Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-25-16380 ei taotleta selle lahendamist istungil.

I HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud.

Lapse isa töötab Soomes ning tegeleb teadaolevalt rahvusvaheliste vedudega. Selline töö iseloom ning välismaal tegutsemine viitab võimalusele kõrgemaks sissetulekuks kui esitatud palgatõend. Veoautojuhi keskmine brutopalk jääb Soome palgauuringute kohaselt vahemikku 2100–4200 eurot. Koolitoidu kulu on arvestatud märtsi, aprilli, mai, septembri, oktoobri ja novembri arvete alusel. Toidu, majapidamistarvete ning hügieenitarvete kulud on saadud nii, et ema on võtnud augusti, septembri, oktoobri ja novembri toidupoe kulude keskmise ning jaganud selle kahega. Laps vajab tulenevalt enda erivajaduste tõttu rohkem ning spetsiifilisemat toitu. Eluaseme kulud (küttepuud, elekter, vesi, prügivedu, remondifond, korteri kindlustus) on samuti saadud selliselt, et on võetud kuude keskmine kulu ning jagatud see kahega. Eluasemekulude hulka on arvestatud ka lapse toa akende väljavahetamise kulu, kuna seoses lapse astmaga on oluline elukoha õhupuhtus, samamoodi õhupuhasti ja robottolmuimeja ostuhind. Lapse transpordikulud on arvutatud lähtudes tegelikest ja korduvatest sõitudest, mida tehakse lapse kooliskäimise, tervishoiu, igapäevase toimetuleku ning arengut toetavate tegevuste tarbeks, ning on arvutatud vastavalt umbkaudselt läbitavate vahemaade. Transpordikulud on vajalikud, sest laps keeldub tihti kõndimast või ühistransporti kasutamast. Lapse sidekulud koosnevad telefoni kuupaketi tasust ning poolest televisiooniteenuse kuutasust. Hariduslike ja sotsiaalsete kulude alla on arvestatud ligikaudselt kino või teatri pilet, klassikaaslase sünnipäevakingi tasu, ujulapilet, meisterdamiseks ja joonistamiseks vajaminevate materjalide ostuhind, toidu valmistamiseks toiduainete ostuhind ning kalandusega seonduvate asjade ostuhind. Oluline on toetada lapse huvitegevust. Ravimite, tervise ja liikumise hulka on arvestatud retseptiravimeid, vitamiine, külmetusravimeid pooles ulatuses vastavalt augusti, septembri, oktoobri ja novembri tšekkidele

2-25-16380 ning jõusaali kuutasu. Riiete kulu on arvutatud vastavalt umbkaudsele hinnale 22 erineva riide või jalanõu artikli ostuhinnale, lisaks voodipesu ja käterätikute ostuhind. Riietele kulub keskmisest rohkem lapse puude tõttu, kuna laps nt närib riietesse augud ning hüperaktiivsuse tõttu kuluvad riided kiiremini. Laps kaotab ja lõhub erivajadustest tulenevalt võtmeid, telefoni ja kooliasju, mistõttu kulub ka neile tavapärasest rohkem raha.

II KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu.

