3.3.vähendada alates XXX kuni 31.03.2026 R. T.lt E. T. kasuks väljamõistetud elatise suurust 232,58 euroni kuus.
4.Jätta rahuldamata R. T. nõue vähendada E. T. kasuks välja mõistetud elatist perioodi eest alates 01.04.2026 kuni täisealiseks saamiseni.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja on kostjate isa. Pärnu Maakohtu 02.10.2017 määrusega mõisteti kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 235 eurot kuus. Hageja majanduslik seisund ei võimaldada ülalpidamist sellises ulatuses anda. Hageja igakuine netosissetulek on keskmiselt 550 eurot kuus. Igakuised vältimatud püsikulutused on ca 480 eurot. Hageja on püüdnud teha juhutöid, et oma sissetulekuid suurendada, kuid tööd on keeruline leida. Hagejal on XXX. 09.05.2024 kuni 08.05.2025 oli hagejal osaline töövõime. Varasemalt kostja elas oma emaga XXX, alates 2024.a. juulist elab üürikorteris XXX, et olla lastele lähemal. Lapsed viibivad hagejaga koolivaheaegadel, siis hageja kannab vahetult kulutused toidule ning on käinud lastel autoga järgi. Hageja on ostnud ka riideid ja jalanõusid. Kostjate kulutused on üle paisutatud. Hageja palub vähendada kummagi kostja kasuks välja mõistetud elatist 40 euroni kuus kuni vastavalt kummagi kostja täisealiseks saamiseni. Kostjate seisukohad
2.Kostjad vaidlevad hagile vastu. 2024.a. suvel olid lapsed oma isapoolse vanaema juures XXX, lastega kohtus kostja seal vähe, mõned üksikud korrad, samuti on kostja lapsi üksikud korrad sõidutanud. Varasemalt tegi seda laste ema, nüüd lapsed sõidavad ise ühistranspordiga. Lapsed viibivad isapoolse vanaema juures osaliselt jõulu- ja suvevaheajal, kohtumistes lepib ema kokku vanaemaga, hageja suhtleb lastega üksnes aeg-ajalt telefonis. Laste ema on kandnud laste jaoks raha ja ostnud ka süüa kaasa, kui lapsed on olnud XXX. Hageja kasutab oma venna kontot, sest tema enda kontod on arestitud. Laste vajadused on ajas suurenevad. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et vastavalt Pärnu Maakohtu 02.10.2017 määrusele tsiviilasjas XXX (maksekäsk), on kostjal kohustus tasuda kummalegi hagejale elatist 235 eurot kuus alates 10.07.2017 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni (dtl 210-211).
4.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
5.Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11). Kohus leiab, et viidatud seisukoht on asjakohane lisaks kompromissi kinnitamisele ka muudel juhtudel, kui varasemas kohtulahendis asjaolusid märgitud ei ole. Kuivõrd varasem menetlus oli maksekäsu kiirmenetlus, siis menetluses tervikuna asjaolusid välja ei toodud.
6.PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot, alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot ning alates 01.04.2026.a. 295,86 eurot.
7.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lapsetoetus on 80 eurot kuus, alates kolmandast lapsest 100 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot kuus (PHS § 21 lg 2). Kostjad on välja toonud, et ema peres kasvab kokku neli last. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on emal lisaks kostjatele veel kaks alaealist last, kes on sündinud XXX ja XXX.
8.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei ole välja toonud, et kostja kohtuks lastega regulaarselt, et vanemad oleksid leppinud kokku lastega suhtlemise korralduses või et suhtluskord oleks määratud kohtulahendiga. Hageja märkis, et lapsed on viibinud temaga koolivaheaegadel, kostjad tõid välja, et lapsed on olnud vaheaegadel pikemaid perioode isapoolse vanaema juures, kuid nad ei ole sellel ajal olnud hageja ülalpidamisel (ema kirjavahetus vanaemaga dtl 41-72). Kostjate 08.04.2026 seisukoha kohaselt ei ole hageja 2026.a. lapsi enda juurde võtnud, enne seda olid lapsed isaga 06.06.2025 ja 2025.a. edasiselt 1 või 2 korda. Kohus leiab, et esitatu ei võimalda tuvastada, et kumbki laps viibiks hageja juures aasta keskmisena seitse või enam ööpäeva kuus.
9.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostjate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.
10.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: kostja I - alates 02.07.2024 kuni 31.03.2025.a. 250,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,5 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450:2:2 jagada 3 lapsega)); - alates 01.04.2025 kuni 26.06.2025.a. 264,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 - 37,5); - alates XXX kuni 31.03.2026.a. 273,62 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 - 28,13 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450:2:2 jagada 4 lapsega)); - alates 01.04.2026.a. 290,50 eurot kuus (295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40 - 28,13); kostja II - alates 02.07.2024 kuni 31.03.2025.a. 212,69 eurot kuus (250,22 x 0,85); - alates 01.04.2025 kuni 26.06.2025.a. 224,60 eurot kuus (264,24 x 0,85);
- alates XXX kuni 31.03.2026.a. 232,58 eurot kuus (273,62 x 0,85); - alates 01.04.2026.a. 246,93 eurot kuus (290,5 x 0,85).
