Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Tartu Maakohus Susann Liin Tartu, 16. aprill 2025 2-25-14690 V.U hagi C.K vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks 2700 eurot Hageja V.U (isikukood XXX, elukoht XXX-i) Kostja C.K (isikukood XXX, elukoht XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada V.U 07.09.2025 hagi C.K vastu täisealisele kuni 21. aastasele õppivale lapsele elatise saamiseks.
2.Mõista C.K-lt V.U kasuks välja 1125 eurot, mis on vähem tasutud elatis perioodil 01.08.2025–30.04.2026.
3.Mõista C.K-lt V.U kasuks välja igakuine elatis 250 eurot alates 01.05.2026 kuni V.U 21-aastaseks saamiseni (28.07.2028), kuid mitte kauem kui V.U põhi-, keskvõi kõrghariduse omandamise või kutseõppe tasemeõppes õppimise lõppemiseni.
4.Käesoleva otsuse p-des 2 ja 3 nimetatud elatis tuleb tasuda V.U arvelduskontole nr XXX. Käesoleva otsuse p-s 3 nimetatud igakuine elatis tuleb tasuda eelmises lauses sätestatud korras hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks, märkides selgitusse saaja nime, sõna elatis ning kuu, mille eest elatist tasutakse. Igakuist elatist tasutakse iga kalendrikuu eest ette.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada TsMS § 630 lg 1 kohaselt Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud
ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.U (hageja) esitas 07.09.2025 hagi C.K (kostja, isa) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista täisealisele õppivale lapsele elatis perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 2 kohaselt. Hageja esitas kohtule XXX väljastatud tõendi, millest nähtuvalt õpib hageja 03.09.2025 seisuga XXX 12.b klassis (dtl 7). Hagiavalduse kohaselt maksis kostja hagejale kohtu poolt välja mõistetud elatist 250 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni 28.07.2025 (dtl 3). Hageja pakkus kostjale välja, et kostja tasub hagejale kui täisealisele õppivale lapsele sama suurt elatist edasi hageja pangakontole, kuid kostja keeldus. Alates 2025 augustist on kostja teinud ülekandeid hageja elatise katmiseks igakuiselt 125 eurot (dtl 103). Hageja täpsustas enda nõuet istungil ja seisukohas ning jäi selle juurde, et palus kostjalt välja mõista elatis 250 eurot alates 01.08.2025 kuni 21-aastaseks saamiseni 28.07.2028 või 300 eurot, kui kohus leiab, et see on põhjendatud (dtl 254, 262, 409).
2.Tartu Maakohus võttis hagi 09.10.2025 määrusega menetlusse. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 30 päeva.
3.Kostja esitas 10.11.2025 hagile kirjaliku vastuse, milles vaidles hagile vastu. Kostja tõi välja, et ta on tasunud hagejale elatist ning täitnud sellega PKS-ist tulenevat ülalpidamiskohustust. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kohustused 827 eurot kuus, mis on kostja hinnangul põhjendamatult suur kulu. Kostja hinnangul ei ole hageja esitatud kulud vajalikud ning tõendatud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4.Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 12.02.2026 kohtuistungi, kus osalesid hageja, hageja nõustaja (ema), kostja ning kostja lepinguline esindaja (dtl 253). Kohtuistungil jäid pooled oma varem avaldatud seisukohtade juurde. Kohus arutas pooltega hagi aluseks olevaid asjaolusid ja õiguslikku külge ning selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus selgitas hagejale, et kulutuste kohta esitatud tõendid tuleb kokku siduda hagis esitatud asjaoludega ehk näidata tõenditega, mida, kuhu ja kui palju kulub. Kohus täpsustas kohtuistungil hageja nõuet, hageja küll ütles ühest küljest, et tema vajadused kuus on 827 eurot kuus, kuid kinnitas, et ta soovib nõuda kostjalt elatist 250 eurot kuus. Kohus leppis kohtuistungil pooltega kokku, et annab hagejale tähtaja kuni 06.03.2026, et esitada selgelt väljendatud haginõue, tuua välja hagi aluseks olevad asjaolud ja siduda kohtule esitatud tõendid asjaoludega kokku selliselt, et välja on toodud, millise asjaolu tõendamiseks mingi tõend on esitatud. Kohus määras poolte jaoks eelmenetluse lõppemise kuupäevaks 23.03.2026 ning selgitas, et pärast nimetatud kuupäeva enam uusi asjaolusid ega tõendeid kohtule esitada ei saa. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 06.04.2026, et esitada lõppseisukohad vastaspoole seisukohtadele ning menetluskulude nimekirjad.
