Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja volitatud esindaja: Anne-Liis Veski (e-post xxx) Kostja: X (isikukood: XXX, elukoht teadmata)
KOHUS OTSUSTAB:
1.Võtta vastu B2 Impact OÜ avaldus sissenõudmiskulust loobumiseks ja lõpetada menetlus sissenõudmiskulu 50 euro osas.
2.Jätta B2 Impact OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
4.Mõista Eesti Vabariigi kasuks B2 Impact OÜ-lt välja riigilõiv 35 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole.
Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida lahendit lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi Xi vastu võla nõudes. Hagiavalduses palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tulenev põhivõlg 1052,14 eurot, intress 140,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 679,81 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot. Hageja poolt hagiavalduses esitatud täpsustuses loobub hageja sissenõudekulude väljamõistmise nõudest, kuid suurendab sissenõutavaks muutunud viivise nõuet 1155,51 euroni. Pele täpsustamist nõuab hageja põhivõlga 1052,14 eurot, intressi 140,14 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 1155,51 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS-ga (krediidiandja) ja kostja krediidikontolepingu. Krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades krediidiandja kontakttelefoni 1324. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i teel.
3.19.12.2019 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse limiidile 500 eurot (tagasimakse periood 60 kuud). Kostja näitas taotluses sissetulekuks 500 eurot (pensioniregistri andmetel kinnitatud sissetulek 773,45 eurot), majapidamiskulud 150 eurot, finantskohustusi ja ülalpeetavaid ei ole. Taotlus aktsepteeriti manuaal protsessis pensioniregistri andmete alusel võttes arvesse väiksema summa. IPF Digital AS tegi 19.12.2019 päringu Creditinfo andmebaasi, mille vastuse kohaselt ei olnud tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmiti leping 4671764 limiidiga 500 eurot (leping 1).
4.03.06.2020 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse limiidile 750 eurot (tagasimakse periood 60 kuud). Kostja märkis taotluses oma sissetulekuks 500 eurot (pensioniregistri andmetel kinnitatud sissetulek 1009,24 eurot), majapidamiskulud ja finantskohustused mõlemad 150 eurot, ülalpeetavaid pole. Taotlus aktsepteeriti automaat protsessis pensioniregistri andmete alusel võttes arvesse väiksema summa (500 eurot). 03.06.2020 päringu kohaselt Creditinfo andmebaasi ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmiti leping 4843622 limiidiga 750 eurot (leping 2).
5.25.01.2021 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse limiidile 1300 eurot (tagasimakse periood 60 kuud). Kostja märkis taotluses oma sissetulekuks 1000 eurot (pensioniregistri andmetel kinnitatud sissetulek 1009,24 eurot), majapidamiskulud 100 eurot ja finantskohustused 235 eurot, ülalpeetavaid pole. Taotlus aktsepteeriti automaat protsessis pensioniregistri andmete alusel võttes arvesse väiksema summa (1000 eurot). 26.12.2020 päringu kohaselt Creditinfo andmebaasi ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmiti leping 4979963 limiidiga 1300 eurot (leping 3).
6.Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 47,16 % aastas. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 47,16 % aastas. Krediidi kulukuse määr on 59,84% aastas. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Kostjale on tehtud 2/7
väljamakseid kogusummas 1344,81 eurot. Tagasimakseid on kostja teinud perioodil 18.01.202019.04.2023 kokku 1860,01 eurot, millest krediidiandja on arvestanud intresside katteks 1566,61 eurot ja põhiosa katteks 292,67 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega ja leping öeldi üles 24.07.2023.
7.Vastuseks 31.10.2025 kohtunõudele selgitab hageja, et varasemalt sõlmitud lepingute tingimused ei oma antud asjas tähtsust, kuivõrd need ei ole hagi aluseks. Hageja on seisukohal, et antud olukorras oli krediidivõimelisuse hindamiseks piisav pensioniregistrisse laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Hageja leiab, et vastutustundliku laenamist on piisaval määral järgitud. Hagejale jääb selgusetuks VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja juhib tähelepanu, et ta ei ole krediidiandja. Antud nõude aluseks oleva lepingu puhul on leping tähtajatu ning sel puudub maksegraafik, samuti on kokkuleppe tingimuseks igakuine minimaalne kuumakse, mis samuti muutub sõltuvalt kasutusele võetud krediidist. Hageja ei pea võimalikuks ümberarvestust esitada. Hageja esitab täiendava viivise nõude ja palub viivise välja mõista lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.07.2023 kuni 20.11.2025 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 1155,51 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kuivõrd tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).
9.TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda. Kohus leiab, et tsiviilasjas ei ole asjaolusid, mis TsMS § 429 lg 4 järgi võiksid anda alust jätta sissenõudmiskuludest loobumine vastu võtmata. Loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega tuleb sissenõudmiskuludest loobumine vastu võtta ja selle nõude osas menetlus lõpetada.
