V.X-i ja Z.J-i avaldused alaealise lapse kooli valiku osas ainuotsustusõiguse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.04.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
V.X-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (isa, määruskaebuse esitaja) V.X, lepinguline esindaja Marko Jaani Avaldaja Z.J (ema), lepinguline esindaja advokaat Kristel Vaino Puudutatud isik (laps) D.D, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus, esindaja Marju Õispuu
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebuse esitaja 07.05.2026 taotlused ja võtta toimikusse kaebuse lisadena esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid.
2.Harju Maakohtu 22.04.2026 määrus jätta muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta iga menetlusosalise enda kanda, v.a lapse esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.
5.Jätta muud menetluskulud peale riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale (v.a esialgse õiguskaitse osas) võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli V.X-i (isa) ja Z.J-i (ema) avaldused alaealise D.D (laps) kooli valiku osas ainuotsustusõiguse saamiseks. Laps käib praegu lasteaias ja läheb sügisel kooli. Mõlemad vanemad soovisid koolivaliku otsustusõigust põhjendusega, et nende valitud kool sobib lapsele paremini. Isa soovi kohaselt peaks laps alustama õppimist Tallinna Ühisgümnaasiumis ja ema valik Kristiine Gümnaasium. Seoses kooli valiku kiireloomulisusega taotlesid mõlemad vanemad otsustusõiguse saamist esialgse õiguskaitse korras.
2.Laps avaldas, et tal ei ole kooli valiku suhtes eelistust. Lapsele määratud esindaja toetas ema avaldust. Tallinna linna (eestkosteasutus) hinnangul tuleks mõlemad avaldused jätta rahuldamata ja lapse peaks minema elukohajärgsesse kooli, mis on Kristiine Gümnaasium.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus tegi 22.04.2026 määruse (vaidlustatud määrus), millega rahuldas ema avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning andis emale lapse kooli valiku osas ühekordse otsustusõiguse. Esialgse õiguskaitse otsustusena oli see viivitamata täidetav. Isa samasisuline avaldus ja esialgse õiguskaitse taotlus jäid rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 172 lg 1 alusel osaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud jäid riigi kanda.
3.1.Vanematel on lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused (PKS § 116 lg 1). Ühise hooldusõiguse korral tuleb lapsele olulised küsimused otsustada üksmeeles (PKS § 118 lg 1), kusjuures vanemate lahuselu korral otsustab lapse igapäevaelu see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib (PKS § 145 lg 2; vt ka RKTKm 07.12.2018, nr 2-17-3347, p 16). Erandina saab kohus vanemate erimeelsuse tõttu anda lapsele olulises üksikküsimuses otsustusõiguse ühele vanemale (PKS § 119) või lõpetada ühise hooldusõiguse täielikult või osaliselt (PKS § 137; vt RKTKm 05.01.2022, nr 2-21-233, p 14). Otsustusõiguse üleandmist (PKS § 119) kohaldatakse eeskätt ühekordsete oluliste küsimuste puhul (vt RKTKm 19.05.2021, nr 2-201708, p 16), ning kohus ei või PKS §-de 119 või 137 alusel ise konkreetset kooli määrata, vaid üksnes otsustada, kummal vanemal on selles küsimuses otsustus- või ainuhooldusõigus.
3.2.Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Lapse rahvastikuregistri järgne elukoht on alates 25.04.2024 Kristiine linnaosas. Kui vanemad ei esita muid avaldusi, siis peaks laps asuma õppima elukohajärgses koolis ehk Kristiine Gümnaasiumis. Vanemad ei ole koolivalikus kokkuleppele jõudnud ja isa esitas avalduse lapsele koolikoha saamiseks Ühisgümnaasiumis.
