku 525 eurot. Kostja märkis, et peab enda eluasemekulud üksinda maksma. Samas hageja esindajal eluasemekulud kas puuduvad või ta saab neid jagada. Kostja kahtles hageja esindaja väites, et hageja vajab jätkuvalt dermatiidiravi. Hageja esindaja elab üle oma võimete ning on hagejale valinud liiga palju trenne, mis on põhjustanud hagejale ülekoormuse. Hageja on tihti kaevanud jalavalu üle ning kooliarsti sõnul tuleks trennide arvukust vähendada. See omakorda aitaks lahendada hageja esindaja rahalisi probleeme. Reaalne trennide arv võiks jääda 2-3 trennikorra piiresse. Kuna hageja käib kahes ratsatrennis, siis oleks üheks lahenduseks loobumine ühest hobusest. Kostja kinnitas, et ostab hagejale riideid, kuid neid hageja esindaja juurde ei saada, sest esindaja sõnul on need ära antud või müüdud. Kostja ei pea maksma kinni hageja valikuid riiete ja kõige muu osas. Kostjal on lisaks kütusekuludele ka autoga seonduvad muud kulud (kindlustus, automaks, remondikulud, hoolduskulud, ülevaatus), mida hageja esindajal ei ole. Kostjal teatas, et tal ei ole esitada tõendeid hagejale tehtud kulude kohta, sest ta üldiselt tasub sularahas ega kogu arveid. Tõestusena peaks piisama, et hagejal on katus pea kohal, kõht täis,
riided seljas, koolis-trennides käidud ning kodu mõnus ja soe. Aprilli eest tegi kostja makse märtsikuu viimasel päeval. Kostja teatas, et ta käib juhutöid tegemas. Kostja keskmine sissetulek on alla 1000 euro kuus, võib öelda, et miinimumpalk.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 18. juuli 2025. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.07.2025 150 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXXX) perioodil 03.02.2025–30.06.2025 ühekordse summana 250 eurot ja tagasiulatuvalt perioodil 01.12.2024–02.02.2025 ühekordse summana 150 eurot ja märkis, et elatis tuleb maksta B.M R. pangakontole, selgitusega „T.P elatis“. Lapsel on jagatud elukoht: koolipäevadel esmaspäevast reedeni elab ta isa juures ja reede õhtust esmaspäeva hommikuni ning enamiku ajast koolivaheagadel ema juures. Nõude esitamisel elatise seadusjärgses määras ei ole hageja esindaja arvestanud perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-ga 6, s.o hageja jagatud elukohaga, mille osas puudub pooltel vaidlus. Hageja elab koolipäevadel kostja juures ning nädalavahetustel, pühadel ja koolivaheaegadel ema juures. Maakohtu arvutuste kohaselt elab hageja kostja juures aastas umbes 175 päeva ning ema juures 189 päeva aastas. Seega elab hageja kostja juures keskmiselt 14,58 päeva (175p / 12k) ehk ümardatult 15 päeva kuus. Eeltoodu tähendab seda, et hageja viibib kostja juures sisuliselt poole ajast, mistõttu kujuneb seadusjärgse miinimumelatise suuruseks 0 eurot. Kostja on siiani kandnud hageja emale 100 eurot kuus ning ise maksnud ühistranspordi- ja sidekulud kokku 20 eurot kuus (7,5+12,5). Nimetatud asjaolude üle pooltel vaidlus puudub. Maakohus tugines PKS §-le 99 ja leidis, et hageja vanemate sissetulekutes ei esine olulist erinevust. Hageja ema sissetulekud on 1100 eurot kuus. Kostja on enda sõnul hetkel töötu ja teeb juhutöid, kuid tema sissetulek jääb alla 1000 euro, umbes miinimumpalga piiresse (töötasu alammäär on käesoleval aastal 886 eurot). Mõlemal vanemal on kinnisvara, isal autod. Kohtu hinnangul on vanemate varalise seis enam-vähem võrdne. Hageja igakuistest kuludest eluasemekulud, toidukulud, hügieenikulud, sidekulud ja vabaajakulud (sh mänguasjad) kannavad mõlemad vanemad vahetult ning nende kulude osas puudub vaidlus. Samuti