2-25-9986/40 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

päeva-, sessiooni- või perioodiõppes. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saa õppetöö tõttu sissetulekut hankida. Kostja leiab, et hagejal on võimalik teenida endale sissetulekut õppetöö kõrvalt. Kostjale on teada, et igal koolivaheajal (sh antud suveperioodil) hageja töötab ja teenib endale sissetulekut. Hageja müüb marju. Kostjale on teada, et hageja saab ümbrikupalka. Lisaks on hageja ülalpidamiskulud kaetud osaliselt ka riigilt saadud toetustega, näiteks lapsetoetus. Kostja peab vajalikuks selgitada, et lisaks hagejale on temal veel 2 alaealist ülalpeetavat s.o hageja vend A. K. ja A. K., kellele kostja on kohustatud elatist andma. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks, st lapsi tuleb kohelda võrdselt. Kostjal on 3 ülalpeetavat ja ta ei ole võimeline tasuma hagejale elatist miinimummääras. Kostjal puudub sissetulek, mis võimaldaks temal ülal pidada ennast ja 3 ülalpeetavat. Seetõttu palub kostja kohaldada PKS § 102 lõiget 2 ning vähendada elatist alla miinimummäära. Kuna kostja ei olnud võimeline tasuma hagejale ja tema vennale A. K. elatist varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruses s.o 177,50 eurot kuus, edastas hageja ema elatise nõude täitmisele kohtutäiturile, millega asetas kostja veelgi raskemasse majanduslikku olukorda. Kostja sissetulek on kohtutäituri poolt arestitud ning seetõttu on tema käsutusse jääv summa oluliselt väiksem elatise miinimumist, mistõttu ei ole kostjal võimalik tasuda hagejale elatist miinimummääras. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Hageja kulud on osaliselt ebavajalikud, ülemäärased ja tõendamata. Nõude rahuldamisel jääks kostja vähem kindlustatuks. Kostja ei ole võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust ilma enese tavapärast ülalpidamist kahjustamata. Lapse vajadused peavad olema vastavuses vanemate sissetulekuga. Hageja on võimeline teenima sissetulekut ja sissetuleku arvelt katma oma kulud. Hageja ema on majanduslikult paremini kindlustatud kui kostja. Seetõttu peaks kostja osa ülalpidamises olema PKS § 105 lg 3 alusel väiksem. Menetluse käik

