Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisel alates lapse- ja lasterikka pere toetuste suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2.2 Välja mõista Urmo U.S-i U.S kasuks elatis alates 10.09.2025 kuni F.C täisealiseks saamiseni (10.05.2036) seadusjärgses miinimummääras: 2.2.1 Perioodil 10.09.2025-31.03.2026 oli elatise suuruseks 224,60 eurot kuus [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetus --- eurot jagada kahega, misjärel jagada laste arvuga, kes saab toetust, s.o 3) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 39,64 eurot (15% vähendus, kuna vanusevahe on A.P-ga on vähem kui kolm aastat)]. 2.2.2 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 238,95 eurot kuus [295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetus 225 eurot jagada kahega, misjärel jagada laste arvuga, kes saab toetust, s.o 3) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 42,17 eurot (15% vähendus, kuna vanusevahe on A.P-ga on vähem kui kolm aastat)]. Nimetatud summas tuleb elatis tasuda perioodil 01.04.2026 kuni 31.03.2027. 2.2.3 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisel alates lapse- ja lasterikka pere toetuste suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 101 lg 7 alusel elatise vähendamist kohaldatakse kuni A.P täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx). 2.3 Välja mõista Urmo U.S-i U.S kasuks elatis alates 10.09.2025 kuni U.S täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) seadusjärgses miinimummääras: 2.3.1 Perioodil 10.09.2025-31.03.2026 oli elatise suuruseks 216,10 eurot kuus [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetus --- eurot jagada kahega, misjärel jagada laste arvuga, kes saab toetust, s.o 3) – 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 38,14 eurot (15% vähendus, kuna vanusevahe on F.C-ga on vähem kui kolm aastat)]. 2.3.2 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 230,45 eurot kuus [295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetus 225 eurot jagada kahega, misjärel jagada laste arvuga, kes saab toetust, s.o 3) – 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 40,67 eurot (15% vähendus, kuna vanusevahe on F.C-ga on vähem kui kolm aastat)]. Nimetatud summas tuleb elatis tasuda perioodil 01.04.2026 kuni 31.03.2027. 2.3.3 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisel alates lapse- ja lasterikka pere toetuste suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 101 lg 7 alusel elatise vähendamist kohaldatakse kuni F.C täisealiseks saamiseni (10.05.2036).

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik. Menetlusosaliste seisukohad

kanda laste kulud 1310 eurot kuus (kostja elatis 300 eurot, samas suuruses ema panus ehk 300 eurot, lisaks 450 eurot lasterikka pere toetus ja 260 eurot lapsetoetused). Kostja ei vaidlustanud hagejate riiete ja jalanõude kulu 50 eurot hageja kohta kuus. Muud kulud on üldteada, kuid ülepaisutatud. Hagejad peaksid tõendama oma eluasemekulusid, lasteaia- ja koolikohustuse täitmisega seotud kulusid ja huviringide kulusid. Kostja leidis, et mõistlikud toidukulud hagejatele on 150 eurot iga hageja kohta, sest hagejad on kõik alla 10aastased tüdrukud, kes söövad arvestatava osa õppeasutustes ja 4 ööpäeval kuus ka kostja juures. Mõistlik raamatute, kino ja teatrikülastuste kulu kuus on kuni 10 eurot hageja kohta, sest tavaliselt ei käi hagejad igakuiselt kinos ja teatris. Hagejad ei ole tõendanud raamatute ostmist väidetud ulatuses ning kalleid raamatuid polegi vältimatult vajalik tihti osta, sest neid on võimalik tasuta lugemiseks laenutada raamatukogust. Mõistlik hügieenikulu on kostja hinnangul 10 eurot kuus hageja kohta. Kuna hagejad on terved lapsed, siis ka tervishoiukulu on ilmselt kuni 10 eurot kuus hageja kohta. Kostjale teadaolevalt käib huviringides vaid hageja I, mistõttu pole põhjendatud huviringide kulu arvestada kõigile hagejatele. Ka kostja teeb jõulukinke hagejatele, mistõttu kingituste kulud on põhjendamatu arvestada elatise hulka. Sünnipäevapidu maksab tavaliselt 150-200 eurot aastas hageja kohta, mitte 1000 eurot aastas. Mõistlik kulu oleks seega 16,70 eurot kuus. Keelatud pole ka rohkem kulutada, aga kostja pole suuteline selliste kulude kandmisel osalema. Sõidukikulud (laenumakse, kindlustus) ei kuulu elatise vältimatute kulude hulka. Kostja selgitas enda varalist seisu. Talle kuulub elukohaks olev kinnisvara, mis jäi ühisvara jagamise tulemusena kostjale ning mille eest maksab kostja hagejate emale igakuiselt 100 eurot hüvitist. Kostja töötab täistööajaga V&K TEED OÜ-s ning tema töötasu on 1500 eurot kuus netos. Võrreldes varasema töökohaga OÜ-s Hannora (töötasu 1820,50 eurot neto) on kostja töötasu vähenenud. Kostja töötasu on väiksem kui hagejate emal. Kostja palus seda elatise suuruse määramisel arvestada (PKS § 102 lg 3). Kostjal on vaja lisaks hagejate emale hüvitise maksmisega vaja kanda ka enda vältimatud kulud eluasemele, toidule, sidele, hügieenile, tervisele jm ettenägematutele kuludele, mille suurusjärk on võrreldav vähemalt ühe hageja mõistlikus ulatuses vältimatute kuludega ühes kuus. 2.1 Kostja märkis 02.02.2026 seisukohas, et hagejate ema ei ole oma väidetavat palka 2000 eurot kuus tõendanud. Hagejad ei ole ikka oma kulusid tõendanud. Hagejad peaksid tõendama elatise välja mõistmise aegseid ja elatise suurendamise aegseid kulud, mida hagejad pole teinud. Kostja palus lähtuda hagejate ema poolt istungil avaldatud kuludest 500 eurot hageja kohta. Sellisel juhul oleks elatise suurus 135 eurot vanema kohta [500-(450/3)-80=270/2] hageja I ja II osas ning hageja III osas 125 eurot kuna hagejale III makstakse lastetoetust 20 eurot rohkem. Kostjale jäi arusaamatuks hagejate kulude tabelisse märgitud summade kujunemine, millised kulud on iga hageja kohta. Hagejate kulud on umbmäärased. Kostja leidis, et 570 eurot hageja kohta on ülalpidamiseks piisav.