puudub vaidlus koolikulude osas, kuna kostja nõustus nende kuludega istungil. Koolikulud on kokku 132 eurot (õppemaks 115 eurot kuus, lisaks toiduraha keskmiselt 17–20 eurot kuus). Neid kulusid maakohus eraldi ei hinnanud. Eraldi ei hinda kohus ka ravimite- ja transpordikulusid ning riiete- ja jalanõude kulusid (v.a hobidega seonduvad kulud), kuna kohtu hinnangul kannavad neid kulusid mõlemad vanemad ja mh ka vahetult. Puuduvad tõendeid, et laps ka käeolevalt vajab dermatiidiga (diagnoositi 2017. a) seoses ravimeid või erikosmeetikat. Pole teavet, et muid ravimeid (nt nohu ja köha jm tavapärased ravimid) kannaks üksi emb-kumb vanem. Kohtu hinnangul ostavad hagejale vajalikud riided ja jalanõud (va. hobidega seotud) mõlemad vanemad ning asja materjalide alusel pole alust järeldada ning pole ka tõendatud, et hagejal puuduvad kummagi vanema juures riided või et üks vanematest oleks üksinda kõik hageja kulud riietele ja jalanõudele kandnud. Seoses transpordikuludega märgib kohus, et neid kulusid kannavad samuti mõlemad vanemad ning hageja ema suuremad transpordikulud on seotud eeskätt ema enda valikutega, eelkõige
elukohavalikuga. Üks vanem ei pea teise otsuseid, mida on võimalik mõistlikumalt ja kulusäästlikumalt teha, kinni maksma. Mõlemad vanemad peavad oma transpordikulud ise kandma. Hageja kuludena ei loe kohus kummagi vanema poolt märgitud taskuraha. Tegemist ei ole hageja vajalike kuludega ja seda ei saa käsitada ülalpidamisena, vaid see on hagejale vabaks kasutamiseks antavad rahalised vahendid. Taskurahast ei kanta hageja eluks vajalikke kulusid. Hagi materjalide pinnalt on hagejal tavapärasest suuremad kulud seoses tasulise kooli ning kallite hobide/trennide tõttu (iluvõimlemine ja ratsutamine). Nendega seotud kulud kannab hageja ema, v.a isa poolt tasutav 100 eurot kuus, mida ta ise käsitleb kui panust kooli õppemaksu. Seetõttu on võimalik hagejal elatist nõuda ning nõude lahendamisel tuleb hinnata hageja kulusid. Kohtule esitatud andmete kohaselt on hageja kuludeks õppekäigud (sh teatripiletid, õpetajate ja treenerite kingitused) 12 eurot kuus, võimlemistrenni kulud 140 eurot kuus, võimlemisega seotud vahendid 12 eurot kuus, võimlemisega seotud vahendid võistlusteks 45 eurot kuus, ratsatrennide tasu 60 eurot kuus ning koolikulud 132 eurot (115 eurot õppemaks ja 17 eurot toidukulu), kokku 401 eurot on kulud, mida kannab hageja ema ning mida kostja ise vahetult ei kanna. Isa on tasunud elatisena seni 100 eurot kuus, mida ta on lugenud osaks kooliga seotud kuludest. Kulud on seotud hageja koolikohustuse täitmisega ning hobidega. Nimetatud kulude kohta on esitatud ka tõendid (dtl 80–246). Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja kulud koolile ja hobidele on tavapärasest oluliselt suuremad. Lapse hobide valik ja nende maht on isikuhooldusõiguse küsimused ja kuna vanematel on ühine hooldusõigus, tuleb neil selles osas kokku leppida. Nimetatud küsimust ei lahenda kohus elatise nõude menetlemisel. Lapse sotsiaalseks ja füüsiliseks arenguks on oluline (teatud ulatuses ja lapse võimetele vastavalt) kooliväliste hobidega tegelemine ja iseenesest on kulud neile põhjendatud, kui vanemad on niimoodi otsustanud. Hageja tavaliseks elulaadiks on PKS § 99 lg 1 mõttes saanud iluvõimlemine ja ratsutamine. Eeldatavalt ei sooviks hageja kummastki loobuda. Samas möönis maakohus, et hageja ülalpidamise ulatus sõltub eeskätt ka mõlema vanema varalisest seisundist ehk hageja tavapärase elulaadi kujundavad tegelikult tema ema ja