Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Kostja: G.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. mai 2025. a otsus osas, millega maakohus mõistis G.J-ilt X.C kasuks elatisena välja 2073,12 eurot ja teha uus otsus, millega jätta hagi nimetatud ulatuses rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
4.2.Mõista G.J-ilt X.C kasuks välja elatis 570,84 eurot.
4.3.Jätta X.C nõue 570,84 eurot ületavas osas rahuldamata.
4.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata.
2-23-10004 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X.C (hageja) esitas 13.07.2023 Harju Maakohtule hagi G.J-i vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise 301,37 eurot kuus alates 04.07.2023 kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni 14.06.2024.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, kuid ei täida hageja suhtes ülalpidamiskohustust. Kostja töötasu on 3000 eurot kuus. Hageja ema töötasu on 1470 eurot kuus. Ema tasub hagejale elatisena 260 eurot kuus. Pärast vanemate lahkuminekut elas hageja ema juures, kuid hagi esitamise ajal oma vanaisa juures Tallinnas. Hageja lõpetas gümnaasiumi 14.06.2024.
1.2.Hageja igakuised vajadused on 602,74 eurot, sh eluasemekulu 133,75 eurot; kulutused toidule 250 eurot; sidekulud 11,99 eurot; kulutused tervishoiule 5 eurot; kulutused hügieenitarvetele 30 eurot; kulutused koolikohustuste täitmiseks 15 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot; muud vältimatud püsikulutused, klaveriõpe ja jõusaal vastavalt 98 eurot ja 19 eurot, kokku 117 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
2.1.Hageja väide tema 18-aastaseks saamise ja 12. klassi õppimise kohta ei anna alust nõuda elatisena 301 eurot. Hageja ei ole kostjalt elatist kunagi küsinud. Ükskord palus hageja abi autokooli õppemaksu tasumiseks ja kostja tegi seda. Kostja peab üleval hageja õde.
2.2.Tõendamata on elamine vanaisa juures ja emalt elatise saamine 260 eurot kuus. Hageja nõuab kommunaalkulusid täies ulatuses. Ringides osalemise jätkamine on tõendamata.
2.3.Tegelikult ei ole hagejat 12. klassi üle viidud. Hageja töötas 10. ja 11. klassis kiirtoidurestoranis. Ei ole teada, kas hageja käib tööl ja mis takistab tal lisatöö tegemist. Täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Teadmata on hageja õppetöö ajakava ja see, kui palju mõjutab kool hageja võimalust ennast ise ülal pidada.
2-23-10004 Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks ajavahemiku 13.07.2023–14.06.2024 eest välja elatise 2643,96 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas, et kostja on hageja isa ja hageja oli hagi esitamise ajal alla 21aastane. Hageja omandas vaidlusalusel ajavahemikul keskharidust.
3.2.Kostja vaidleb vastu hageja elamiskuludele, klaveriõppe ning jõusaali kuludele. Hageja elab koos vanaisaga. Esitatud arvete kohaselt on hagejale langev osa kommunaalkuludest 89 eurot kuus. Jõusaali kulusid tõendavad arved. Jõusaal on osa noore täiskasvanu tavapärasest elulaadist. 19 eurot kuus ei ole ebamõistlikult palju. Hageja käib XXX huvikooli klaveriõppes ja tasub huvikooli eest keskmiselt 20,73 eurot kuus.
3.3.Kostja ei vaielnud vastu toidu, side, tervishoiu, hügieeni, koolikohustuse, riiete ja jalanõude kuludele ega nende ulatusele. Hageja vajadus toidule 250 eurot, sidele 11,99 eurot, tervishoiule 5 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, koolikohustustele 15 eurot ning riietele ja jalanõudele 40 eurot on mõistlik. Hageja igakuised vajadused on seega kokku 480,72 eurot.