3.2 Kostja pole võimeline elatist nõutud ulatuses maksma, sest tema töötasu on väike. Ta peaks sellisel juhul maksma oma palgast ära pool. 700 eurot kuus maksmine teeb kostjast võlgniku. Paremat tööd ei ole lihtne leida. Eelmises töökohas ei olnud enam tööd ja kostja vahetas töökohta. Nüüd on kostja palk 1500 eurot igakuiselt ja stabiilne. Ta on abitööline tee ehitusel. Elamiskulud on kostjal 400-500 eurot kuus. Transpordi peale hetkel ei kulu. Kostjal on ka paar väikelaenu. Kostja tahtis minna koolitusele, et teha veoautojuhi load, aga ei saanud, sest pidi likvideerima oma võlgnevusi. Kostja peab maja juures toimetama ja võlgasid likvideerima. Kostja leidis, et kui ta maksab miinimumi, siis peab ka laste ema sama summa panustama. Kostja arvas, et lapse kohta 660 eurot kuus ei kulu. Laste kulu oleks siis igakuiselt üle 2000 euro. Suurperetoetuse saab ema ka ju. Kostja pakkus laste emale, et ema läheks lastega majja elama, siis poleks üürikulusid, aga sellest keelduti. Kostja ise siis loomulikult koliks ära. Kostja on lastesse ajaliselt ja rahaliselt panustanud. Ta on aidanud nt koolikotte osta, andnud raha juurde kui on küsitud. Kostja ei saa praegu suurema palga eest teha sellist tööd, milles tal oleks kogemust. Ta töötab praegu Tallinnas ja on püüdnud ennast koolitada. Kostja selgitas, et tahab selle aasta lõpuks end ära koolitada, et siis ehk parema töö peale saada ja hakata rohkem maksma. Kostja võttis nüüd laenu, et saaks auto osta ja lastega liikuda, aga garaaž süttis põlema ja kõik põles ära, kindlustust polnud.

TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatis igale hagejale 100 eurot kuus mõisteti välja 19.01.2024 ehk umbes 1a 9k enne hagi esitamist. Hagejad on elatise suurendamise põhjuseks märkinud, et 100 eurot kuus ei kata ära iga hageja hädavajalikke kulusid, sest elukallidus on suurenenud. Elatis mõisteti välja maksekäsuga. Maksekäsu kiirmenetluses polnud esitatud andmeid hagejate igakuiste kulude ega hagejate ema varalise seisu kohta ning maksekäsku tehes ei tuvastatud, kas ja millises ulatuses kostja pidi hagejatele ülalpidamist andma. Sellises olukorras pole võimalik hinnata, kas oluliselt on muutunud elatise suurust või kestust mõjutavad asjaolud. Kohus peab seega antud juhul tuvastama, nagu elatisenõude esmakordselt lahendamisel, kas ja millises ulatuses on kostja kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Kohus märgib, et vaidlust ei saa olla asjaolus, et 2025.a ja 2026.a on elukallidus tõusnud ning see kajastub kõikidest eluvaldkondades, sh kõikide toodete ja teenuste hindades. Alaealistel lastel ehk hagejatel on õigus saada oma vanematelt ülalpidamist ulatuses, mis kataks ära nende minimaalsed vajadused. Hagejad väidavad, et väljamõistetud elatis seda ei tee. Üldiselt välja kujunenud kohtupraktika tugineb seadusandaja poolt PKS §st 101 tulenevale arvamusele, et ülalpeetavata põhjendatud vajadused saavad kaetud kohekordse PKS § 101 alusel arvestatud elatise (allpool p 10.1) ja peretoetustega. Maksekäsus on välja mõistetud elatis oluliselt väiksemas summas kui PKS § 101 järgi arvestatav elatis, mistõttu saab ka eeldada, et see elatis hagejate kõiki kulusid ei kata. Kohus leiab, et maksekäsuga väljamõistetud elatise muutmine on võimalik. Kohus peab hindama, kas hagejate elatisenõue on põhjendatud.