4.1.Hageja esitas kohtule 05.03.2026 seisukoha (dtl 261–378), milles tõi välja kokkuvõtte enda igakuiste kulude suurusest. Hageja märkis, et tema igakuised kulud on järgmised:
1.Eluasemega seotud kulud (Iga kuu) – 178,69
1.1.Elekter - 66,75
1.2.Küte (puit) - 62,50
1.3.Maamaks - 2,57
1.4.Prügi - 1.40
1.5.Sideteenus - 27,75
1.6.Telefoniarve - 12,72
1.7.Vesi + kanalisatsioon – 5
2.Vajalikud kulud (Iga kuu) - 352,59
2.1.Toit (886,01)- 221,50
2.2.Hügieenitarbed - 10,34
2.3.Riided - 120,75
3.Transpordikulud (Iga kuu) – 216,43
3.1.Bussipiletid - 43,15
3.2.Kütus - 55,09
3.3.Autokool - 87,91
3.4.Automaks - 13,28
3.5.Autopesu - 17,00
4.Tervishoiukulud (Iga kuu) - 250,45
4.1.Nahaarst - 225 (Varem 55 eurot, nüüd maksab 1 kord 60 eurot.)
4.2.Ravimid - 25,45
5.Vaba aja kulud ja kultuur (Iga kuu, välja arvatud raamatud) - 52,23
5.1.Kino - 6,29
5.2.Jõusaal - 19
5.3.Raamatud - 26,94
6.Isikliku hoolduse kulud (Iga kuu, välja arvatud meigiasjad) - 113,22
6.1.Juuksur - 67,7
6.2.Ilutooted - 45,52
7.Muud kulud ja ootamatud kulud (Ootamatud kulud on iga kuu) - 807,89
7.1.Kõrvaklapid – 209
7.2.Pann - 15,49
7.3.Ootamatud kulud (Võib tekkida ootamatu kulu ükskõik millega seonduvalt) – 50
7.4.Reis (1 kord aastas) - 533,40 Kokku – 1971,5 eurot
4.2.Hageja esitas 23.03.2026 seisukohas täiendava kulude lõppnimekirja (dtl 380), milles tõi välja, et kõigi kulude kogusumma on 1120 eurot 15 senti. Hageja selgitas, et lisadesse ei ole lisatud igakuiseid püsikulusid (küttepuud, sideteenus, maamaks, prügi, vesi ja kanalisatsioon, automaks, autokool, nahaarst), kuna nende summad ei muutu.
Hageja esitas seisukoha lisades tõendid selle kohta, et ta kulud on kokku 1120 eurot 15 senti. Kuivõrd hageja esitas failid vormingus, mis ei avanenud, on failid loetaval kujul üle salvestatud 16.04.2026 ja asuvad dtl 417–489. Hageja selgitas tõendite sisu kohta järgmist: Lisa 1 (kokku 245,37 €) 1.1 Elekter: 133,40 € Lisa 2 (kokku 321,82 €) 2.1 Toit: 212,73 € (kogusumma 850,94 €) 2.3 Riided: 109,09 € Lisa 3 (kokku 304,49 €) 3.1 Bussipiletid: 21,50 € 3.2 Kütus: 143,91 € Takso: 14,10 € Autokulud: 23,79 € Lisa 4 (kokku 129,64 €) 4.2 Ravimid: 9,64 € Lisa 5 (kokku 19,00 €) 5.2 Jõusaal: 19,00 € Lisa 6 (kokku 17,33 €) 6.2 Ilutooted: 17,33 € Lisa 7 (kokku 330,00 €; minu osa 82,50 €) Lehepuhur ja hekkilõikur: 330,00 €
4.3.Kostja esitas 23.03.2026 seisukoha ja lisad (dtl 388–dtl 399), milles leidis, et hageja ei ole asja juurde esitatud tõendeid hagis ega teistes menetlusdokumentides esitatud väidetega seostanud ega põhjendanud, millise asjaolu tõendamiseks iga konkreetne tõend on esitatud. Hageja on esitanud tõenditena asja juurde suurel hulgal arveid ja maksekorraldusi, mille puhul jääb ebaselgeks ka see, milliseid kaupu või teenuseid on ostetud, ja kes need ostnud on. Kostja leidis, et hageja kulude suurus ei ole eluliselt usutav Eluasemekulude osas juhtis kosta tähelepanu sellele, et ahikütte puhul on ebausutav, et kulud elektrile on hageja neljaliikmelises peres 66 