3.3.Puudub alus järeldada, et üks vanem arvestaks lapse huve teisest paremini, mistõttu tuleb kontrollida vanemate esitatud sisulisi kaalutlusi koolide sobivuse kohta. Ema tõi esile, et lapse senine elukeskkond on seotud Kristiinega (ema kodu ja vanavanemad, lasteaias käimine, Kullo huvitegevus), Kristiine Gümnaasium asub ema kodust 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel ning mitmed lasteaiakaaslased liiguvad samasse kooli. Isa rõhutas Ühisgümnaasiumi logistilist võrdsust mõlemast kodust ja tõi välja, et Kristiine Gümnaasiumisse liikumine isa juurest on ajakulukam.
3.4.Lapse koolitee isa elukohast Kristiine Gümnaasiumisse ei ole ebamõistlikult keerukas ega ajamahukas. Liikuda saab nii ühistranspordi kui ka autoga ning ajakulu ei ületa piirnormi (PGS § 7 lg 3). Lisaks ei ole isa esitanud kooli, mis paikneks tema elukohale märkimisväärselt lähemal. Ühisgümnaasium ei asu kummagi vanema kodu vahetus läheduses ja lapse side selle piirkonnaga puudub. Veenev ei ole isa mure, et Kristiine Gümnaasiumi valik mõjutaks negatiivselt suhtluskorda, sest lapsel on tugev side mõlema vanemaga ja ema ei takista suhtlust. 2 (5)
3.5.Kokkuvõttes jättis kohus isa avalduse ja tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Arvestades, et isa ühepoolne avaldus Ühisgümnaasiumisse tekitas ohu, et laps võidaks sinna vastu võtta väljaspool vanemate kokkulepet, andis kohus emale ühekordse otsustusõiguse lapse kooli valiku osas (PKS § 119).
3.6.Esialgse õiguskaitse kohta märkis kohus, et hagita menetluses saab seda kohaldada vaid seaduses ette nähtud juhtudel (TsMS § 4771 lg-g 1–2). Perekonnaasjas saab rakendada hagi tagamise abinõusid (TsMS § 551 lg 1) ja menetluse ajaks reguleerida vanema õigusi ühise lapse suhtes (TsMS § 378 lg 3). Kohtupraktikas on erandlina peetud lubatavaks anda vanemale esialgse õiguskaitse korras õigus otsustada kiireloomuline oluline küsimus, kui see on lapse heaolu tagamiseks hädavajalik (RKTKm 12.02.2016, nr 3-2-1-159-15, p 35). Kuna hagita perekonnaasjas tehtud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest (TsMS § 550 lg 3) ning Tallinna koolikohtade otsustamise tähtajad on lähedal, pidas kohus lapse huvides vajalikuks ajutiselt olukorda reguleerida ja anda emale esialgse õiguskaitse korras ühekordne ainuotsustusõigus lapse koolivalikus. Esialgse õiguskaitse abinõu on viivitamatult täidetav ja määruskaebus selle täitmist ei peata (TsMS § 390 lg 2 ls 1).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Isa esitas 07.05.2026 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse nii asja lahendamise kui ka esialgse õiguskaitse rakendamise osas tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada isa avaldus. Menetluskulud palub isa panna osaliste endi kanda.
4.1.Maakohus rikkus TsMS § 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid: olulised asjaolud jäeti tuvastamata, tõendeid ei hinnatud igakülgselt ning põhjendused on ebapiisavad. Kohtu otsustus ei lähtu PKS § 123 lg 1 kohaselt lapse parimatest huvidest, vaid on ühepoolne.
4.2.Koolitee hindamisel ei teinud kohus sisulist võrdlevat analüüsi Kristiine Gümnaasiumi ja Ühisgümnaasiumi vahel, piirdudes Kristiine Gümnaasiumisse liikumise fragmentaarse käsitlusega. Vahelduva elukoha korral tuleb arvestada koolitee pikkust ja lihtsust (TlnRnKm 03.10.2024, 2-24-2609, p 19.1), aga maakohus seda standardit ei järginud.