miinimumelatis ja peretoetused lapse vajadused, siis laste minimaalsed kulud ühes kuus on keskmiselt hagejal I 637.24 eurot (562,24+80+75) , hagejal II 632.90 eurot( 477,90+80+75) ja hagejal III 635.90 eurot (460,90+100+75). Kostja ei vaielnud vastu iga hageja riiete ja jalanõude kuludele 50 eurot ja transpordikuludele 50 eurot. Kostja leidis, et mõistlikud toidukulud igale hagejale on 150 eurot, vabaaja tegevuste kulu 10 eurot, hügieenikulud 10 eurot, tervisekulud 10 eurot, huviringikulud ainult hageja I osas (teised ei käi huviringides), sünnipäevakulud 16,70 eurot. Muude kulude osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Selle pinnalt saaks lugeda hageja I kuludeks 506,70 eurot, hageja II kuludeks 436,70 eurot ja hageja II kuludeks 436,70 eurot. Hiljem on kostja leidnud, et iga hageja osa kokku 570 eurot oleks ülalpidamiseks piisav. Iga hageja kahekordne miinimumelatis on kõigil lastel alla 570 euro kuus. Seega jäävad kostja poolt mõistlikuks peetud hagejate igakuised kulud kahekordse elatise miinimummäära ulatusse ning puudub vajadus hagejate kulude eraldiseisvaks hindamiseks. 10.3 PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestavad, et vanemad ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS §-i 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on väitnud, et tema sissetulek 1500 eurot (tõendatud pangakonto väljavõttega dtl 40) kuus on liiga väike maksmaks hagejatele miinimumelatist. Samuti palus ta arvestada elatise määramisel, et hagejate ema sissetulek on suurem kui tema oma. Hagejate ema on öelnud oma sissetulekuks 2000 eurot. Selle kohta ei ole ema esitanud tõendeid. Kohus lähtub ema sissetuleku suurusest 2000 eurot, millest on lähtunud oma seisukohtade esitamisel tegelikult ka kostja. Vaidlus ema sissetuleku suuruse osas seega puudub. Ema sissetulek on 500 eurot suurem kui kostjal. Kohus leiab, et 500 eurot suurem sissetulek ei ole aluseks muuta laste elatise maksmise proportsiooni. Kohus leiab, et tegemist ei ole nii suure sissetulekute vahega, mis tingiks selle, et kostja peaks maksma laste kulud veel väiksemas ulatuses kui miinimummääras. Lisaks ei näe seadus ega kohtupraktika ette elatise muutmist/vähendamist põhjusel, et elatist maksma kohustatud isikul on vaja tasuda oma võlgnevusi, tema töötasu on liiga väike või et ta on töötu. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud tegema laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva ja on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelnimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus mitmetes oma lahendites (vt nt 2-16-2343/41 p 13, 3-2-1-118-12, p 15; 3-2-1-21-15, p 14). Samuti on seadusandja sätestanud ka meetmed, millest tuleneb, et laste ülalpidamiskohustust eelistatakse muudele kohustustele (Täitemenetluste puhul vt TMS § 132 lg 2). Lastel on vaja ülalpidamist olenemata sellest kas ja kui palju on vanematel laenusid, võlgnevusi või kas vanemad töötavad või mitte. Elatise vähendamise aluseks saaks olla nt kohustatud vanema töövõimetus või teised lapsed, kes jääksid võrreldes elatist nõudva lapsega halvemasse olukorda. Praegu selliseid asjaolusid ei esine. Seega puuduvad mõjuvad põhjused miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks. Kostja on enda kuludena välja toonud 100 eurot hüvitise maksmise hagejate emale seoses ühisvara jagamisega ning elamiskuludena 400-500 eurot, lisaks paar laenu, mille osas ei avaldanud kostja täpsemalt midagi. Hüvitise maksmine on näha hagejate poolt esitatud pangakonto väljavõttelt (dtl 13-14), kuid muude kulude osas pole kostja tõendeid esitanud. Pool kostja töötasust on 750 eurot, mille eest on kostjal võimalik kanda enda vältimatud kulud

eluasemele, toidule ja muule. Miinimummääras elatise tasumine hagejatele ei kahjustaks kostja tavalist ülalpidamist. Kohus leiab, et kostja on võimeline tasuma hagejatele elatist miinimummääras.





lasterikka peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 3 lapsega, kes toetust saavad). Hagejale II 238,95 eurot (baassumma 295,86 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 62,76 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot ja pool lasterikka peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 3 lapsega kes toetust saavad, millest tuleb maha lahutada 15% hageja I elatise määrast, sest hageja II ja hageja I vanusevahe on vähem kui kolm aastat). Hagejale III 230,45 eurot (baassumma 295,86 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 62,76 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 50 eurot ja pool lasterikka peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 3 lapsega kes toetust saavad, millest tuleb maha lahutada 15% hageja II elatise määrast, sest hageja III ja hageja II vanusevahe on vähem kui kolm aastat)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.