kostja käsutuses olevad rahalised vahendid. Kui hagejale on valitud liiga palju trenne ja/või need toimuvad liiga tihti ning selline elukorraldus mõjub negatiivselt kummagi vanema võimekusele tasuda nii enda kui hageja kulusid, siis tuleb trennide valikut või trennikordi piirata või teha elukorralduses muid muudatusi. Kummagi vanema (põhimõtteliselt võrdne) panus lapse koolikohustuse täitmise ja hobide kulude kandmisse peaks olema ca 200 eurot kuus. Seejuures lisandub see kulu hageja tavakuludele (eluase, riided, toit, transport jne), mida vanemad vahetult kannavad. Kostja pole vaielnud vastu lapse kooliga seotud kuludele. Hageja kulud trennidele ühes kuus on kokku 257 eurot, mis on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur summa ühe 9-aastase lapse kohta, eriti arvestades hageja mõlema vanema majanduslikku seisu (sissetulek isal umbes 900 eurot ja emal 1100 eurot). Elatise nõude lahendamisel arvestab kohus lapse mõistlikke kulusid ja vanemate võimekust neid kulusid ka kanda. On ilmne, et kummagi vanema sissetulek ei võimalda tegelikult kanda lapse hobidega seotud kulusid sellisel määral, nagu seda on esitanud hageja seaduslik esindaja. Vanemate kooselu ajal oli laps väiksem ja hobidega seotud kulud eelduslikult ka väiksemad, kuid need on ajas kasvanud. Kohtumenetluses on ka selgunud, et lapse kulukate hobide valik on säilinud (ja ka kasvanud) peamiselt hageja esindaja toetusel, arvestamata seda, kas teine vanem on võimeline nende kulude kandmisel osalema ulatuses, nagu hageja esindaja seda sooviks.
Antud olukorras (s.o vanemate majandlikus seisukorras), ei ole ilmselt võimalik säilitada lapse senist elulaadi – tegelemist kõigi hobidega soovitud ulatuses. Maakohus leidis, et õiglane on mõista kostjalt lapse kulude katteks lisaks vahetule ülalpidamisele välja rahalise elatise 150 eurot kuus. Ülejäänud pooles ulatuses peab kulud kandma hageja ema. Kui hageja ema otsustab, et hagejal on vaja käia rohkemates trennides, siis tuleb tal endal leida lisa rahalised vahendid enda otsuste täitmiseks. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus alates 03.02.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kuna kostja on tasunud elatist 100 eurot kuus kuni juunini 2025 kaasa arvatud (dtl 259, 264), tuleb kostjal maksta perioodil 03.02.2025–30.06.2025 elatist 50 eurot kuus ning alates 01.07.2025 150 eurot kuus. Hageja on nõudnud elatist ka tagasiulatuvalt 01.12.2024–02.02.2025. Hagejate tagasiulatuv elatise nõue PKS § 108 alusel on põhjendatud osaliselt. Kostja on tasunud hagejale perioodil detsember 2024 – veebruar 2025 iga kuu elatist 100 eurot, kokku 300 eurot (dtl 259). Seega mõistab kohus hagejale tagasiulatuva elatise välja ühekordse summana 150 eurot [detsember 2024 50 eurot (150-100 eurot), jaanuar 2025 50 eurot (150-100 eurot)]. Veebruaris kahe päeva eest oli elatis 10,71 eurot ning terve veebruar 150 eurot. Kostja maksis veebruaris 100 eurot, millest on kaetud 10,71 eurot ning perioodi 03.02.2025–28.02.2025 eest 89,29 eurot, elatist jäi üles veel 50 eurot. Kokku elatis perioodi 01.12.2024–02.02.2025 on 150 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel määras kohus, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta hageja esindaja pangakontole. Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse osaliselt tühistada (resolutsiooni p-d 1, 2.1 ja 2.2), paludes mõista välja elatise seadusega sätestatud miinimummääras. Kostja pole varem kandnud hageja jooksvaid kulusid vahetult ja võrdselt ja ta pole esitanud ka tõendeid, mis kinnitaks vastupidist. Kostja pole taganud hagejale vahepalasid enne trenni, kuigi lapsel on kõht tühi ja lõuna ja õhtusöögi vahele jääb ligi 6 tundi. Kostja seisukoht on, et piisab hommikusöögist X, koolilõunast ja õhtusöögist kodus. Kostja pole esitanud ühtegi tõendit (fotot ega arvet), et ta oleks soetanud hagejale igapäevaseks kasutamiseks vajalikke riideid või kooliks vajalikke vahendeid. Vahetusjalanõude ostmisele oli kostja vastu, leides, et selleks on elatisraha 150 eurot ja lastetoetus (80 eurot). Kostja pole aidanud osta vahendeid hageja hobide jaoks (iluvõimlemine ja ratsutamine), kuigi kulud on kasvanud. Kostja ei ole panustanud ravimite ostmisesse, kui hageja on haige olnud. Kostjal on võimalik tagada hagejale senine elulaad – ta on renoveerinud lisaks elukohale ka maja X valla ning tema perre on sündinud teine laps. Juulis 2025 viibis hageja isa juures 4.–7.07, augustis 2025 viibis ta isa juures 4.–8.08 ja 18.– 21.08, septembris 2025 viibis ta isa juures 2.–5.09 ja 17.–19.09. Alates septembrist 2025 on hageja ja hageja ema elukoht X.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on järjepidevalt osalenud lapse ülalpidamises nii rahaliselt kui ka praktiliselt. Laps on regulaarselt viibinud isa juures ning kostja on taganud talle toidu, majutuse, riided ja transpordi nendel perioodidel, mil laps tema juures viibib. Kostja on tasunud lapse
ülalpidamiseks igakuiselt kokkulepitud summad ning on lisaks panustanud muude vajalike kulutuste katmisse vastavalt lapse vajadustele ja oma võimalustele. Tõendamata on väide, et kostja ei ole kandnud kulusid vahetult. Kostja on korduvalt ostnud lapsele hooajalisi rõivaid ja jalanõusid, samuti kooli ja treeningutega seotud tarvikuid. Kõik kulud ei pruugi olla dokumentaalselt tõendatud, sest osa oste on tehtud tavapäraste igapäevaste ostude käigus, mis ei pruugi alati jätta jälge arvetel. See ei tähenda, et neid kulutusi ei oleks tehtud. Isa on panustanud lapse hobide ja tegevuste võimaldamisse oma võimaluste piires. Asjaolu, et lapse elukoht on nüüd X, ei muuda iseenesest ülalpidamiskohustuse ulatust ega jaotust. Lapse ülalpidamine peab olema mõlema vanema ühine kohustus, mitte ainult ühe poole kanda. Kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust oma sissetuleku ja elukorralduse piires. Hageja viited kostja majanduslikule olukorrale ja varale on oletuslikud ning ei saa olla aluseks ülalpidamiskohustuse suurendamisele ilma konkreetsete tõenditeta kostja tegeliku sissetuleku kohta. Lapse elukorraldus on olnud vahelduv ning kostja on reaalselt lapse ülalpidamisse panustanud nii ajalises kui rahalises mõttes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult hagi osaliselt rahuldanud. Hageja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt. Hageja on esitanud 13. mai 2026. a seletuses tõendi vastuseks kostja väitele seoses domeeniga. Kuivõrd see tõend on esitatud hilinenult (pärast asjas kirjaliku menetluse määruse tegemist) ning pole ka asja lahendamise seisukohalt asjakohane, jätab ringkonnakohus nimetatud tõendi asja materjalide juurde võtmata. Lisaks on hageja esitanud 19. mail 2026 tõendid ravi ja ravikulude kohta, mis puudutavad hageja Egiptuse reisiga seotud haigestumise ravi. Kuivõrd ka need tõendid on esitatud hilinenult (pärast kirjaliku menetluse määruse tegemist) ja ei esine TsMS §-s 331 sätestatud aluseid, mis võimaldaks tõendid vastu võtta, jätab ringkonnakohus need asja materjalide juurde võtmata ega arvesta nendega.
