B.U I.H hagis O.A vastu elatise suurendamise nõudes perioodil 09.07.2025 kuni 31.12.2025 (k.a.);
G.V G.V hagis O.A vastu elatise suurendamise nõudes perioodil 09.07.2025 kuni 31.12.2025 (k.a.). Rahuldada osaliselt I.H hagi O.A vastu elatise suurendamise nõudes. Suurendada tsiviilasjas nr 2-23-7546 väljamõistetud elatist 80 euro võrra kuus ja mõista O.Alt I.H kasuks välja elatis alates 01. jaanuarist 2026 kuni I.H täisealiseks saamiseni xxx summas 210 eurot kuus. Rahuldada osaliselt C.Q hagi O.A vastu elatise suurendamise nõudes. Suurendada tsiviilasjas nr 2-23-7546 väljamõistetud elatist 90 euro võrra kuus ja mõista O.A-lt C.Q kasuks välja elatis alates 01. jaanuarist 2026 kuni C.Q täisealiseks saamiseni xxx summas 220 eurot kuus. Rahuldada osaliselt H.T hagi O.A vastu elatise suurendamise nõudes. Suurendada tsiviilasjas nr 2-23-7546 väljamõistetud elatist 40 euro võrra kuus ja mõista O.A-lt H.T kasuks välja elatis alates 01. jaanuarist 2026 kuni H.T täisealiseks saamiseni xxx summas 170 eurot kuus. Rahuldada osaliselt G.V G.V hagi O.A vastu elatise suurendamise nõudes. Suurendada tsiviilasjas nr 2-23-7546 väljamõistetud elatist 10 euro võrra kuus ja mõista O.A-lt G.V G.V kasuks välja elatis alates 01. jaanuarist 2026 kuni G.V G.V täisealiseks saamiseni xxx summas 140 eurot kuus. Jätta rahuldamata B.U I.H hagi O.A vastu elatise suurendamise nõudes. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded
1.Hagejad esitasid 09.07.2025 Pärnu Maakohtule hagi elatise suurendamise nõudes. 10. aprilli 2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-7546 kinnitati hagejate ja kostja vahel kompromiss elatise vaidluses. Kompromissi kohaselt kohustus kostja tasuma elatist hagejate kasuks alates 23. maist 2024 2024 130 eurot kuus iga hageja ülalpidamiseks kuni vastava hageja täisealiseks saamiseni.
2.Kohus jättis hagi korduvalt käiguta puuduste tõttu hagis. 3.10.12.2025 hagiavalduse täienduses esitasid hagejad nõude, milles palusid elatist suurendada alates 01.12.2025. Hageja 1 osas palutakse suurendada elatist 149,24 euro võrra.
Hageja 2 osas 107,35 eurot, hageja 3 osas 98,85 eurot, hageja 4 osas 98,85 eurot ja hageja 5 osas samuti 98,85 eurot.
4.Kohtuistungil 27.04.2026 loobusid hagejad elatise suurendamise nõudest perioodil 09.07.2025 kuni 31.12.2025. Seega paluvad hagejad suurendada elatist alates 01.01.2026 iga hageja osas suuruses, mis on märgitud 10.12.2025 hagi täienduses. Kostja seisukohad
5.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagejate vajadused on ülepaisutatud. Kostja lõplik seisukoht 27.04.2026 kohtuistungil oli, et ta on nõus tasuma kõigile hagejatele elatist kokku 870 eurot. Rohkemat kostja sissetulekud ei võimalda. Kostja ei olnud kohtuistungil võimeline vastama, kui palju iga hageja osas elatist tuleks suurendada, arvestades, et iga hageja vajadused on erinevad. Kostja hinnangul on tema valmis tegema ülekande summas 870 eurot ja muus osas kostja leiab, et temal vastutus puudub. Kostja palub kohaldada PKS § 102 lg 1 ja 2 sätteid. Kohtuotsuse põhjendused 6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas veel lahendamata taotlused. 27.04.2026 kohtuistungil loobusid hagejad elatise suurendamise nõudest perioodil 09.07.2025 kuni 31.12.2025 /dtl 184/. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 alusel hagist osalise loobumise vastu ning § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab selles osas menetluse otsust tegemata, kuna hagejad on osaliselt nõudest loobunud.