eurot 75 senti inimese kohta. Küttepuude kohta selgitas kostja, et arve järgi (dtl 271) on ostetud 40 ruumi puid 3000 euro eest, kuid ei ole selgitatud, kuidas see on seotud hageja igakuiste vajaduste suurusega. Kostja leidis, et hageja ei ole selgitanud, kuidas toidukulude suurus kujunenud on ning pidas mitmeid kulutusi põhjendamatuteks. Kostja leidis, et üle 100 euro suurused igakuised kulutused riietele on põhjendamatult suured, sest hageja ei ole enam ka kasvueas. Kostja leidis, et hageja ei ole bussipiletite ega kütuse kulu põhistanud ega tõendanud. Kostja leidis, et rosacea raviks kasutatav protseduur „Cold Plasma“ on kosmeetiline protseduur, mitte meditsiiniline ravi ning seetõttu põhjendamatu kulu 225 eurot kuus. Juuksuri ja ilutoodete kulud 113 eurot 22 senti kuus on põhjendamatult suured. Jõusaali kulud on tõendamata, sest need on C.K nimel ning hageja selle paketi alusel trennis käia ei saaks. Ootamatud kulud ja reisikulud on ebamõistlikult suured ja arvustuskäigu puhul on arusaamatu, kas tegemist on kuu- või aastapõhiste kuludega.
4.4.Pooled esitasid 06.04.2026 lõplikud seisukohad, milles jäid varasemate seisukohtade juurde. Hageja palus hagi rahuldada ning kostja palus jätta hagi rahuldamata, sest ta tasub hagejale igakuist elatist 125 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning korraldanud kohtuasja arutamiseks kohtuistungi. Kohus jätkas pärast kohtuistungit kohtuasja lahendamist kirjalikus menetluses poolte nõusolekul ning määras pärast kohtuistungil tõendamiskoormise selgitamist ja asja arutamist pooltele tähtajad asjaolude, seisukohtadega ja tõendite esitamiseks ning andis pooltele võimaluse vastaspoole tõenditele vastata ja omapoolseid tõendeid esitada. Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu täisealise õppiva lapse elatise saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada PKS § 96, § 97 p 2 ja § 99 kohaselt. Kohus põhjendab enda seisukohti alljärgnevalt.
6.Kohus selgitab, et PKS § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Ülalpidamist on kohustatud PKS § 96 lg 1 kohaselt andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus selgitab, et hagejal võib olla õigus nõuda kostjalt elatist PKS § 96, § 97 p 2, § 99 järgi eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused: poolte vahel on põlvnemissuhe, millest tuleneb ülalpidamiskohustus hageja on täisealine kuni 21-aastane õppiv laps, kelle abivajadust eeldatakse kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud hageja ülalpidamisnõude ulatuse määravad tema kõik eluvajadused, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutused, ning tema kasvatamise kulud
6.1.Kohus tuvastab rahvastikuregistri andmete pinnalt ning pooled ka ei vaidle selle üle, et hageja põlvneb kostjast. Kohus tuvastab rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt, et hageja sai 28.07.2025 täisealiseks, ta on praegu 18-aastane ning õpib XXX 12B klassis, mida tõendab koolist antud kinnitus (dtl 6).
