Rahuldada Z.G taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata U.Z poolt Z.G-le hüvitatavateks menetluskuludeks 290 eurot.
6.Mõista U.Z-ilt Z.G kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 290 eurot.
7.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb U.Z-il Z.G kasuks tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-24-147222 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Z.G (hageja) esitas 13.01.2025 Harju Maakohtule hagi U.Z (kostja) vastu. 13.01.2025 esitatud ja 15.01.2024 ning 25.01.2025 täpsustatud hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista elatise perioodi eest 01.12.2024 kuni 31.12.2024 seaduses sätestatud miinimummääras.
2.Hageja on X.D ja U.Z ühine laps. Perelepituse kokkuleppe alusel on vanematel jagatud hooldus 50/50 põhimõttel, aga hageja veetis terve 2024. a detsembrikuu oma isaga ja isa pidas last ülal. Lastetoetus summas 80 eurot laekub kostja kontole. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.
4.2024. a detsembris hoidis isa last enda juures ning takistas tal emaga kohtumast. Selle aja jooksul võttis kostja osa 6. detsembril klassijuhataja koosolekust, kuu keskel vanemate jõulupeo koosolekust, jõululaadast, tegi ja maksis lapse jõulukingi koolis ning klassijuhataja jõulukingi. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi eest 01.12.2024 kuni 31.12.2024 elatise 226,43 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
6.Puudub vaidlus, et hageja elas 2024. a detsembris oma isa juures. Samas puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale 2024. a detsembris miinimumulatuses elatist tasunud. Kostja esitatud tõenditest nähtub üksnes, et kostja on tasunud detsembris kulusid seoses hagejaga kokku 141,29 eurot (toiduraha 32,94 eurot, kunstiringi eest 91 eurot, õpetajate kink 15,20 eurot + 2,15 eurot). Arvestades, et elatise baassumma on 545,52 eurot, ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks võrdväärselt hageja isaga 2024. a detsembris hagejale ülalpidamist andnud. Kuna hageja on elanud detsembris isaga, on eluliselt usutav, et isa on kõik muud eluliselt vajalikud hagejaga seotud kulud kandnud (s.h hagiavalduses märgitud eluasemekulud, kodused toidukulud, transpordikulud, hügieenitarbed jms). Hagis märgitud kulud on igakuiselt vajalikud ja mõistlikud. Kohtul puudus alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei oleks vastanud detsembris vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.
2-24-147222
7.Kuna kostjale laekub lastetoetus ning kostja on teinud detsembris kulutusi seoses hagejaga, siis on hageja õigustatud nõudma elatist 2024. a detsembri eest 226,43 eurot (miinimumelatise summa arvestades kostjale laekuva lastetoetusega 367,72 eurot miinus kostja tehtud kulutused 141,29 eurot).
8.Kostja ei ole tõendanud, et elatise väljamõistmisel jääks ta varaliselt vähemkindlustatuks või et ta ei oleks olnud suuteline 2024. a detsembris hagejale ülalpidamist vähemalt miinimumulatuses andma. Vahepealne töötuna arvel olek ei vabasta kostjat tema ülalpidamiskohustusest. Muid aluseid elatise vähendamiseks ei ole kostja välja toonud. Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldamata jätta.
10.Pooltel oli kehtiv perelepitaja juures kokkulepitud vanemluskokkulepe, mille kohaselt pidi hageja veetma pool ajast isaga ja pool ajast emaga. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et isa rikkus tahtlikult vanemluskokkulepet.