7.Hagejate lõplikeks nõueteks on elatise suurendamine 130 eurolt iga hageja osas elatise minimaalmäärani arvestades PKS § 101 lg 3-7 sätteid. Pärnu Maakohtu 10.04.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-7546 kinnitati kompromiss hagejate hagis kostja vastu elatise suurendamise nõudes /dtl 10-12/. Riigikohus lahendi 3-2-135-17 punktis 37.1. märgib, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud. 10.04.2024 kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu hagejate vajadused, mis on aluseks võetud kompromissi sõlmimisel. Sama kohtulahendi p 21.1. selgitab, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Lahendi punktis 32 märgitakse, et elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul
tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
8.Hagejad ei ole vaidlustanud kostja väidet, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagejate vajadused on sama suured, kui tsiviilasjas nr 2-23-7546 esitatud hagejate vajadused /dtl 55/. Ka hagejad ise kinnitasid kohtuistungil, et nad nõuavad sama, mida ka eelmisel korral /dtl 97/. Riigikohtu eelviidatud lahendi alusel loeb kohus hagejate vajadused 10.04.2024 kohtulahendi tegemise aja seisuga kaetuks väljamõistetud elatisega.
9.Käesolevas tsiviilasjas on hagejad kohtuistungil kinnitanud, et hageja 1 vajadusteks igakuiselt on 420 eurot, hageja 2 vajadused on 435 eurot, hageja 3 vajadused on 420 eurot, hageja 4 vajadused on 307 eurot ja hageja 5 vajadused on 365 eurot kuus /dtl 185/. Kohus leiab, et hagejate seadusliku esindaja poolt 27.04.2026 kohtuistungil avaldatud hagejate igakuised vajadused on kooskõlas vanemate käsutuses olevate varaliste vahenditega. Vanematel puuduvad rahalised vahendid, et anda kõikidele hagejatele ülalpidamist seaduses sätestatud elatise alammääras.
10.Hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks on Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus ca 650-670 eurot kuus ja sotsiaaltoetus ca 42 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja arvele laekuvad ka igakuiselt peretoetused summas 910 eurot /dtl 123-124/. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub korteriomand, mis asub xxx /dtl 119-120/. Lisaks kuulub G.Vle korteriomand xxx vallas, kus elavad hagejad koos oma seadusliku esindajaga /dtl 116117/. G.V-le kuulub ka sõiduauto Peugeot 5008, esmane registreerimine 2010 /dtl 125/.
11.Kostja sissetulekuks on töötasu H OÜ-st keskmiselt 1359,74 eurot kuus (10 805,93/8) /dtl 103/. Kostjale kuulub sõiduk Opel Meriva, esmane registreerimine 19.11.2003 /dtl 104/. Kostjale kuulub korteriomand xxx /dtl 105,188/ ning kostja on ühisomanik korteriomandist, mis asub xxx /dtl 191/. Kokku on korteriomandil kolm ühisomanikku. Kostja kasutab nimetatud korteriomandit oma elukohana ning tasub teistele omanikele selle eest 70 eurot kuus /dtl 159/.
12.Eeltoodust tuleneb, et registervara osas on vanemate võimalused enam-vähem võrdsed. Mõlemal vanemal on korteriomand, mida ta ei kasuta. Samas tuleb arvestada, et kostja kasutab korteriomandit, millel on kolm ühisomanikku. Hagejate seaduslik esindaja on küll ainuomanik xxx asuva korteriomandi osas, kuid koos temaga elavad ka viis alaealist last. Sõidukite osas on hagejate seaduslikul esindajal uuem sõiduauto kui kostjal, kuid arvestades, et hagejad elavad koos G.V-ga , siis on ka mõistetav, et laste transpordiks on tal vaja suuremat sõidukit. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vanemate võimalused on erinevad vaid saadavas igakuises rahalises sissetulekus.
13.Kostja ei ole vaidlustanud hagejate seaduslik esindaja väidet, et G.V on töövõimetu Kohtu hinnangul tuleb arvestada G.V sissetulekuna töövõimetoetust keskmiselt 660 eurot kuus. Talle makstavast sotsiaaltoetusest ei pea ta kohtu hinnangul lastele ülalpidamist andma, kuna see on ette nähtud tema enda tervise parendamiseks. Vanem peab oma sissetulekut kasutama nii enda kui ka oma alaealiste laste ülalpidamiseks proportsionaalselt, kui vanem on olukorras, mis ei võimalda tasuda seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Hagejate seadusliku esindaja sissetulek ei võimalda anda hagejatele ülalpidamist seaduses sätestatud
elatise alammääras. Kõige suurema osa laste ülalpidamisest katavad riiklikud peretoetused. Kostja on valmis tasuma elatist 870 eurot kuus kõigi laste peale kokku, kuid millises proportsioonis seda jagada kostja täpsustanud ei ole. Kostja sissetulek on 1360 eurot kuus. Kui kostja tasub sellest elatise katteks 870 eurot, siis jääb kostjale endale kasutamiseks 490 eurot kuus. Arvestades, et ka hagejate vajadused on kolme hageja puhul üle 400 euro kuus, siis ca 500 eurot kostja enese ülalpidamiseks, on proportsioonis.