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja täpsustusega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
11.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne 3/7
tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23)
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
15.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses ja avalikes registrites esitatud andmete alusel.
16.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
17.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
18.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja lepingu 1, 2 ja 3 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotlustes (sissetulek vastavalt 500 eurot, 500 eurot ja 1000 eurot; majapidamiskulud vastavalt 150 eurot, 150 eurot ja 100 eurot ning finantskohustused vastavalt 0 eurot, 150 eurot ja 235 eurot), avalikus registris (creditinfo.ee – kehtivad maksehäired puudusid, ametlikud teadaanded puudusid) ning pensioniregistri (sissetulek vastavalt 773,45 eurot, 1009,24 eurot ja 1009,24 eurot) avaldatud andmetest. Krediidiotsuse tegemisel arvestati kostja sissetulekuna väiksemat summat. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. 4/7
19.Hageja väide, et varasemalt sõlmitud lepingute tingimused ei oma antud asjas tähtsust, kuivõrd need ei ole hagi aluseks, ei ole õige ega kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Hagiavalduses esile toodud asjaoludest nähtub, et kostja ei ole kunagi lepingu kehtivuse ajal eelnevalt võetud laenusummat tagasi maksnud (esimene laenu väljamakse on kostjale tehtud 23.12.2019 summas 300 eurot ning kogu lepingu kehtivuse ajal on põhivõlga kokku tagasi makstud ainult 292,67 eurot), mis tähendab, et hilisemaid laene ei saa käsitleda uute laenudena, vaid krediidi ülempiiri muutmisena. Kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist (VÕS § 4034 lg 9).
20.Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust sisuliselt ja piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 23).
21.Siinsel juhul ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks viinud läbi nõuetekohase krediidivõimelisuse hindamise. Hagiavalduses esitatud andmed ei ole piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja on küll märkinud, et krediidiandja on kontrollinud kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses esitatud, avalikes registrites ning pensioniregistris avaldatud andmetest, kuid ainult eeltoodud andmetest lähtuvalt ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Pensioniregistrist saadud sissetulekut puuduvad andmed ei saanud anda krediidiandjale mingit teavet kostja kohustuste ja kulude kohta. Hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet.
22.Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine ei ole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.
23.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. 5/7
24.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
25.Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
26.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
27.Kohus tuvastas, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 31.10.2025 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja on seisukohal, et tema pole krediidiandja, kohtu selgitus tagasimaksete uuesti määramisest on asjatundmatu, absurdne ja teostamatu ning hageja ei pea võimalikuks ümberarvestust esitada. Kohus selgitab, et seaduse sätet ei saa eirata lihtsalt seetõttu, et hageja on saanud nõude loovutamise teel. Krediidiandjale on seadusega pandud kohustus määrata tagasimaksed uuesti ning tegemist on krediidiandja ühepoolse tahteavaldusega. Seega peab krediidiandja esitama ka kohtumenetluses oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Kui esialgne võlausaldaja ja loovutuse saaja ei suuda kokku leppida tagasimaksete ümberarvestuse osas, siis on see hageja äririsk, et tema nõue võib kohtumenetluses jääda rahuldamata. Hageja ei ole kohtunõuet täitnud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga.
28.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
29.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 31.10.2025 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
30.Lisaks on hageja on hagiavalduses (dtl 8 ja 9) avaldanud, et kostja on lepingu alusel saanud krediiti kokku 1 344,81 eurot ning teinud tagasimakseid kokku 1860,01 eurot. Seega ületavad kostja tagasimaksed (1860,01 eurot) saadud krediidisummat (1344,81 eurot), mistõttu saab lugeda nõude täidetuks. Kohus leiab, et hagejal puudub kohtuotsuse tegemise seisuga kostja 6/7
suhtes sissenõutavaks muutunud nõue, mistõttu jääks hagi rahuldamata ka nõude puudumise tõttu. Menetluskulud
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hageja on ühest nõudest loobunud ja ülejäänud nõuete osas jääb hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
32.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
33.Hagi menetlusse võtmisel oli hagihind 1922,09 eurot, millelt tuli riigilõivu tasuda 315 eurot. Pärast 31.10.2025 nõude suurendamist on hagihind 2 347,79 eurot (1052,14+140,14+1155,51), millelt tuleb riigilõivu tasuda 350 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 315 eurot, järelikult tuleb hagejalt riigi kasuks välja mõista riigilõiv 35 eurot (350-315).
34.TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed (TsMS § 179 lg 21) Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida lahendit lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg-d 5, 6 ja 9).
35.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). TsMS § 179 lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.