2-25-9568 B.T hagi U.T vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasi Harju Maakohtu 03.12.2025 kohtuotsus Vaidlustatud kohtulahend U.T 07.12.2025 apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1635,66 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Hageja B.T (isikukood XXX), seaduslik esindaja P.I Menetlusosalised ja nende Kostja U.T (isikukood XXX) esindajad ringkonnakohtus Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine
1(5)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 03.12.2025 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes täiendamise teel selle põhjendusi.
2.Jätta U.T apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.B.T (hageja) esitas 17.06.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse U.T (kostja ) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.05.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 301,74 eurot (baassumma 282.31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja palub määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub elatist hageja seadusliku esindaja kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja on kostja laps, kes elab emaga; - kostja ei ole hagejale elatist alates 01.05.2025 tasunud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ja palus selle jätta osaliselt rahuldamata. Kostja on pankrotis, osaliselt töövõimetu ning tema ülalpidamisel on täiendavalt kaks alaealist last, kellele kostja tasub kokku 120 eurot elatist. Kostja sissetulekuks on töövõimetuspension 380 eurot kuus. Osaline töövõime kaotus on kostjal tingitud bipolaarsest häirest ja epilepsiast. Kostja palub talt välja mõista igakuine elatis hageja kasuks nii, et talle jääks ülalpidamiseks elatismiinimum ja ülejäänud raha jagada kolme lapse vahel. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi ja hageja taotluse esitatud kujul.
3.1.Asja lahendamiseks tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - kostja on hageja isa, kes ei pea hagejat vahetult ülal; - kostja on pankrotis; - kostjal oli osaline töövõime kuni 24.11.2024; - kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale kaks alaealist last ja kostjalt on 25.02.2020 Pärnu Maakohtu otsusega asjas nr 2-19-100742 välja mõistetud kummalegi lapsele elatis 292 eurot kuus; - kostja ei ole pöördunud kohtu poole temalt otsusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks.
3.2.Kostja ei ole tõendanud enda osalise töövõimetuse jätkuvust alates 01.05.2025. Kostjal on kohustus lapsi üleval pidada ühetaoliselt. Kuna kostja ei ole elatise vähendamiseks kohtusse pöördunud, siis tuleb eeldada, et ta on võimeline samas mahus ka hagejat üleval pidama. Ainuüksi asjaolul, et kostja on veetnud hagejaga aega ja ostnud hagejale esemeid, ei ole aluseks PKS § 101 lg-tes 5-7 sätestatud erandite kohaldamiseks.
3.3.Põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja miinimumelatis hagi esitamise aja seisuga kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 301,74 eurot (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et kostja on tasunud hagejale elatist 23.06.2025, 26.06.2025, 18.09.2025, 19.09.2025, 24.09.2025, 30.09.2025, 10.10.2025 ja 15.10.2025 464,30 eurot. Maakohus leidis, et põhjendatud on mõista elatis välja miinimumsuuruses elatis ka tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.05.2025 –16.06.2025 (otsuses ilmselt ekslikult 16.06.2026) eest. Nõude alusena viitas maakohus PKS §-le 108. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks elatist nimetatud 1,5 kuu eest elatist tasunud. Maakohus märkis, et Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub osaliselt tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi 120 euro ulatuses. Maakohtu väljamõistetud elatist kostja tasuda ei suuda. Kostja sissetulek ja töövõime on piiratud (osalise töövõime määramine ja töövõimetoetuse maksmine). Lisaks on kostjal ülalpidamiskohustus ka teiste alaealiste laste suhtes ning varasemates kohtulahendites on nende kasuks mõistetud elatis miinimummääras. Kostja palub arvestada ülalpidamiskohustuse ühetaolisuse põhimõtet ning seda, et elatise määr peab olema realistlikult täidetav.
3(5)
Kostja esitab täiendavad tõendid, mille kohaselt talle on määratud osaline töövõime ja sellega seotud töövõimetoetus ajavahemikuks 25.11.2024–24.11.2029. Kostjal arvas ekslikult, et varasem töövõimekaardi koopia on piisav töövõime jätkuvuse tõendamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta täiendamise teel selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja on võimeline hagejale maksma miinimummääras elatist.
7.1.Maakohus tuvastas, et kostja on pankrotis. Kohtulahendite infosüsteemist nähtuvalt on pankrotihaldur kostja pankrotimenetluses tsiviilasjas 2-25-3308 esitanud Harju Maakohtule 11.09.2025 ettekande. Selle kohaselt asus kostja 10.03.2025 tööle X OÜ-sse laevaehitajana. Töötasu võlgnikule laekunud ei ole. Arvelduskontolt nähtuvalt on võlgnik alates juulist töötuna arvel Eesti Töötukassas ja tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus suurusjärgus ca 380,00 eurot. Võlgnik omab osalusi äriühingutes C OÜ, F OÜ ja E OÜ, kuid neil puudub arvestatav väärtus.