6.2.Kohus märgib, et igasuguse seadusjärgse ülalpidamiskohustuse eeldus on isiku abivajadus, sarnaselt alaealisele lapsele eeldatakse aga kuni 21-aastase õppiva lapse abivajadust ning tal ei tule enda abivajadust tõendada. Eeltoodu nähtub PKS § 97 p 2 sõnastusest, mis sarnaselt alaealisele lapsele PKS § 97 p 1 mõttes ja erinevalt muust abivajavast sugulasest PKS § 97 p 3 mõttes ei viita sellele, et tegemist peaks olema abivajava kuni 21-aastase õppiva lapsega. Kuni 21-aastase õppiva lapse puhul ei rakendu eneseülalpidamispõhimõte kujul, kus täisealine õppiv laps peaks tõendama enda võimetust end varaga elatada või sissetulekut teenida.
6.3.Kohus lisab, et küll aga peab hageja ära tõendama, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud, samuti peab hageja ära tõendama enda igakuiste vajaduste suuruse. Kohus tuvastab ja pooled ka ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud hagejale alates tema täisealiseks saamisest elatist 125 eurot kuus (dtl 103). Kohus hindab järgmisena hageja igakuiste vajaduste suurust, sest sellest sõltub, kas kostja on seadusjärgset ülalpidamiskohustust rikkunud, kui ta tasus hagejale igakuise elatisena 125 eurot.
7.Kohus leiab, et täisealise kuni 21-aastase õppiva lapse igakuiste vajaduste ulatus tuleb kindlaks määrata PKS § 99 kohaselt. Ülalpidamise ulatus määratakse ka täisealise õppiva
lapse puhul PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja vajaduste juures tuleb PKS § 99 lg 2 järgi arvestada kõiki tema eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.
7.1.Kohus märgib alustuseks, et kohtu hinnangul ei hõlma täisealise kuni 21-aastase õppiva lapse vajadused üksnes hädavajalikke kulutusi, nagu seni on vahel kohtupraktikas leitud. Selline lähenemine ei põhine seadusel ega ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Ka täisealise õppiva lapse ülalpidamise ulatus tuleb kindlaks määrata PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt, arvestades õppiva lapse vajadusi ja tavapärast elulaadi. Eelnevat kinnitab nii varasem Riigikohtu praktika (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10–13) kui ka hiljutised suunised, kus Riigikohus keskendus sellele, kas tegemist on tavapärase kuluga ning pidas põhjendatud kuluks ka tasulise õppe kulu välismaal, kuigi Eestis saab tasuta õppida, eeldusel, et tasuline õpe välismaal vastab tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse omandamisele (RKTKo 30.04.2024, 2-21-6015/36, p 10 ja 11). Kohus leiab, et eeltoodust lähtudes tuleb ka praeguses asjas välja selgitada, millised on hageja vajadused, lähtudes PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sisust.
7.2.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et tema vajadused PKS § 99 mõttes ning igakuised kulutused ületavad 500 eurot, millest tulenevalt on põhjendatud elatis 250 eurot. Elatisenõude eripära on, et olevikus olemasolevate tõenditega tuleb proovida tõendada tulevikus tekkivate kulude ligikaudset suurust. Kuivõrd tulevikus tekkivad kulusid ei ole võimalik täie kindlusega tõendada, on tõendid paratamatult kaudsed, eeldus on, et praegune elustandard jätkub ka tulevikus ning tulevikus tekkivad kulud jäävad samasse suurusjärku.
8.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et tema vajadused PKS § 99 mõttes ja igakuised kulud on 510 eurot 30 senti. Kohus tuvastab, et hageja vajadused hõlmavad järgmisi komponente, millele on lisatud viidatud tõendid ning selgitab kulukomponentide kujunemist alljärgnevalt: 31,25 eurot (küte) (dtl 271) 1,4 eurot prügi (dtl 270) 27,09 eurot elekter (dtl 269) 14,95 eurot sidekulud (dtl 268) 12,72 eurot telefon (dtl 266) 115 eurot riided keskmiselt (dtl 38–47, 263, 380) 217 eurot toit (dt 272–378; 428–487) 35,6 eurot transport (dtl 419–421) 17,98 eurot auto kütus 88,34l ei ole tavaline, on poole väiksem, kulud neljaga (dtl 422) 26,97 eurot tervis ja ilutooted (dtl 417–418) 10,34 eurot (hügieenitooted), kostja ei vaielnud vastu
8.1.Hageja elab ahiküttega majas ning on aastase küttekulude tõendamiseks esitanud viidatud arve, millelt on näha, et ostetud on 40 ruumi puid, ruumimeetri hinnaga 75 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada hageja kuludena sellest kaheksandikku ja jagada see keskmise leidmiseks ära 12 kuu peale. Kohus leiab, et on üldteada asjaolu, et ühe tavapärase suurusega maja kütmiseks ei kulu 40 ruumi puid aastas, küll aga võib kulu olla pool sellest ehk 20 ruumi. Kohus lähtub sellest, et kulu hageja perele on 20 ruumi, arvestades kostja viidatud asjaolu, et samal aadressil asub ka äriühingu asukoht. Kinnistusraamatu andmetel on hageja elukohas ärimaa 50%, ja elamumaa 50%, seega võtab kohus arvesse poolt kuludest ning arvutab igakuise keskmise ja sellest hageja osakaalu (3000 : 2 : 4 : 12).