3.4.Hageja omandab keskharidust täiskoormusega õppekaval, st tal on tunnid terve tööaja vältel. Eluliselt on usutaval, et tal on ka kodutööd ja tuleb õppida arvestusteks ning eksamiteks. Õppival ja areneval noorel on oluline ka puhkeaeg. Kuna hageja õppis gümnaasiumis, ei saa temalt õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist kõigi oma vajaduste rahuldamiseks. Tal on õigus saada ülalpidamist oma vanematelt. Hageja oli sunnitud sissetulekut teenima, kuid see ei vabasta vanemat lapse baasvajaduste katmisest. Õppivatele noortele ei saa ette heita lisaraha teenimist, kui vanem ei ole ülalpidamist andnud. Lisasissetulekute ja taskuraha teenimine on isiku vabadus ja õigus ning see ei tohiks mõjutada vanema kohustust lapsele ülalpidamist anda. See ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja ei toonud hageja majandusliku olukorra kohta välja asjaolusid, mille alusel saaks leida, kostja vabaneb ülalpidamiskohustusest. Kostja töötas kiirtoidurestoranis, kuna vajas vajaduste katmiseks ja kõrghariduseks raha. Kuna tema õpitulemused halvenesid, lõpetas ta töötamise.
3.5.Laekumised hageja ettevõtluskontole ei mõjuta hageja nõuet. Ebaregulaarseid sissetulekuid suveperioodil ei ole põhjendatud lugeda sissetulekuks, mis vabastab vanema ülalpidamise andmisest. Paypal 01.11.2023 laekumist 566,41 eurot ei saa isiku sissetulekuks lugeda, sest sama summa on samal platvormil makstud sama viitega. Isegi kui Revoluti konto laekumised on hageja sissetulek, ei ole need sellise suurusega, mis peaksid kaasa tooma kostja ülalpidamiskohustuse täitmisest vabanemise. Usutavalt oli hagejal vaja oma vajaduste katmiseks sissetulekut teenida. Sularahalaekumised on pärit hageja emalt, kellel on samuti hageja ülalpidamiskohustus. Sularaha sissemaksed ei pruugi olla sissetulek. Erinevad ülekanded oma kontode vahel ei ole sissetulek.
3.6.Vastuväited hageja ema ülalpidamise ulatusele ja kohustusele ei mõjuta hageja nõuet kostja vastu. Et kostja peab üleval alaealist last, ei vabasta teda hageja ülalpidamiskohustusest. Kostja ei toonud esile ega tõendanud, et ta ei ole võimeline hagis nõutud ulatuses ülalpidamist tasuma enda varalise seisundi tõttu. Asjaolu, et hageja ei ole kostjalt varem elatist küsinud, ei mõjuta asja lahendust.
2-23-10004 Apellatsioonkaebus
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4.1.Kaebuse kohaselt hindas kohus ebaõigesti tõendeid, rikkus menetlusnorme ja andis faktilistele asjaoludele ebaõige hinnangu. Kohus rikkus õiguskindluse põhimõtet, määrates elatise kohustuse ajale, mil kostjal ei olnud ei seaduslikku staatust ega teadmist isaduse kohta. Kohus ei analüüsinud kostja tõendeid ja vastuväiteid.
4.2.Hageja väidab, et tal puuduvad sissetulekud, kuid ta on saanud regulaarseid laekumisi Stripe’ist, Revolutist, ettevõtluskontolt ja muudest allikatest. Kohus ei hinnanud kontode liikumist summaliselt ega allikate, päritolu ja iseloomu kaupa. Kohus ei hinnanud seda, kas hageja tegelikud tulud katavad tema igakuised kulud. Tõendamiskoormis lasub hagejal.
4.3.Kohus ei põhjendanud, miks ei võiks hageja töötada osalise koormusega, eriti arvestades varasemat töökogemust. Kohus piirdus ekslikult formaalse tõdemusega, et hageja õpib.
4.4.Kohus ei hinnanud hageja ema majanduslikku olukorda ega võimet anda hagejale ülalpidamist. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad vanemad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.
4.5.Maakohus ei analüüsinud, kuidas väljamõistetav elatis mõjutaks kostja alaealise lapse olukorda. Kogu nõutud summa väljamõistmisel kostja alaealise lapse olukord halveneks.
