Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja
2-25-5363 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.A.O (hageja) esitas 07.04.2025 Pärnu Maakohtule hagi K.U (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise 3164,92 eurot ajavahemiku 01.05.2024–31.03.2025 eest.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja ema ja kostja kooselu lõppes 2024. a jaanuaris, kostja lahkus pere ühisest kodust ning hageja jäi elama ema juurde. Kokkuleppel hageja emaga kandis kostja hageja ülalpidamiseks 500 eurot kuus. Alates 2024. a maist lõpetas kostja hageja ülalpidamiskohustuse täitmise. Lapse ema on pöördunud korduvalt kostja poole elatise tasumise nõudmiseks, kuid kostja ei reageeri hageja ema palvetele ja ei tasu lapsele elatist. Kostja ei täida lapse ülalpidamise kohustust ka muul viisil, sh vahetult. Laps ei ole alates vanemate lahkuminekust viibinud kostja juures ühtegi päeva ja ei kavatse viibida ka edaspidi. Lapse ülalpidamise kulud moodustavad keskmiselt 1470 eurot kuus, neist kulud eluasemele 300 eurot, majandamisele 450 eurot, söögile 200 eurot, riietele 100 eurot, koolile 100 eurot, ravimitele/vitamiinidele 20 eurot, huvialadele 200 eurot ja muule (nt mänguasjad, sünnipäeva kingid sõpradele jne) 100 eurot. Hageja nõuab kostjalt ajavahemikus 01.05.2024–31.03.2025 ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud elatise võlga 3164,92 eurot, s.o 287,72 eurot kuus, kokku 3164,92 (11 × 287,72) eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja ei nõustunud tagasiulatuva elatise nõudega, sest ta on tasunud elatist 2025. a aprilli ja maikuu eest. Kuna hageja ema ei ole varem elatist nõudnud, siis on tagasiulatuva elatise nõudmine pahatahtlik ning paneb kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kostja on saanud 2024. a töötasu 8700 eurot ja 2025. aastal 3185 eurot. Kostja on olnud sunnitud võtma oma igapäevaste kulude kandmiseks laene. Hageja ema on kostja keerulisest majanduslikust olukorrast teadlik. Osaliselt on selline olukord tingitud lapse ema kinnistule investeeringute tegemisest ning ehitussektori mitteaktiivsusest kostja tegevusvaldkonnas.
3.Maakohus kinnitas 10.09.2025 määrusega poolte vahel 10.09.2025 kohtuistungil sõlmitud kompromissi ja lõpetas menetluse hageja igakuise elatise nõude osas. Tagasiulatuva elatise nõude osas menetlus jätkus. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus rahuldas 16.01.2026 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks ajavahemiku 01.05.2024–31.03.2025 eest ühekordse maksena välja tagasiulatuva elatise 3164,92 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
5.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagi põhjendatud ning tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja vanemate kooselu lõppes jaanuaris 2024 ning sellest ajast alates hageja kostjaga koos ei ela, laps elab koos emaga.
2-25-5363
5.1.Kostja väited elatise tasumise kohta ajavahemikul 01.05.2024–31.03.2025 on tõendamata. Samuti on tõendamata kostja väide, et tema ja hageja ema vahel oli kokkulepe, et hageja ema elatist lapsele ei nõua, sest kostja on teinud hageja ema omandis olevale kinnisasjale aadressiga XXX, väga suuri rahalisi investeeringuid kinnistul asuva elamu (hageja ja hageja ema elukoht) ehitamiseks, remonttöödeks ning parendamiseks. Hageja seaduslik esindaja eitab kostjaga sellise kokkuleppe sõlmimist, mille kohaselt loobub hageja kostjalt elatise nõudmisest, kuna kostja on teinud poolte ühiseks koduks olnud elamus remonti. Vastava kokkuleppe sõlmimist ei tõenda ka kostja poolt esitatud sõnumite väljavõte.