11.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja leiab, et tema ülalpidamiskohustust tuleks vähendada alla PKS § 101 sätestatud ulatuse tulenevalt majanduslikust olukorrast ning asjaolust, et hagejal on osaline töövõime. Esitatust nähtuvalt oli hagejal tuvastatud osaline töövõime perioodiks 09.05.2024 – 08.05.2025 (dtl 147-148).
12.Kohus leiab, et töövõime osaline puudumine ei ole seisundiks, mis objektiivselt välistaks mistahes sissetuleku teenimise võimaluse. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20).
13.Hageja märkis, et tema keskmine netosissetulek on ca 550 eurot kuus, vältimatud püsikulutused on ca 480 eurot kuus (so eluase 250 eurot; toit 100 eurot; transport 70 eurot; tervishoid 20 eurot; hügieen 15 eurot; side 15,238 eurot; riided-jalanõud 10 eurot). Töötukassa vastuse kohaselt (dtl 205-206) maksti hagejale kuni 2025.a. juunini töövõimetoetust. Töövõimetoetus kanti N. S. arvele. Nähtuvalt hageja XXX konto väljavõttest (dtl 149-152, 153) on hageja asunud alates 2025.a. jaanuarist tööle XXX AS-is, töötasu ja töövõimetoetuse laekumised kokku 2025.a. veebruarist maini (töötasu jaanuar-aprill eest) on keskmiselt 956,29 eurot kuus. Hageja oli seega vaatamata osalisele töövõimele võimeline saama sissetulekut vähemalt nimetatud ulatuses.
14.Kohus selgitas hagejale 08.07.2025, et hagejal tuleb esitada tõendid mh oma igakuiste püsikulutuste kohta. 08.04.2026 määrusega tegi kohus hagejale ettepaneku selgitada, millest koosnevad eluasemekulu 250 eurot, sidekulu 15,238 eurot ning transpordikulu 70 eurot kuus ning esitada vastavate kulude tõendamiseks ka tõendid, nt üürileping, arved, tšekid. Kohus märkis ka, et vastavate kulutuste tegemine ei nähtu mh menetlusse esitatud hageja kontode väljavõtetest ning et nähtuvalt hageja XXX konto väljavõttest on hageja kandnud pidevalt enamiku oma kontole laekunud vahenditest N. S. arvele. Kohus palus hagejal selgitada, mis oli nende maksete eesmärk. Hageja kohtule ei vastanud ning tõendeid ei esitanud.
15.Kohus leiab, et sissetulek 956,29 eurot kuus võimaldas anda kostjatele ülalpidamist PKS § 101järgses ulatuses perioodil, kui hageja töövõime oli osaline (956,29 - 250,22 - 212,69 = 493,38; 956,29 - 264,24 - 224,6 = 467,45). Kostja ei ole tõendanud, et tema vältimatud püsikulutused ületanuksid 467,45 eurot kuus.
16.Perioodi osas alates 09.05.2025 kostja asjaolusid, mis võiksid anda alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101-järgse ulatuse, välja toonud ei ole. Ainuüksi sissetuleku väiksus selliseks asjaoluks olla ei saa, lapsevanemal on kohustus teenida piisavat sissetulekut, et anda oma alaealistele lastele ülalpidamist vähemalt PKS § 101-järgses ulatuses. Seoses lastele kulutuste tegemisega märgib kohus, et hagejal on vastavalt kohtulahendile kohustus anda ülalpidamist elatise tasumise teel. Hageja ei ole välja toonud, et ta oleks laste emaga kokku leppinud riiete või jalanõude ostmises elatise tasumise asemel.
17.Perioodil alates hagi esitamisest 02.07.2024 kuni 31.03.2026 ületas varasema kohtulahendiga välja mõistetud elatis 235 eurot kuus kostja II PKS § 101-järgi arvutatud elatise. Kostjad on välja toonud, et nende vajadused vastavad seadusjärgse miinimumelatise ulatusele. Kohus rahuldab kostja II vastu esitatud nõude osaliselt ning vähendab kostja II kasuks välja mõistetud elatist
vastaval perioodil PKS § 101-järgse ulatuseni, so 02.07.2024 - 31.03.2025.a. 212,69 euroni kuus, 01.04.2025 - 26.06.2025.a. 224,60 euroni kuus ja XXX kuni 31.03.2026.a. 232,58 euroni kuus. Kostja II vastu esitatud nõue jääb rahuldamata osas, milles elatise vähendamist on taotletud perioodi eest alates 01.04.2026. Kostja I vastu esitatud nõue jääb rahuldamata täies ulatuses.
18.Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.