8.2.Kohtu hinnangul on hageja eelviidatud tõendiga tõendanud prügikulu, elektrikulu osas on kostja aga põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et ahiküttega majas ei ole 66,75 euro suurune igakuine kulu usutav ning arve on esitatud kohtule võimalik, et taotluslikult nii, et täpsemaid komponente arvelt näha ei ole. Hageja selgitas elektrikulude kohta (dtl 407), et
arvel on nii äritegevuse kui majapidamise kulud. Hageja osa arvutamisel on eraldatud majapidamise kulu ning see jagatud nelja inimese vahel, mille tulemusena on hageja kuukulu 66,75 eurot (390,55 (äriühing + maja) – 267 (maja) = 123,55 (äriühing)). Kohus leiab, et eeltoodu esitatud tõenditest selgelt ei nähtu, samal ajal on ilmne, et igakuine elektrikulu majapidamises tekib. Kohus tuvastab, et hageja igakuine elektrikulu on 27,09 eurot lähtudes eelviidatud arve teisest reast ja jagades selle majapidamiskuluna nelja inimese peale, selline summa on kooskõlas üldteada asjaoluga, et keskmise suurusega majapidamises on elektrikulu vähemalt 20–30 eurot. Näiteks on turul isegi väikese tarbimisega (alla 200 kWh) kodumajapidamistele fikseeritud elektripaketi hind 24 eurot kuus.
8.3.Kohus leiab, et hageja on nimekirjas toodud tõenditega ära tõendanud enda osakaalu igakuisest sideteenuse kulust, enda telefonipaketikulu samuti kulud riietele söögile. Kohus märgib, et hageja on esitanud kviitungid riiete ja toidukulude kohta ning kviitungitega ongi keeruline kulutusi tõendada, sest need ei ole isikustatud ning toidukulude puhul ei ole eluliselt võimalik kontrollida, et ostetud toidu on ära tarbinud just hageja. Gümnaasiumis õppiv laps elab kood enda perega ning peres paratamatult ei eristata pereliikmete kulusid ega peeta eraldi arvepidamist gümnaasiumis õppiva lapse kohta. Hageja on esitanud viidatud tõendid ning arvutanud neist keskmise, mis ei ole üle paisutatud ja on vastavuses empiiriliste uuringutega.