Kostja on seisukohal, et hageja nõue elatise suurendamiseks ei ole põhjendatud. Kostja märgib, et PKS § 2172 lg 1 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale elatist alates 01.01.2022 igas kuus 292 eurot. Seda vaatamata asjaolule, et alates 01.01.2022 oli seadusjärgne minimaalne ülalpidamise kohustus lapse kohta 213,44 eurot. Kostja tasus hagejale aastaid igakuist ülalpidamist rohkem, kui oli samal ajal kehtiv seadusjärgne minimaalne ülalpidamiskohustuse määr. Kostja on seisukohal, et seadusjärgse minimaalse ülalpidamiskohustuse määra tõusuga üle 292 euro ei saa automaatselt elatise suurendamise nõuet põhjendada. Kostja leiab, et elatise suurendamisel üle miinimummäära tuleb arvesse võtta ka kostja majanduslikku seisu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõenditega tõendatud isegi mitte igakuiste kulutuste kandmist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise määras. Sõltumata puudulikest tõenditest on hageja kulud välja toodud ulatuses ka ebausutavad ja põhjendamatud, mis annavad aluse uskuda kulutuste kunstlikku suurendamist. Hageja poolt välja toodud aastatel 2023-2024 lapse ühekordsete suuremate ostude kogusumma olnud 1050,87 eurot. See teeb ühele vanemale vastavaks panuseks 21,89 eurot kalendrikuus (1050,87:24:2). Põhjendamatu on võtta elatise väljamõistmisel aluseks üksnes 2025. aastal tehtud ühekordsete ostude summa kalendrikuus 96,16 eurot. Isegi kui pidada tehtud oste põhjendatuks ja vajalikuks, ei toimu näiteks lapse ratta ostmine iga-aastaselt. Tegemist on mitmeks aastaks tehtava investeeringuga, mida on võimalik eelduslikult ka jääkväärtusega realiseerida. Varasematel aastatel on selliseks kulutusteks olnud õhupuhastajaniisutaja, mis on pigem heaolule kui tervisele suunatud kulu ning mille eluiga on samuti eelduslikult 5+ aastat. Samuti ei toimu telefoni parandamist ja korpuse soetamist iga-aastaselt, mis samuti muudab hageja poolt tehtud arvutuse ebakohaseks ja kostjat põhjendamatult kahjustavaks. Koolitoidu kulude keskmise summa arvestamisel tuleb arvesse võtta ka suvekuud, kus toidu eest ei tasuta. Lisaks peaks toidukulude proportsioonis arvestama seda, et üks lapse toidukord päevas on koolis. Osad apteegikulud on esitatud topelt. Toidupoekulusid ei saa jagada hageja ema ja hageja vahel võrdselt pooleks, kuivõrd naisterahva hügieenikulud on poisslapse kuludest märkimisväärselt suuremad. Küttepuude kulu on hinnanguline ja tõendamata. Korteri kindlustuse ja remondifondi maksed peaksid jääma kinnisasja omaniku mitte kasutaja kanda, st neid ei tohiks elatise arvutamisel arvesse võtta. Samuti ei tohiks arvesse võtta akende vahetamise kulu, kuna sellega tõsteti hageja emale kuuluva korteriomandi väärtust. Kostja leiab, et last ei ole vaja nii palju kooli, poodi, vanavanemate juurde transportida, kui hageja on välja toonud. Hageja ema valitud telefoni ja internetipaketid on liiga kallid. Lapse hariduslikud ja sotsiaalsed kulud on tõendamata ning arvestatud topelt. Hageja ei ole tõendanud, et kõigist hageja ja tema ema raviarvetest on hagejale langev osa 1⁄2. Kostja ei vaidle vastu hageja arvestuses välja toodud riideesemete maksumusele, kuid peab ebamõistlikuks riideesemete koguseid, nt ei ole vaja osta lapsele igal aastal 2 paari vihma-kilepükse, 2 paari talve-lumepükse, 2 paari kummikuid, 2 paari sandaale, 25 paari sokke, 2 torusalli, 2 paari ujumispükse ning veelgi ebausutavam on igaaastaselt 2 padja ja teki soetamine. Kostja ametlikuks netotöötasu suuruseks oli 2025. aastal 823,90 eurot. Kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps, kes elab Soomes. Temale ei ole kostja kohustatud igakuist elatist tasuma. Lapse emaga on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on ülalpidamise kohustuse suurus kostja jaoks 0 eurot. Selle on kinnitanud Soome riik, kes täidab ülalpidamiskohustust kostja eest. Kui

2-25-16380 kostja kasutaks täna enda sissetulekut kõigi ülalpeetavate, sh iseenda, vajaduste rahuldamiseks võrdselt, oleks ostja põhjendatud kohustuse suurus 205,98 eurot kalendrikuus (823,90/4 - vanema osa on kahekordne elatise määr). Kostja aktsepteerib, et elatise väljamõistmisel ei ole seaduses sätestatud minimaalses ulatuses vajalik hageja ülalpidamise kohustuse tõendamine. Käesoleval juhul taotleb hageja aga varasema kohtuotsusega kindlaks määratud elatise suurendamist ja kostja leiab, et elatise suurendamisel tuleb lähtuda hageja tõendatud ülalpidamisvajadusest ning kostja majanduslikust olukorrast ja täiendava ülalpeetava olemasolust, mis annab aluse jätte hagiavaldus rahuldamata. Kostja avaldas, et on kompromissi korras nõus maksma hagejale elatist kehtiva seaduse alusel arvutatud elatise miinimumsummas. Hageja sellise kostja kompromissiettepanekuga ei nõustunud.