4.6.Kohus ei kontrollinud piisavalt, kas hageja nõutud kulud on vältimatud ja eluks vajalikud. Jõusaalikulud (19 eurot kuus) ja klaveritunnid (20,73 eurot kuus) ei ole vältimatud ülalpidamiskulud. Eluasemekulud on tõendamata, kuna hageja elab vanaisa korteris tasuta. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2073,12 eurot. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 570,84 eurot. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
7.Hageja täisealise lapsena nõuab kostjalt elatise väljamõistmist ajavahemiku eest 13.07.2023–14.06.2024, s.o ajavahemik alates hagi esitamisest kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni. Hageja elatisnõude aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2, mille järgi on täisealisena keskharidust omandav laps õigustatud saama ülalpidamist. Maakohus märkis õigesti, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatis täisealisele lapsele ei kehti ja ülalpidamise ulatus tuleb määrata kindlaks PKS § 99 järgi. Viidatud sätte kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse tema kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.
2-23-10004
8.Maakohus tuvastas, et hageja igakuised kulud toidule, sidele, tervishoiule, hügieenitarvetele, koolikohustuse ning riietele ja jalanõudele on 351,99 eurot. Kuna neid asjaolusid ei ole vaidlustatud, saab neist asja lahendamisel lähtuda ka ringkonnakohus (TsMS § 652 lg 1 p 1). Kostja heidab aga ette, et maakohus ei kontrollinud, kas jõusaalikulud, klaveritundide ja ülalpidamiskulud on vältimatult vajalikud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
8.1.Esmalt selgitab kolleegium, et ülalpidamist saama õigustatud isiku vajaduste hindamisel ei lähtuta sellest, kas tehtud kulud on eluks vältimatult vajalikud, nagu märgib kostja. Lähtuda tuleb sellest, millised on isiku eluvajadused ja tavaline elulaad. Maakohus selgitas, et jõusaal on osa noore täiskasvanud tavapärasest elulaadist ja 19 eurot kuus ei ole selle eest ebamõistlikult palju. Ringkonnakohus nõustub sellega. Maakohus on põhjendatult arvestanud ka klaveriõppe kuluga, keskmiselt 20,73 eurot kuus. Ka klaveriõpe on osa isiku eluvajadusest, täpsemalt osa tema võimetele vastava hariduse kuludest. Kostja vastupidine seisukoht jääb arusaamatuks.
8.2.Maakohus arvestas õigesti ka kostja eluasemekuludega, täpsemalt hageja osaga kommunaalkuludest, mis on keskmiselt 89 eurot kuus. Ainuüksi kostja viide sellele, et hageja elab koos oma vanaisaga, ei anna alust järeldada, et hageja elab tasuta ja tal ei ole kohustust oma kulusid kanda. Eluasemekulu on eluvajadus PKS § 99 tähenduses.
9.Maakohus leidis seega õigesti, et hageja igakuised vajadused olid nõude aluseks oleval ajavahemikul 480,72 eurot kuus. Maakohus ei ole selle järelduse tegemisel rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme, sh ei ole maakohus eksinud tõendite hindamisel. Küll aga nõustub ringkonnakohus kostja etteheitega selle kohta, et maakohus jättis kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel ebaõigesti arvestamata sellega, millises ulatuses on hageja olnud ise võimeline ennast ülal pidama. Maakohus kohaldas hageja vajaduste ulatuse määramisel ebaõigesti PKS §-i 99.
10.Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10). Seega on iseenesest õige maakohtu seisukoht, et täisealiselt isikult, kes õpib gümnaasiumis, ei saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist kõigi oma vajaduste rahuldamiseks. Õige ei ole kostja etteheide, nagu oleks maakohus pidanud veel täiendavalt hindama, kas hageja on võimeline vähemalt osaliselt töötama ja hageja pidanud tõendama, miks ta ei saa üldse töötada, sh näiteks pühapäeviti. Kostja seisukohta ei kinnita tema viide Riigikohtu lahendile (RKTKm 18.06.2014, 3-2-1-56-14), mis käsitleb kohustuse täitnud kolmanda isiku regressinõuet, kuna see on elatisnõude kontekstis asjakohatu. Samuti ei tulene hagejale kohustust tõendada, miks ta ei suuda end ise ülal pidada, PKS § 102 lg-st 1, mis käsitleb kohustatud isiku, s.o kostja võimalust vabaneda ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole võimeline ülalpidamist andma.