8.Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Hageja on ringkonnakohtus viidanud, et elukorralduses on toimunud muudatused – hageja ja ta ema elukoht on nüüd X. Maakohus tuvastas, et lapsel on jagatud elukoht: koolipäevadel esmaspäevast reedeni elab ta isa juures ja reede õhtust esmaspäeva hommikuni ning enamiku ajast koolivaheagadel ema juures. Ringkonnakohtule hageja esitatud kalender ja tabel (dtl 324–325, 366–367, 371–372, 443), kus on märgitud viibimised kostja juures, on käsitatav poole kirjaliku seletusena. Hageja ema koostatud tabelist ei saa teha ringkonnakohtu hinnangul järeldust selle kohta, et kostja juures viibimine oleks X kolimise järel oluliselt muutunud. Kostja on mh hageja väidetule ka vastu vaielnud, leides, et lapsel on endiselt vahelduv elukoht. Mh selgitas hageja ema ringkonnakohtu istungil, et laps ise otsustab, kas läheb isa juurde pärast kooli (vt dtl 376). Seega ei ole võimalik asja materjalide alusel tuvastada, et laps viibiks isa juures oluliselt vähem kui varem. Eeltoodust tulenevalt lähtub ringkonnakohus elatisenõude üle otsustamisel sellest, et lapsel on endiselt vahelduv elukoht.
8.2.Maakohus on põhjendatult mõistnud kostjalt välja hageja kasuks elatise 150 eurot kuus. Maakohus leidis, et õiglane on mõista kostjalt lapse kulude katteks lisaks vahetule ülalpidamisele välja elatis 150 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et teatud hobidega tegelemine on küll lapse huvides, aga seejuures tuleb arvestada ka kummagi vanema suutlikkusega kulusid kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kummagi vanema sissetulek (isal u 1000 eurot kuus ja emal 1100 eurot kuus) ei võimalda kanda lapse kallite hobidega (ratsutamise ja iluvõimlemisega) seotud kulusid sellisel määral, nagu seda on soovinud hageja ema. Selle üle, et hageja hobidega seotud kulutused on suured (vt mh hageja tabel dtl 326, 373), ei ole ka pooltel vaidlust, mh on sellega nõustunud kostja ringkonnakohtu istungil (dtl 378).
8.3.Hageja on tuginenud apellatsioonkaebuses sellele, et kostja ei ole vahetult hagejat ülal pidanud. Ringkonnakohtus on kostja esitanud fotosid hagejale tehtud kulutuste/ostude kohta, mh riiete kohta, mis ta enda väitel on lapsele soetanud (dtl 382–414). Hageja ema on küll mitmete fotode osas vastu vaielnud, tuginedes mh sellele, et osa asjadest on ostetud aastaid tagasi (nt dtl 383, 385), osa riietest olid liiga väikesed, osa on tema enda ostetud või et ta pole neid riideid varem näinud. Samas leiab ringkonnakohus, et kostja on esitatud fotodega tõendanud, et ta tagab lapsele vajalike riiete olemasolu lapse tema juures viibimise ajal ja nõustuda ei saa sellega, nagu ei peaks kostja hagejat vahetult ülal, kui laps viibib tema juures. Ringkonnakohtu istungil juhtis ringkonnakohus vanemate tähelepanu sellele, et mõistlik oleks kulude kokkuhoiu tagamiseks vanematel omavahel kokku leppida ka riiete ostmisega seonduv, et vältida topeltkulude tegemist.
8.4.Hageja on viidanud sellele, et kostja ei pane lapsele vahepalasid söögiks kaasa. Ringkonnakohtu istungil arutatust nähtub, et isa on andnud lapsele taskuraha, aga laps ei osta mitte süüa, vaid kogub seda (dtl 379). Nimetatu pole aluseks kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatisesummat tõsta. Samas on kostjale ringkonnakohtu istungil selgitatud, et erimeelsuste vältimiseks tuleks isal anda lapsele kaasa vahepalad (dtl 379).