III KOHTU SEISUKOHT

Kohus tegi poolte esitatu põhjal kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:

Hageja C.S on B.V ja kostja S.V ühine alaealine laps, kes on sündinud XXX . Hageja elab enda ema, B.V, juures ning kostja elab hagejast eraldi ja lapse kasvatamises ei osale.  Tartu Maakohtu 09.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-3027 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 01.01.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 14.05.2031) summas, mis moodustab poole Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga taotleb hageja kostjalt välja mõistetud elatise suurendamist 388,48 euroni kuus. Kostja vaidleb hagile vastu.  

2-25-16380 Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 3 järgi võib elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejale makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus ja hageja kostja juures ei viibi. Neid asjaolusid arvestades on kehtiva PKS § 101 alusel arvutades alates 2025. aasta 1. aprillist kuni 2026. aasta 31. aprillini elatis hagejale 301,74 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot; 1981 * 0,03 = 59,43 eurot; 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot; 341,74 – 40 (80/2)=301,74 eurot)) ja alates 1. aprillist 2026 on elatis 318,62 eurot ((baassumma 295,86 eurot; 2092 * 0,03 = 62,76 eurot; 295,86+62,76 = 358,62 eurot; 358,62 – 40 (80/2)=318,62 eurot)). Hageja nõuab hagis alates 01.11.2025 kostjalt elatist 388,48 eurot kuus, mis on suurem kui PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui vanemalt nõutakse elatist seaduse alusel arvutatud miinimumsummas, ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27; RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11). Olukorras, kus ülalpidamist maksma kohustatud vanem leiab, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus on tegelikult väiksem, kui ülal nimetatud eelduslik kulutuste suurus, peab see vanem oma väidetud asjaolusid TsMS § 230 lg 1 järgi ka tõendama.