8.4.Hageja esitatud tõenditest nähtuvaid kulutusi ja seda, et need ei ole ülepaisutatud toetavad empiiriliste uuringute tulemused. Justiitsministeerium avaldas 2020. aasta veebruaris ülalpidamise empiirilise uuringu (https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/202107/Lapse%20vajadusp%C3%B5hine%20miinimumelatis%2C%20uuringu%20l %C3%B5pparuanne.pdf). Hagejale kui 18-aastasele teismelisele lähimas 13–17. aastaste vanusegrupis olid keskmised igakuised ülalpidamiskulud toona 412 eurot kuus (lk 40). Uuringu aluseks olnud andmed pärievad tõenäoliselt 2019. aastast, kuid isegi kui arvestada 2026. aasta I kvartali jaoks võrdlusbaasina hilisemat 2020. aasta esimest kvartalit, on tarbijahinnaindeksiga kohandatuna empiiriliste uuringute järgi kulud hagejavanustel lastel 617 eurot 58 senti kuus, sest tarbijahinnaindeksi kasv on sellest ajast alates olnud 49,9% (https://stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator). Kuivõrd hageja taotleb elatist eelkõige 250 eurot, väites seda arvestades, et tema igakuised kulud on 500 eurot, ei ole tema kulutuste suurus kindlasti üle paisutatud. Isegi kui kostja leiaks kviitungite kogumise tõttu tõendamiskoormise täitmise praktilisi raskusi arvestades vajakajäämisi mingites kulukomponentides, jääb hageja vajadustena 500 eurot kuus ning nõutav elatis alla tema tegelikke kulusid. Rõhutada tuleb seda, et loetletud tõendatud vajaduste nimekirjast on hageja esitatud tõendite tõttu täielikult puudu elamiskulud nagu praegu saadavad kasutuseelised või Tallinnasse õppima asudes tekkiv üürikulu, mis võib moodustada sageli kuni kolmandiku kuludest.
8.5.Kohus tuvastab eespool viidatud hageja tõendite pinnalt transpordikulud bussipiletitele ning arvestab kütusekuluga osaliselt. Kohtule on auto kütusekulu eest esitatud kviitung, kust nähtub, et tangitud on diiselautot, mille paak on 88,34 liitrit suur, tavapärase diiselauto paak on 40–45 liitrit, seetõttu lähtub kohus sellest, et tõendatud on pool kütusekuludest, mis tuleb omakorda jagada perekonnaliikmete arvuga ehk neljaga. Hageja elukoht on XXX, mistõttu võib bussigraafikut arvestades osa aega autoga sõitmise lugeda tavapäraseks vajaduseks. Kohus leiab, et hageja on eelviidatud tõenditega tõendanud tervise ja ilutoodete kulu ning tõendatud on ka hügieenitoodete kulu, millele kostja ei ole vastu vaielnud. Uuringutest lähtuvalt hakkavad laste kulud teismeeas uuesti kasvama (lk 14). Kohus ei ole eelnimetatud kulude hulka arvestanud isegi eraldi kulutusi kallimale juuksurile, naharavi ega spordiklubi kulu hageja tõendite tõttu, mis võiksid PKS § 99 lg-te 1 ja 2 mõttes vähemasti osaliselt teismelise tavapäraste kuludena arvesse tulla.
8.6.Kohus lisab, et eelkõige arvukad hageja esitatud tõendid ning kostja vastuväited ja muud kui eespool käsitletud seisukohad ja tõendid ei anna alust järeldada, et hageja igakuised kulud oleksid väiksemad kui 500 eurot. Küüniline on väide, et olukorras, kus kostja tasus hagejale iga kuu 250 eurot elatist, kui ta oli alaealine, on kulud täisealiseks saamise päevast poole võrra vähenenud. Kostja sissetulek on tema sõnul 2000 eurot (neto), kohus täpsustas kohtuistungil kostja väiteid ning kostja ei väitnud, et ta ei suudaks majanduslikult tasuda elatisena hagejale 250 eurot kuus (dtl 256).
9.Kohus leiab, et kuivõrd hageja on tõendanud, et tema vajadused ja seega igakuised kulud, mis vastavad PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sätestatud ulatusele on vähemalt 500 eurot (tõendite kohaselt 510 eurot 30 senti), on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust, kui ta on tasunud hagejale alates tema täisealiseks saamisest elatist 125 eurot. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 250 eurot. Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et kostja on tõendanud, et ta on tasunud hagejale pärast hageja täisealiseks saamist igakuise elatisena 125 eurot ning pooled selle üle ka ei vaidle, tuleb kohtuotsuse tegemise ajani elatis arvutada kindla summana ning edasi korduva kohustusena. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatisena perioodil 01.08.2025–30.04.2026 kostja kohustuse täitmise ulatust arvestades puudujäävas osas 125 eurot kuus 1125 eurot (9 × 125). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 250 eurot alates 01.05.2026 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni 28.07.2028, kuid mitte kauem, kui hageja õpingute lõppemiseni.
10.Kohus leiab, et analoogselt TsMS § 164 lg-le 1 on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus märgib sellega seoses, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.