14.1.Hageja 1 vajadused on 420 eurot. Lasterikka peretoetuse arvelt saab katta 90 eurot ja lapsetoetuse arvelt 80 eurot. Vanemate kanda jääb 250 eurot.
14.2.Hageja 2 vajadused on 435 eurot. Lasterikka peretoetuse arvelt saab katta 90 eurot ja lapsetoetuse arvelt 80 eurot. Vanemate kanda jääb 265 eurot.
14.3.Hageja 3 vajadused on 420 eurot. Lasterikka peretoetuse arvelt saab katta 90 eurot ja lapsetoetuse arvelt 100 eurot. Vanemate kanda jääb 230 eurot. 14.4 Hageja 4 vajadused on 307 eurot. Lasterikka peretoetuse arvelt saab katta 90 eurot ja lapsetoetuse arvelt 100 eurot. Vanemate kanda jääb 117 eurot. 14.5 Hageja 5 vajadused on 365 eurot. Lasterikka peretoetuse arvelt saab katta 90 eurot ja lapsetoetuse arvelt 100 eurot. Vanemate kanda jääb 175 eurot. Eeltoodust tuleneb, et laste vajadusi peavad vanemad katma kokku 1037 euro ulatuses. Kostja on nõus tasuma 870 eurot, mis on ca 84% vanemate kanda jäävast osast /dtl 185/. Kuna kostja sissetulek on laste ema sissetulekust suurem, siis proportsioon, et kostja kannab ca 84 % hageja vajadustest, mis jääb järgi pärast riiklike toetuste arvelt laste vajaduste katmiseks, on kooskõlas vanemate sissetulekutega.
15.Kohus nõustub kostjaga, et tema sissetulek ei võimalda rahuldada hagejate nõuet täies ulatuses. Kohtu hinnangul on kõik eeldused täidetud, et kohaldada PKS § 102 lg 1 ja 2 sätteid. Kostja on nõus tasuma hagejate põhjendatud vajadustest, mis jäävad vanemate kanda 84% ja see moodustab kostja sissetulekust 64%. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et laste vajadused peavad olema kaetud peretoetuste ja elatist maksma kohustatud vanema panusest. Kohus on seisukohal, et ka teisel vanemal lasub kohustus lapsi üleval pidada. Hagejate esindajal on võimalik anda hagejatele ülalpidamist oma vara arvelt. Võimalik on võõrandada korteriomand xxx, mida ei kasutata. Kostja töötab täistööajaga ning tema sissetulek on võrreldav Läänemaa keskmise sissetulekuga. Põhjendatud ei ole eeldada, et kostja peaks võõrandama talle kuuluva korteriomandi, et hagejatele ülalpidamist anda olukorras, kus kostja annab hagejatele ülalpidamist 84% ulatuses hagejate vajadustest. Vaatamata hagejate esindaja töövõimetusele, on ka tal kohustus hagejate ülalpidamiseks.
16.Käesoleval ajal on kostjalt hagejate kasuks välja mõistatud elatis 130 eurot hageja kohta, mis teeb 650 eurot kuus kõigi hagejate kohta. Kostja varalised võimalused võimaldavad maksta 870 eurot kuus elatist, mis teeks 174 eurot iga hageja kohta. Kuid arvestades, et lastel on erinevad vajadused, ei ole põhjendatud jagada väljamõistetavat elatist võrdselt kõigi hagejate vahel. Hageja 4 osas, ei ole elatise suurendamine põhjendatud, arvestades tema vajadusi. Käesoleval ajal on vanemate kanda 117 eurot ja kostja tasub elatist 130 eurot, seega rohkem, kui vanemate endi kanda. Kohus suurendab hageja 1 elatist 80 euro võrra, hageja 2 elatist 90 euro võrra ja hageja 3 elatist 40 euro võrra ja hageja 5 elatist 10 euro võrra. Kohus arvestab elatise suurendamisel laste vajadustega, mis on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 14 ja osas, mis jääb vanemate kanda.
17.Eeltoodu alusel rahuldab kohus osaliselt hagejate nõuded. Kohus jätab rahuldamata hageja 4 nõude elatise suurendamiseks, kuna arvestades hageja põhjendatud vajadusi, katab käesoleval ajal kostja poolt makstav elatis hageja vajadused. Teiste hagejate osas rahuldab kohus nõude osaliselt.
18.Tsiviilasja hinnaks on TsMS § 129 lg 2 ja 134 lg 1 alusel 2 002,50 eurot. 19.TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.