2-25-16380 elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi). Kohus leiab, et saab eeldada, et põhjendatud on hageja vajadused kahekordse miinimumelatise ulatuses, s.o perioodil alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 igakuiselt vähemalt 603,48 euro ulatuses ja alates 01.04.2026 igakuiselt vähemalt 637,24 euro ulatuses. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, et hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude suurus on kahekordsest miinimumelatisest väiksem. Hageja väitel on tema igapäevased kulud ühes kuus 896,80 eurot, millest koolitoit on 22,35 eurot, toidu- ja hügieenikulu 373 eurot, eluasemekulud 111,78 eurot, transport 21,78 eurot, sidekulud 38,49 eurot, juuksur 15 eurot, lapse hariduslikud ja sotsiaalsed kulud 95 eurot, ravimid ja tervishoid 59,07 eurot, koolikohustusega seotud kulud 57 eurot ning riided ja jalanõud 103,33 eurot. Hageja väitel lisanduvad igapäevastele kuludele ühekordsed suuremad kulud, mis 2025. aastal olid kokku summas 2992,81 eurot, millest on uue jalgratta ostuhind 418,86 eurot, jalgrattakooli tasu 30 eurot, lapse toa akende vahetamise kulu 1838,92 eurot, robottolmuimeja ostuhind 189,34 eurot, Vudila seikluslaagri tasu 260 eurot, jõulu- ja sünnipäevakingitus 70 eurot, telefoni paranduse kulu 185,69 eurot. Hageja on esitanud tõendina Sotsiaalkindlustusameti otsuse (dtl 125), mis tõendab, et hagejal on tuvastatud keskmise raskusastmega puue kestusega 09.11.2025 kuni 08.11.2027. Otsuse kohaselt on lapsel diagnoositud hüperkineetiline häire koos pervasiivse arenguhäirega ja tal esineb astma, allergiline nohu ning tal esineb tundlikkus mitmete allergeenide osas. Kohus leiab, et arvestades lapsel tuvastatud puuet ja temal diagnoositud haiguseid, võib eeldada, et lapse kulud on keskmisest suuremad, sh on suurem kulu ravimitele ja allergia tõttu ka toidule ning hügieenivahenditele. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud enda igakuiseid kulusid järgnevalt: toidu, majapidamistarvete ning hügieenitarvete kulu 373 eurot (dtl 180–213), ravimid, tervis ja liikumine 59,07 eurot (dtl 247–251) ja sidekulud 38,49 eurot (dtl 237–243). Kohus möönab, et hagejal on keeruline esitada tõendeid selles osas, kui palju kulub lapse igakuisele toidule. Selliseks tõendiks saab käesoleval juhul arvestada hageja esitatud arvelduskonto väljavõtteid, millest nähtuvad toidupeos tekkinud kulud. Kohtu hinnangul on põhjendatud jagada pere toidupoe kulud hageja ja vanema, kellega ta ühes leibkonnas kahekesi elavad, vahel võrdselt. Samuti leiab kohus, et hageja on esitanud piisavalt tõendeid oma väidetavate ravimite ja tervishoiukulude tõendamiseks (dtl 125–126, 128–129). Kohus leiab, et hageja sidekulud toodud ulatuses saab lugeda mõistlikuks ja vajalikuks. Kohus leiab esitatud tõendite põhjal saab hageja koolitoidu kuluks arvestada 16,76 eurot (134,11 / 8) kuus (dtl 214). Hageja eluasemekulude täpseks kindlaks tegemiseks ei ole hageja esitanud piisavalt tõendeid. Hageja ei ole esitanud eluaseme kommunaalarveid. Vastavalt hagi täpsustuse kirjeldusele on kommunaalarvetel kajastatud mh remondifond (dtl 231–232, 234–235). Arvestades hageja toodud eluaseme kuludest maha kindlustusmaksed (dtl 236) ning remondifondi maksed, saab kohtu hinnangul arvestada hageja eluasemekuludeks keskmiselt 100 eurot kuus. Hageja on märkinud koolikohustuse täitmisele kuluvaks summaks 57 eurot kuus, kuid on esitanud vaid ühe maksekorralduse õppereisi tasu osas summas 32 eurot (dtl 157–158), mistõttu peab kohus põhjendatuks lugeda igakuiseks kuluks, kuhu hulka on arvestatud hageja loetletud erinevad kulud vihikutele, pliiatsitele, klassireisidele jm, 32 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub igas kuus 103,33 eurot riiete ja jalanõude soetamisele ning sotsiaalsete ja hariduslike vajaduste rahuldamiseks 95 eurot kuus. Hageja on esitanud riiete ja jalanõude maksumuse ligikaudse arvutuskäigu, kus on arvesse võtnud 22 erineva riide või jalanõu artikli ostuhinna, lisaks voodipesu ja käterätikute ostuhinna, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest

2-25-16380 nähtuks sellises mahus ja hinnaga riiete soetamist. Kohus peab nt ebausutavaks, et lapsele soetatakse igal aastal kaks talvejopet, kaks kevad-sügisjopet ning ühe vihmajope. Samuti on hageja hinnanud hariduslikke ja sotsiaalseid kulusid ligikaudselt ning ei ole kulude igakuist kandmist tõendanud. Kohus eeldab, et viimased kulud on tegelikkuses kantud koos toidu, majapidamistarvete ning hügieenitarvete kuluga. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid transpordikulu ja juuksuri kulu igakuise kandmise osas. Hageja on 2025. aastal tehtud ühekordsetest kuludest tõendanud jalgaratta ostu hinnaga 418,86 eurot (dtl 159), jalgrattakooli osalustasu 30 eurot (dtl 160–161), Vudila seikluslaagri osalustasu 260 eurot (dtl 177–179) ning telefoni parandustasu 185,69 eurot (dtl 229–230), mille kogusumma jagatuna 12 kuu peale on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada hageja vajaduste hulka. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja kulutused ühes kuus 693,87 euro ulatuses (373 + 59,07 + 38,49 + 16,76 + 100 + 32 + (418,86 + 30 + 260 + 185,69) / 12), mis on veidi suurem summa kui on PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatise summa.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja

2-25-16380 korra ning määrab, et kostjal tuleb elatis maksta hageja ema B.V pangakontole nr EE452200001107479423, märkides maksekorraldusel selgituseks: „C.S, elatisraha“ ja kuu, mille eest tasutakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.