8.5.Hageja on viidanud sellele, et kostja majanduslik olukord on parem, kui ta välja näitab, tuginedes seejuures asjaolule, et ta on renoveerinud maja ja käib perega reisil. Ringkonnakohus leiab, et ka eeltoodud väited ei anna alust suurema elatise väljamõistmiseks. Asjas esitatud kostja konto väljavõttest (dtl 416–428) ei nähtu kostjal sellises ulatuses sissetulekuid, mille puhul saaks järeldada, et kostja majanduslik seisund on parem tema väidetust. Seda, et isik varjaks sissetulekuid, ei ole asjas võimalik tuvastada. Ka pildid renoveerimisjärgus majast (dtl 444) ja maja seisundist enne seda (dtl 445–449) ei anna alust maakohtu lahendi tühistamiseks. Asjaolust, et kostja on kogunud raha, et minna perega, sh hagejaga Egiptusesse reisile, ei saa järeldada pahatahtlikkust elatise maksmisega seoses või seda, et kostja majanduslik seisund oleks oluliselt parem väidetust.
8.6.Hageja on väitnud, et kostja pole tasunud hageja ravikulude eest. Väide, et hageja vajab dermatiidist tulenevalt ravikreeme, ei anna alust maakohtu lahendi tühistamiseks. Tõenditest, et apteegis on tehtud kulutusi ja tellitud Orto lehelt tooteid (dtl 330, 331, 335–336, 343, 347, 351, 355, 356, 359, 363), ei saa järeldada, et maakohtu järeldus oleks vale või et kõik kulutused oleks seotud dermatiidi raviga. Samuti ei saa eeltoodud tõenditest järeldada, et isa poleks ajal, mil laps viibib tema juures, taganud hagejale haigestumise korral ravi. Arvestades seda, et kostja on kohustatud tagama lapsele eluks vajaliku enda juures viibides, tuleb kostjal vajaduse korral ka tagada ravimid (sh ravikreemid), kui hageja neid oma tervislikust seisundist tulenevalt vajab. Ka eriarsti vastuvõtu info (dtl 463) pole aluseks elatisesumma suurendamiseks. Nimetatud väljavõttes märgitu, et hagejale on lubatud kehalisele ettevalmistusele vastava eakohase koormusega sportimine viitab hageja heale tervislikule seisundile. Arsti soovitust tarbida D-vitamiini talveperioodil tuleb mõlemal vanemal arvestada
ja vitamiini võtmise ka vanema juures viibimise ajal tagada. Samas pole alust seetõttu elatisesummat suurendada.
8.7.Hageja väide, justkui viitaks kostja heale majanduslikule olukorrale asjaolu, et kostjal on sündinud veel üks laps, ei ole aluseks maakohtu lahendi tühistamiseks ega elatissumma suurendamiseks. Vastupidi, teise lapse olemasolu võib olla PKS § 102 lg 2 kohaselt mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks, kui sättes vajalikud eeldused on täidetud.
8.8.Hageja ema kirjavahetus kostjaga, kus hageja ema väljendab kostja suhtes rahulolematust, heidab mh kostjale ette erinevate esemete ostmata jätmist või kaasa panemata jätmist, taskuraha andmata jätmist ja annab juhiseid lapsega seonduvalt (dtl 298–313, 315, 450, 451–456, 457, 458–462) iseloomustab vanemate erinevaid arusaamu, kuid ei anna alust elatisesummat suurendada.
9.Kõike eeltoodut arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
10.Kostja on esitatud lõplikes seisukohtades (dtl 476) märkinud mh, et palub „Määrata kindlaks lapse viibimiskord (nt vahelduv nädalapõhine kord või muu selge jaotus), et vältida edasisi vaidlusi ning tagada stabiilne korraldus lapse jaoks.“ Eelnevat võib mõista kui taotlust määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord. Kuivõrd praegune vaidlus puudutab elatise maksmist (menetluses on hageja hagi kostja vastu), tegemist on ringkonnakohtu ehk teise astme menetlusega, ei saa ringkonnakohus vastavat taotlust läbi vaadata (TsMS § 9 lg 3 ja § 12). Soovi korral saab kostja esitada vastava suhtluskorra kindlaksmääramise avalduse eraldi avaldusena maakohtusse ja seda saab menetleda seejärel eraldi tsiviilasjana maakohus. Samuti saavad pooled ise suhtluskorras kohtuväliselt kokku leppida, mis välistaks uue kohtuvaidluse.
11.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Muul viisil menetluskulude jaotamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegustel asjaoludel põhjendatud. Arvestades menetluskulude jaotust ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.