4.3.Faktiliselt on Ühisgümnaasium mõlemast kodust ligikaudu 21–22 min kaugusel ühe ühistranspordiliiniga, lisandub lühike jalutuskäik (ema juurest 9 min, isa juurest 5 min). Kristiine Gümnaasium asub ema juurest 10 min jalgsikäigu kaugusel, kuid isa juurest 40–60 min ühistranspordiga, sageli ümberistumistega või pika jalgsiteega (1,3 km). Aasta lõikes (175 koolipäeva ja vahelduv elukoht) on Kristiine Gümnaasiumisse liikumise koguaeg 146 t, Ühisgümnaasiumi puhul 128 t. Pelgalt PGS § 7 lg 3 järgi kuni ühe tunnise teekonna sobivaks lugemine ei taga lapse parimaid huve; arvestada tuleb tegelikku koormust, turvalisust, pimedal ajal liikumist ja ilmastikuolusid.
4.4.Autotranspordi võimalust käsitles kohus ühepoolselt. Lapse koolikorralduse alus ei saa olla eeldus vanemate igapäevasest sõidutamisest; see ei ole jätkusuutlik. Ema pole last seni tegelikult sõidutanud (lapse ärakuulamisel: ema ei vii eelkooli ega viiulitundi), sõidud on korraldanud isa. Kui kohus pidas sõidutamist vajalikuks, tulnuks PKS § 119 alusel sätestada emale vastav kohustus; seda ei tehtud. Lisaks kehtib autoga koolitee lühendamise võimalus mõlema kooli puhul, mitte üksnes Kristiine Gümnaasiumi kasuks.
4.5.Kohus viitas, et laps ei pruugi pärast kooli minna koju, vaid ka vanavanemate või vanemate töökohtadesse. Selline oletus ei anna eelist ühele koolile, sest nendesse sihtkohtadesse liigutakse mõlemast koolist ühistranspordiga.
4.6.Vanemate varasem käitumine kinnitab, et üksnes elukoha-lähedus pole määrav: vanemad pidasid võimalikuks kooli südalinnas (Tallinna Inglise Kolledž), mis eeldanuks pikemat kooliteed.
3 (5)
4.7.Lapse kujunenud elukeskkond ja sotsiaalsed sidemed on peamiselt seotud Männiku piirkonnaga alates 2021. a lõpust: seal on lapse harjumuspärane elu, naabrid ja parim sõber. Lasteaiaväline side Kristiine piirkonnaga on nõrk; Kullo tegutseb Mustamäel; vanavanemad plaanivad kolida Männikule; tulevased viiuli individuaaltunnid toimuvad Männiku kodus. Ühisgümnaasiumi ümbrus toetab lapse huvitegevusi (Koit Tantsukool, kooli muusika-, spordi- ja robootikaringid, võimalus klaveriõppeks; MUBA lähedus).
4.8.Asjakohatu on kohtu etteheide, et isa esitas Ühisgümnaasiumi avalduse ilma vanemate kokkuleppeta. Rahvastikuregistri kanne ei peegelda lapse tegelikku elu ja koolivalikul tuleb hinnata tegelikku elukorraldust, mitte üksnes registrikannet.
4.9.Koolivalik ei tohi kaudselt lõhkuda vahelduva elukoha kokkulepet. Ühe vanema juures igapäevaelu ebamõistlikult koormavaks muutev lahendus ohustab võrdsust ja lapse stabiilsust.
4.10.Esialgne õiguskaitse loob enne põhivaidluse lahendamist pöördumatu olukorra: koolikoha kinnitamine toimuks enne lõpliku lahendi jõustumist, piirates ebaproportsionaalselt isa õigust osaleda otsustamises ja rikkudes menetlusosaliste võrdsust. Abinõu on seetõttu ebaproportsionaalne ja tuleb tühistada.
5.Ema, lapse esindaja ja eeskosteasutus vaidlesid kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Menetlusosalised kannavad ise oma kulud ka ringkonnakohtus, v.a laste esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda.