11.Eelnevast ei tulene aga, et täisealise isiku sissetulekut, kui tal see on, ei tule tema ülalpidamisvajaduse hindamisel ja kostja kohustuse ulatuse määramisel arvesse võtta. Ülalpidamist saama õigustatud isiku enda sissetulekuga arvestamata jätmine oleks vastuolus täisealise isiku eneseülalpidamise põhimõttega. Maakohtu järeldus, et hagejal on õigus
2-23-10004 säästudele ja taskurahale, ei põhine seadusel. Teistsugust järeldust ei saa teha ka asjaolust, et hageja sissetulekud on olnud suveperioodil ja väikesed, kuigi siinsel juhul ei ole need olnud ka väikesed. Ringkonnakohus muudab seetõttu maakohtu otsust ja mõistab kostjalt hageja kasuks elatise välja ulatuses, milles ta on pärast teenitud sissetulekute arvesse võtmist endiselt abivajav.
11.1.Maakohus tuvastas hageja kinnituse alusel, et 01.06.2023–14.07.2024 laekus hageja Revoluti kontole töötasuna kokku 3274 eurot. Täiendavalt tõi kostja esile, et hageja Coop Pank AS väljavõte (dtl 153 jj) ajavahemikust 03.07.203–20.09.2023 kajastab Stripe laekumisi kokku 872,24 eurot, mis on hageja tulu (vt 27.02.2025 menetlusdokument). Hageja kostja väiteid ümber ei lükanud, kuigi maakohus selleks võimaluse andis.
11.2.Ringkonnakohus nõustub siiski maakohtu põhjendustega selle kohta, miks hageja muid laekumisi, sh PayPal laekumisi ja sularaha kandeid ei saa hageja sissetulekuna arvesse võtta, ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses neid maakohtu järeldusi ka vaidlustanud. Kostja üldsõnaline viide sellele, et maakohus on jätnud hageja tulud arvestamata, ei anna alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele.
12.Eeltoodust tulenevalt olid hageja ülalpidamiskulud ajavahemikus 13.07.2023–14.06.2024 kokku 5287,92 eurot (480,72 × 11), millest hageja hankis endale ise 4146,24 eurot (3274 + 872,24). Hageja tegelik abivajadus oli seega 1141,68 eurot, mille eest kostja hageja üleneja sugulasena vastutab pooles ulatuses, s.o 570,84 eurot.
13.Vastuseks apellatsioonkaebuse muudele väidetele märgib kohus järgmist.
13.1.Maakohus jagas hageja vanemate vastutuse PKS § 105 lg 3 alusel õigesti võrdselt. Maakohus selgitas, et kostja ei toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse kalduda kõrvale seaduses sätestatud üldreeglist. Samuti selgitas maakohus õigesti, et ainuüksi alaealise lapse olemasolu ei vabasta teda hageja ülalpidamiskohustusest. Ringkonnakohus nõustub nende maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus ei ole nende järelduste tegemisel rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebuse üldsõnalised väited ei anna ringkonnakohtule alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele.
13.2.Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus mõistnud kostjalt elatise välja aja eest, mil kostja ei teadnud isaduse kohta, on arusaamatu. Maakohus tuvastas kostja isaduse sünnitõendi (dtl 8) ja kostja omaksvõtu alusel. Maakohtu menetluses kostja isadust puudutavaid etteheiteid ei esitanud ega saa seda enam teha ka ringkonnakohtus (TsMS § 652 lg 3). Samuti on asjakohatud kostja väited selle kohta, et maakohus ei analüüsinud hageja vara kasutamise õiguse piiramise asjaolusid ja jättis hindamata hageja käitumise lepingu täitmise vältimisel. Sellistel asjaoludel põhinevat nõuet või vastuväiteid ei ole siinses asjas esitatud.
14.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega määrab kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluva elatise suuruseks 570,84 eurot.
15.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus arvestab seejuures käesoleva vaidluse eset, poolte väiteid menetluses ja kostja taotlust menetluskulude jaotamise kohta. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus need rahaliseks kindlaks määrata.
2-23-10004 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.