7.2.23.03.2026 selgitas kostja ringkonnakohtule, et: - ta ei tööta enam ettevõttes X OÜ, kuna ettevõte ei tasunud talle töötasu ja selles küsimuses on vaidlus pooleli; - kostja töövõime kaotus on määratud keskmiseks, st üle 50%, kostjal on keeruline teha pikemat aega stabiilselt palgatööd ja kostjale sobib töövorm, kus ta saab ise oma töökoormust, tööaega ja ülesandeid vastavalt tervislikule seisukorrale reguleerida ehk olla endale sisuliselt tööandja; - hetkel ei ole võimalik olla endale tööandja, sest pooleli on pankrotimenetlus.
8.Ringkonnakohus võtab tõenditena asja juurde kostja esitatud töövõime hindamise eksperthinnangu 30.12.2024. aastast (dtl 152–169) ja Eesti Töötukassa otsuse 31.01.2025. aastast (dtl 170–173).
8.1.Ekspertarvamusest nähtub, et kostjal on diagnoositud bipolaarne häire ja mõõdukas depressioon, haigus kulgeb ägenemistega, kuid kostja on sellega osaliselt kohanenud. Arvamusest nähtuvalt on kostjal piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise alal, muutustega kohanemise ja ohu tajumise alal ning suhtlemisega hakkamasaamisel. Kostja pingetaluvus on madal, vaimse stressi foonil süveneb vaimne labiilsus. Psüühikahäirest tingituna on ärevuse tõttu raske kohaneda uute olukordadega. Viimaste aastate epikriisid ei kajasta tõsiseid epilepsiahoogusid ega epilepsiaravi. Töötukassa otsus kordab eksperthinnangut, et kostjal on mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühikahäire. Otsuse kohaselt on kostja töövõime, arvestades tervisekahju iseloomu, 5 aasta jooksul vähe muutuv ning kostja osalise töövõime ajavahemikuks on määratud 25.11.2024–24.11.2029.
4(5)
8.2.Töövõimetoetuse määramise otsusest (dtl 98–100) nähtub, et kostjale on määratud töövõimetoetus perioodil 25.11.2024–24.11.2029. Töövõimekaardilt (dtl 118) nähtub, et kostjal on osaline töövõime, st töövõime ei ole kadunud täielikult.
8.3.Ringkonnakohus ei võta asja juurde kostja töövõimetuslehti, mis on väljastatud seoses haigestumiste ja olmevigastustega (dtl 145–151), kuna need ei tõenda kostja püsivat osalist või täielikku töövõimetust. Tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, mistõttu kuuluvad need tagastamisele (TsMS § 238 lg 1 alusel).
8.4.22.03.2026 tõi hageja ringkonnakohtu menetluses esile järgmised asjaolud: - kostja ainsaks sissetulekuks ei ole töövõimetoetus 380 eurot, vaid kostja viibib regulaarselt välismaal (Soomes ja Hispaanias), kus töötab: remondib sõidukeid ja teeb katusetöid; - kostja on sõlminud Hispaanias üürilepingu, mille kohaselt on tema igakuine üür 1600 eurot ja tal tuleb tasuda lisaks maakleritasu 1100 eurot; - kostja on kinnitanud võimet neid kulusid ise tasuda.
8.5.Ringkonnakohus võtab tõenditena asja juurde hageja esitatud väljavõtte 12.03.2026 Hispaanias sõlmitud üürilepingust (dtl 135) ja kostja sõnumivahetuse (dtl 136–139). Tõenditest nähtub, et kostja on sõlminud üürilepingu, mille kohaselt on kostja üürinud Puerto Rico rannas ajavahemikuks 05.04.2025–31.07.2026 villa koos sisustusega, kohustudes maksma nelja kuu eest üüri kokku 6194 eurot ja hiljemalt 22.03.2026 deposiidi 1600 eurot. Kostja saadetud sõnumitest ja fotodest nähtub, et maakleritasu tasub keegi kolmas isik, aga ise peab ta maksma 2 × 1600 eurot; kostja peab kuni aprilli lõpuni Soomes olema, sest seal võib tööd juurde tulla; kostja on saatnud fotosid enda remonditud autodest ja ehitatavatest majadest, väites, et töö käib juba.
9.Esitatud tõenditest saab kogumis teha järelduse, et kostjal on küll osaline töövõime kaotus, kuid ta töötab ja teenib sellisel määral tulu, mis võimaldab tal endale üürida elamispinda 1600 euro eest kuus.
9.1.Iseenesest võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, kuid selleks peab kohustatud vanem esile tooma ja tõendama mõjuva põhjuse olemasolu. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 15 ja ka RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.2).
9.2.Kostja ei ole tõendanud, et ta ei suuda tasuda hagejale miinimummääras elatist. Seetõttu jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
10.TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Seoses sellega ringkonnakohus neid kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.