11.Kuna hageja isa jättis omavoliliselt ja ilma vastava kokkuleppeta lapse emale üle andmata ning takistas ema ja lapse vanemluskokkuleppekohast suhtlemist terve detsembrikuu vältel, pidi ta arvestama sellega, et annab ise lapsele täies ulatuses ülalpidamist. Seega ei ole hagejal kostja suhtes elatise nõuet, eriti arvestades, et kostja tegi ka sel ajal vajalikke ja vältimatuid kulutusi hageja ülalpidamiseks ja on seega oma kohustused täitnud. Lähtuda tuleb kehtivast vanemluskokkuleppest ja jätta hageja nõue rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad
12.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
13.Väär ja tõendamata on väide, et lapse isa ei võimaldanud 2024. a detsembris lapsel emaga kohtuda. Antud juhul kaldus kohtuväliselt kokku lepitud suhtluskorrast kõrvale mitte lapse isa, vaid kostja, kui ei võtnud paaritutel nädalatel last enda hooldada. Suhtluskorra kohaselt pidi laps olema igal paaritul nädalal emaga, kes aga detsembris last hooldada ei võtnud, mille tõttu pidi lapse isa lapse ema kohustuse enda peale võtma. Asjaolu, et kostjal ei olnud siis ajutiselt kodu, ei muuda asjaolu, et lapse eest hooldamine koos vastavate kulude kandmisega jäi detsembrikuus üldiselt lapse isa kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Hageja esitas kohtule hagi, milles palus välja mõista kostjalt elatise perioodi eest 01.12.2024 kuni 31.12.2024 seaduses sätestatud miinimummääras. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 226,43 eurot. Nimetatud summast ületavas osas hagi rahuldamata jätmist ei ole hageja vaidlustanud, mistõttu on maakohtu otsus selles osas TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
2-24-147222
16.Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ajavahemiku 01.12.2024 kuni 31.12.2024 eest elatis 226,43 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Siiski on vajalik maakohtu otsuse põhjendavat osa täiendada põhjendustega selle kohta, et hagejal on õigus nõuda kostjalt elatist sõltumata hageja vanemate vahel sõlmitud vanemluskokkuleppest.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja vanematel on Sotsiaalkindlustusametis sõlmitud vanemluskokkulepe, mille kohaselt viibib hageja ühes kuus poole ajast isa juures ja poole ajast ema juures (ema juures paaritutel nädalatel ja isa juures paaris nädalatel). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 2024. a detsembris viibis hageja terve kuu isa juures.
18.Kostja väitel rikkus lapse isa vanemluskokkulepet ega andnud last kostjale üle, mistõttu ei pea kostja selle aja eest elatist maksma. Hageja vaidles kostjale vastu ja väitis, et 2024. a detsembris ei võtnud kostja last hooldada, mille tõttu pidi lapse isa lapse ema kohustuse enda peale võtma. Maakohus ei hinnanud poolte väiteid selle kohta, kas hageja oli isa juures kostjast sõltumatutel asjaoludel ning kas seetõttu tuleks lugeda ikkagi, et hageja oli kostja juures suhtluskorras kokkulepitud ajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei põhjusta maakohtu menetlusnormide rikkumine siiski maakohtu otsuse tühistamist, vaid ringkonnakohus saab rikkumise ise kõrvaldada ja lisada puuduolevad põhjendused.
19.Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes märgitule, on sellele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata (RKTKo 2-23-8691, p 13.1). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui laps viibib lahuselavast vanemast sõltumatutel asjaoludel lahuselava vanema juures vähem aega, kui on suhtluskorra või vanemate kokkuleppega ette nähtud, tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 6 kohaldamisel lugeda, et laps viibis lahuselava vanema juures kohtulahendiga kindlaksmääratud või kokkulepitud suhtluskorras ettenähtud aja (RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491/96, p 14.1; 31.03.2025, 2-17-6713/196, p 29). Olukorras, kus suhtluskorra määrust ei täideta lahuselavast vanemast sõltuvatel asjaoludel (nt ta ei soovi lapsega suhelda ulatuses, nagu see on kohtumääruses ette nähtud), saab elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse faktilisest elukorraldusest. Vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas lapse huvidega ja kahjustab lapse õigust saada ülalpidamist oma kõikide eluvajaduste rahuldamiseks (PKS § 99 lg-d 1 ja 2). Kui suhtluskorra mittejärgimine on tingitud lahuselava (elatist tasuma kohustatud) vanema enda käitumisest või valikutest, siis on ühtlasi tema enda mõjusfääris tagajärg, kus lapsega vähesema suhtlemise tõttu tuleb tal anda lapsele vahetu ülalpidamise asemel ülalpidamist rahas (RKTKo 29.10.2025, 2-21-16454, p 17).