121). Registrisse kantud vara hageja emale ei kuulu (dtl 71-74). Hageja emal on XXX ees finantskohustus, mida tasutakse igakuiselt summas 69,73 eurot (dtl 104-105). Hageja emale kuulub XXX AS-is arvelduskonto nr XXX, mille lõppjääk seisuga 14.08.2025 oli 966,97 eurot (dtl 175261), mis on hageja ema igapäevases kasutuses ning millelt nähtuvad ülekanded rahakogujasse, toidu- jt poodides tasumised, kommunaalkulude ja sideteenuste tasumine, kulutused transpordile, laenukohustuste eest tasumised, elatise laekumine, Sotsiaalkindlustusametilt peretoetuste laekumine, töötasu laekumised jne. Lisaks omab hageja ema XXX AS-is hoiukontot nr XXX, mille lõppjääk seisuga 14.08.2025 oli 5,84 eurot (dtl 126-174) ja millelt nähtuvad peamiselt ülekanded rahakogujasse. Samuti omab hageja ema XXX AS-is limiidikontot nr XXX (krediitkaardi kasutamise leping nr XXX, periood 20.12.2007 / 31.07.2028), mille laenujääk on 438,84 eurot (dtl 124-125). Kohus leiab, et hageja ema majanduslik seisund (s.o töötasu ja arvelduskontodel olevad rahalised vahendid) võimaldab kanda hagejaga seotud kulutusi summas 118,75 eurot kuus, arvestades et hageja emal on kohustus ülalpidamist anda ka oma alaealistele lastele (A. K. ja A. K.). Lisaks tuleb arvestada, et hageja elab koos oma emaga, mistõttu annab hageja ema hagejale ülalpidamist vahetult. Järgmisena teeb kohus kindlaks kostja majandusliku seisundi. Kostja selgitas 02.10.2025 menetlusdokumendis, et kostja ainus vara on korteriomand (muu vara kostjal puudub), mis kuulub talle ühisvarana ja millele on seatud mitmed hüpoteegid (dtl 301-303). Kostja omab sisstulekut töötasu arvelt (keskmiselt 1738,55 eurot kuus/neto; dtl 304). Muud sissetulekut kostja ei oma (dtl 305-315; dtl 316-322). Kostja suhtes on algatatud täitemenetlus hageja ja hageja seadusliku esindaja (laste ema) poolt (dtl 323-324; dtl 429-431). Kuna kostja sissetulek laekub XXX kontole (dtl 305315), mida ei ole täitemenetluse raames arestitud, on tal praegu võimalik katta vähemalt osa oma igapäevastest kuludest selle konto kaudu. Tegemist on ajutise olukorraga, mis ei pruugi tagada kostja pikaajalist toimetulekut, kuid võimaldab hetkel vältida täielikku majanduslikku võimetust. Kostjal on 3 ülalpeetavat (sealhulgas hageja) (dtl 325). Kostja kulud ühe kuu lõikes on kokku 2124 eurot (sealhulgas alaealise lapse A. K. kulud 565 eurot). Kostja valdab üksnes vene keelt ega valda eesti keelt. Kostja on omandanud põhihariduse baasil kutsekeskhariduse Tallinna XXX (XXX õppekava) (dtl 326). Kostja on töötanud erinevates töökohtades XXX (dtl 327). 05.12.2025 menetlusdokumendis on kostja märkinud oma igakuiste kulutuste suuruseks 1988,20 eurot, millele lisanduvad igapäevased vältimatud kulutused. Töötukassa vastuse kohaselt ei ole kostja töötuna arvele registreeritud ning viimasel kuuel kuul ei ole talle tehtud ühtegi väljamakset (dtl 113-114). Kostja omab sissetulekut igakuise töötasu näol (tööandjad XXX OÜ kuni märts 2025 ja alates aprill 2025 XXX OÜ; dtl 40-42; dtl 271-272). Kostjale kuulub AS-is XXX arvelduskonto nr XXX, mille lõppjääk seisuga oli 6,36 eurot (dtl 85101). Eeltoodud arvelduskonto on kostja igapäevases kasutuses ja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad tasumised erinevates toidu- jt poodides, töövõimetushüvitise ja töötasu laekumised, erinevate (laenu)kohustuste täitmised, elatise tasumine, sideteenuste eest tasumine jne. Samuti kuulub kostjale AS-is XXX kogumishoius nr XXX (perioodi lõppjääk 13.08.2025 seisuga oli 2,97 eurot) (dtl 83-84). Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt on kostjale makstud lapsepuhkuse eest 07.03.2025 toetust summas 231,29 eurot (dtl 108). Mis puudutab kostja kulusid, siis kohus loeb kulude põhjendatuks suuruseks 1988,20 eurot, mis on ka tõendatud, sh kommunaalkulud 106-151,64 eurot (dtl 350-351; dtl 374-375); XXX telefoni, interneti ja televisiooni teenuse kulud (sh laste kasutuses olevad telefoninumbrid) 92,74 eurot (dtl 352-354; dtl 376-384); XXX mobiiltelefoni teenuse ja ostetud esemete järelmaksu kulu 133,21135,71 eurot (dtl 355-357; dtl 385-393); elektrikulu ca 47-60,79 eurot (dtl 358-361; dtl 394-401); A. K. eelkooli kulu 75 eurot (dtl 362; dtl 408-411); kindlustus 9,90 eurot (dtl 363-364); A. K. huviringi kulu 41 eurot (dtl 402-403); A. K. lasteaia kulu 53,85-56,16 eurot (dtl 404-406); kodulaen 443,51 eurot (dtl 365; dtl 412); krediitkaardi kohustus kuni 121,75 eurot (dtl 412); elatise tasumise kohustus

ts.asjas 2-25-11047 summas 250 eurot (dtl 413-415) ja täitemenetluses tasumise kohustus summas 550 eurot (dtl 416). Kohus ei ole tuvastanud, et hageja ema on majanduslikult paremini kindlustatud kui kostja. Kohus on tuvastanud, et kostjal tuleks hagejaga seotud kulutusi kanda summas 118,75 eurot kuus. Kohus märgib, et kui ülalpidamist õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis PKS § 98 lg 1 järgi tuleb eelistada alaealist last täisealisele lapsele. Kostja on selgitanud 05.12.2025 menetlusdokumendis, et tema ettepanek määrata hageja elatise suuruseks 150 eurot kuus on mõistlik, jõukohane ja põhjendatud. Selline summa on kostjale reaalselt jõukohane ning tagab hagejale elatise, kuid ei sea ohtu teiste alaealiste laste esmavajaduste katmist ega kostja elementaarset toimetulekut (dtl 372). 02.04.2026 menetlusdokumendis selgitas kostja täiendavalt, et kostja on korduvalt pakkunud hagejale sõlmida asjas kompromiss. Hageja ei ole soovinud kompromissi sõlmida. Kostja jääb oma varasemate ettepanekute juurde (dtl 427). Arvestades hageja ja kostja majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulutusi, elukorraldust ja vanust ning ka asjaolu, et kostja on tööealine ja -võimeline ning kostja poolt väljapakutud igakuiselt tasumisele kuuluva elatise suurust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 150 eurot kuus. Nimetatud elatisraha on piisav katmaks hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Kohus mõistab elatise välja kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21aastaseks saamiseni. Olukorras, kus hageja lõpetab õpingud, ei ole kostjal kohustust hagejale elatist tasuda ega hagejal õigust elatist nõuda. Alates XXX ei tasuta hageja eest enam riiklikke peretoetusi, kuid kohus siiski ei suurenda sellest tulenevalt elatise makseid, kuivõrd kostjal puudub majanduslik võimekus hagejat suuremas summas ülal pidada. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et kohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud elatise suuremas ulatuses (s.o 150 eurot), kui kostjal lähtudes hageja vajaduste suurusest tasuda tuleks (s.o 118,75 eurot). Lisaks on hageja hagiavalduses avaldanud, et XXX. klassis lõpeb õppeperiood 31.06.2026.