7.Määruskaebemenetluses on uute tõendite esitamine lubatav (TsMS § 662 lg 3), mistõttu võtab kohus kaebuse lisad toimikusse ja hindab neid koos kaebuse väidetega järgnevas p-s
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, § 659). Maakohus kohaldas PKS asjakohaseid sätteid õigesti ning tegi lapse ja vanemate huve kaaludes diskretsiooniotsuse, mida põhjendas piisavalt ja kohaselt. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu otsustusse sekkuda. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
8.1.Ainetu on kaebuse etteheide nagu ei oleks maakohus piisavalt käsitlenud lapse igapäevast minekut vanemate pakutud koolidesse. Isa viidatud kohtupraktikast ei saa teha järeldust, et koolitee pikkus on aritmeetiliselt määrav lapse kooli valikul. Lisaks ei ole isa arvutuse järgne kooli mineku aegade erinevus käesoleval juhul märkimisväärne, moodustades keskmiselt 6 min koolipäeva kohta (≈ (146 – 128) × 60 : 175). Maakohus kaalus asjakohaselt koolitee pikkust ja selle läbimise võimalusi mõlema vanema valitud kooli puhul ja hindas sealjuures lapse huve. Maakohtu viited erinevatele võimalustele aja veetmiseks pärast kooli ei tähenda, et valik ja põhjendused olnuks kallutatud või ühepoolsed. Kuivõrd mõlema vanema pakutud variandid tähendavad vähemalt teataval määral ühistranspordi kasutamist, lähtus maakohus õigesti ka sellest, et eeldatavasti on sel viisil liikumine lapsele jõukohane.
8.2.Õige on maakohtu käsitlus ka lapse praeguse tihedama sideme kohta Kristiine linnaosaga elukoha, lasteaia ja sõprade kaudu. Maakohus võttis asjakohaselt arvesse asjaolu, et ema praeguse valiku järgsesse kooli lähevad lapse mitmed lasteaiakaaslased. Kaebuses kirjeldatud asjaolud ei anna alust teha muud järeldust lapse jaoks tuttavamate piirkondade kohta. Kohus ei kahtle, et Ühisgümnaasiumis oleks lapsel võimalik saada hea haridus ja ka selle juures või läheduses tegutseb piisavalt huvialaringe, aga need asjaolud ei põhjenda piisavalt isa valitud kooli ega isale otsustusõiguse andmise eelistamist käesoleval juhul. Siinkohal on kohane meenutada, et kohus ei tee lapse kooli valikut, vaid üksnes annab ühele vanemale otsustusõiguse. Seetõttu pole oluline, kas ja millistesse koolidesse minekut on 4 (5)
vanemad varem kaalunud. Neil kaalutlusel ei võimalda kaebusele lisatud tõendid teha maakohtust erinevat järeldust vanemate avalduste lahendamisel.
8.3.Vanemale lapse kooli valiku osas ühekordse otsustusõiguse andmine ei mõjuta lapse elukorraldust viisil, mis võiks kahjustada senist vahelduva elukoha režiimi või muul viisil suhtlust mõlema vanemaga. Laps käib praegu lasteaias ema valitud tulevase kooli piirkonnas. Asjas ei ole esile toodud, et ema võiks kasutada talle antud otsustusõigust viisil, mis lapse elukorraldust kirjeldatud osas oluliselt muudab. Neil kaalutlustel ei ole ette näha kooli valiku sellist mõju, mida isa kirjeldab kaebuses tema ja lapse suhte negatiivse mõjuna.
8.4.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegune olukord on piisavalt erandlik ja ajakriitiline, et teha esialgse õiguskaitse taotluste lahendamisel põhikohtuasja sisule vastav otsustus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise osas on maakohtu määrus kohaselt põhjendatud.
9.Kaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel osaliste endi kanda, v.a lapse esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Hüvitatavate kulude puudumise tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja riigi õigusabi tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.
10.Avalduste sisulise lahendamise osas on tänane määrus Riigikohtus vaidlustatav (TsMS § 696 lg 1 ls 2 ja lg 3). Ema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise osas ei saa määrust enam vaidlustada (TsMS § 4771 lg 4 ls 2). Isa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei olnud määruskaebemenetluse ese, sest maakohtu vastavat otsustust ei saanud vaidlustada. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.