20.Kõigepealt tuleb kindlaks teha, mis kuupäevadel pidi hageja vanemluskokkuleppe kohaselt kostja juures 2024. a detsembris viibima. Vanemluskokkuleppe p 1.1.2.1 kohaselt on laps oma isaga pool aega (keskmiselt 15 päeva) kuus, täpsemalt: igal paaris nädalal. Punkt 1.1.2.2 kohaselt on laps oma emaga pool aega (keskmiselt 15 päeva) kuus, täpsemalt: igal paaritul nädalal (dtl 58–62). Seega pidi 2024. a detsembris hageja viibima kostja juures 02.– 08.12, 16.–22.12 ja 30.–31.12 ning isa juures 01.12, 09.–15.12 ja 23.12.–29.12. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei viibinud kostja juures 02.–08.12.2024 ja sellel perioodil lapse isa hageja viibimist kostja juures ei takistanud (ringkonnakohtu 10.04.2026 istungiprotokolli ajamärk 00.32:15). Seega on vaidlus selles, kas lapse isa takistas kostjal vanemluskokkuleppe täitmist 16.–22.12.2024 ja 30.–31.12.2024. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita kohtule
2-24-147222 esitatud tõendid seda, et lapse isa oleks takistanud kostjal nimetatud perioodidel vanemluskokkuleppe täitmist ja hageja viibimist kostja juures.
20.1.Kohtule esitatud vanemate vaheline sõnumivahetus tõendab, et lapse isa pakkus kostjale last 12.12.2024, s.o enne kostja nädala algust, kuid kostja oli nõus lapse enda juurde võtma alles 30.12.2024. 12.12.2024 kell 18.48 kirjutas lapse isa kostjale: „Kas sul on uus kodu olemas või terve detsember on Z.G minuga? Kas homme võtad Z.G?“ 12.12.2024 kell 20.24 vastas kostja: „Vana aasta lõpp on Z.G minuga ja sealt edasi nädal ja nädal.“ Selle vastuse peale kirjutas lapse isa kostjale 12.12.2024 kell 21.16: „Kas sa ei igatse last terve kuu.“ (dtl 124–134). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu sellest kirjavahetusest, et lapse isa oleks kostjat takistanud hagejat enda juurde võtmast ja temaga koos olemist. Sellist lapse isa käitumist pole võimalik järeldada ka teistest kostjale 2024. a detsembris saadetud sõnumitest (dtl 137–152). Vastupidiselt kostja väidetule nähtub eeltoodud 12.12.2024 kirjavahetusest, et lapse isa pakkus kostjale lapsega koos olemist, kuid lapse ema soovis lapsega koos olla alles aasta lõpus.
20.2.Kostja ringkonnakohtu istungil antud selgituste kohaselt nõudis lapse isa kostjalt võla maksmist, vastasel korral ei anna ta hagejat kostjale üle ning kostja viitas seejuures dtl-le 134. Selles 11.12.2024 aset leidnud vestluses on lapse isa küll nõudnud kostjalt mingi varasema võlgnevuse tasumist, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole lapse isa seda sidunud hageja üleandmisega kostjale (dtl 134). Kostja viitas ka 25.12.2024 lapse isale saadetud sõnumile, milles märkis, et soovib lapse üheks ööseks enda juurde võtta, kuid millele lapse isa vastas, et see ei sobi, kuna ta on lapsega linnast eemal (dtl 140). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et sellest sõnumist saaks järeldada lapse isa takistamist kostjal lapsega kohtuda. Tegemist oli lapse isa nädalaga (23.12.–29.12), mil lapse isa ei pidanudki last kostjale üle andma.
20.3.Samuti ei ole ühestki kohtule esitatud tõendist (sõnumivahetusest) võimalik järeldada, et lapse isa oleks takistanud kostjal last enda juurde võtmast perioodil 30.12–31.12.2024. Alles 01.01.2025 saatis kostja lapse isale sõnumi, et soovib lapse enda juurde võtta (dtl 148).
21.Eeltoodust tulenevalt on hageja viibinud kostjast sõltuvatel asjaoludel 2024. a detsembris kostja juures vähem aega, kui on vanemate kokkuleppega ette nähtud, mistõttu tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse faktilisest elukorraldusest. Kuna faktiline elukorraldus seisnes selles, et hageja oli terve 2024. a detsembrikuu oma isa juures, on hageja isa pidanud terve kuu hagejat ülal ja hageja on õigustatud saama kostjalt selle aja eest elatist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 14.04.2026 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 290 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 4 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 72,5 eurot (käibemaksuga).
24.Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud toimikuga tutvumine, konsultatsioon, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele,
2-24-147222 kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine ning menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on samuti TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.
25.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 290 eurot (käibemaksuga).
26.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.