5.2.Tõendamata on kostja väited selle kohta, et tagasiulatuva elatise nõudmine paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda. Maakohus leidis, et kostjal on kohustus teenida piisavat sissetulekut hagejale ülalpidamise andmiseks vastavalt hageja vajadustele. Kostja kui terve ja töövõimeline inimene ei ole nimetanud ühtegi asjaolu, mis tal oma sissetulekute suurendamist takistaks. Kostja kontoväljavõttest nähtub, et kostja on 01.04.2024–31.03.2025 teinud endale X OÜ pangakontolt väljamaksed 24 772,38 euro ulatuses ajavahemikus selgitusega „omaniku laenu tagastus“. Ajavahemikul 01.04.2024–31.03.2025 on kostja laenanud raha kolmandatele isikutele ja X OÜ-le (näiteks 20.04.2024 Qle 1300 eurot ja X OÜ-le vastavalt 05.06.2024 2000 eurot, 14.06.2024 2000 eurot, 26.09.2024 1500 eurot, 06.03.2025 1000 eurot, 10.03.2025 1000 eurot, 15.03.2025 3500 eurot,17.03.2025 600 eurot ja 21.03.2025 2000 eurot). Samuti nähtuvad kostja pangakonto väljavõttest regulaarsed suuremahulised sularaha sissemaksed (näiteks 14.05.2024 – 3180 eurot, 05.06.2024 – 2600 eurot, 06.06.2024 – 1700 eurot, 27.08.2024 – 3400 eurot, 19.09.2024 – 4350 eurot ja 12.12.2024 – 4400 eurot), mis viitab, et lisaks ametlikule töötasule oli kostjal ka muid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt nõustus maakohus hagejaga, et kostjal oli ajavahemikus 01.04.2024–31.03.2025 piisav sissetulek hagejale miinimumelatise maksmiseks.
5.3.Maakohus leidis, et hageja igakuise elatise suuruseks ajavahemikul 01.05.2024– 31.03.2025 oli perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel 287,72 eurot kuus (s.o 272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutopalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)). Seega võlgneb kostja ajavahemiku 01.05.2024–31.03.2025 eest hagejale 3164,92 eurot (11 × 287,72). Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hagi ja mõistas kostjalt hageja kasuks ajavahemiku 01.05.2024–31.03.2025 eest välja tagasiulatuva elatise 3164,92 eurot.
5.4.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda, mistõttu neid ei olnud vaja rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas menetlusabi taotluse, milles selgitab, et soovib maakohtu otsuse vaidlustada, sest selles on jäetud kostja tõendid ja esiletoodud asjaolud arvestamata. Kostja taotleb menetlusabi muude kohtukulude tasumiseks, samuti riigi õigusabi korras esindaja määramist.
6.1.Kostja hinnangul ei ole ta tahtlikult elatise maksmisest keeldunud ning on seda tasunud isegi seaduses sätestatust rohkem. Hageja seaduslikul esindajal on hoopis kostja ees materiaalsed kohustused. Kostja väitel on tal uusi tõendeid, mis muudavad oluliselt kohtuasja suunda. Seetõttu vajab kostja riigi õigusabi esindajat, kes aitaks koostada apellatsioonkaebuse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2-25-5363
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 ja § 178 lg-ga 2 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on tsiviilasja hind 3164,92 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
9.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige otsuse. Samuti ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire menetluskulude kindlaksmääramisel.
11.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole ajavahemiku 01.05.2024–31.03.2025 eest hagejale elatist tasunud ning kostja väited raske majandusliku olukorra kohta ning võimetuse kohta hagejale elatist tasuda on tõendamata. Kolleegium ei tähelda, et maakohus oleks ilmselgelt valesti tõendeid hinnanud.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Kuna eeltoodu kohaselt ei ole alust arvata, et apellandi kavandatav menetluses osalemine on edukas, ei ole alust rahuldada ka apellandi menetlusabi ja riigi õigusabi taotlust. TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures ei anta menetlusosalisele riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Sama sätte lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Praegusel juhul esinevad kolleegiumi hinnangul mõlemad riigi õigusabist keeldumise alused. Ülaltoodud põhjendustel on alust arvata, et kostja menetluses osalemine ei oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka kostja taotlust võimaldada talle muude kohtukulude kandmiseks menetlusabi (kostja ei ole taotluses täpsustanud, milliseid muid
2-25-5363 kohtukulusid ta silmas peab) ning määrata talle apellatsioonkaebuse esitamiseks riigi õigusabi korras esindaja.
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.