13. märts 2026. a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) 2-25-1418
Tsiviilasi
S Ki hagi N Ki vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
3150 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S K (isikukood xxx, E-post: xxx)
Kostja N K (isikukood xxx, E-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S Ki hagi N Ki vastu.
2.Välja mõista N Kilt elatis S Ki kasuks igakuiselt 337,13 eurot alates 27.01.2025 kuni S Ki õpingute lõpuni xxx, kuid mitte kauem kui xxx.
3.Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
4.Igakuine elatis tuleb tasuda hageja S Ki arvelduskontole nr kuupäevaks, selgitusega „elatis“.
xxx iga kuu 1.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Toimetada kohtuotsus hagejatele ja kostjale kätte. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
1.Hageja esitas 27.01.2025 Harju Maakohtusse hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub elatise välja mõista alates 01.01.2025. Hagiavalduse kohaselt on hageja täisealine isik, kes õpib xxx ning õpingute tõttu ei ole tal võimalik endale elatist teenida. Hageja igakuisteks kuludeks on 750 eurot (dtl 36). Kostja on hageja isa, kes on hageja
õpingutest teadlik Hageja sissetulekut ei teeni, tema kulud katab ainuisikuliselt ema. (dtl 18). Hageja soovib elatist summas 350 eurot kuus (dtl 34).
2.Harju Maakohus võttis 22.04.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse (dtl 67-68) ja toimetas hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte.
3.17.03.2025 ja 02.05.2025 esitas kostja hagile vastuse. Kokkuvõtlikult vaidleb kostja hagile vastu. Kostja selgitab, et ta on maksnud alaealisele pojale elatist alatest tema sünnihetkest kuni xxx. Tasus õigeaegselt ja rohkem kui nõutud. Laps elas xxx alates 3-aastasest saadik, käis seal lasteaias ja koolis. Kostja ei ole valmis maksma oma poja eest, kes on juba 18aastane ja on kogu elu elanud xxx. Kostjaga koos elab Eestis alaealine laps. Kostja ei ole täisealise poja õpingutest teadlik. Kostja on töötu. (dtl 28 ja 70)
4.Kohus on pooltele selgitanud tõendamiskoormist. Kohus on selgitanud, et hagejal on võimalik esitada tõendid tema ja tema ema majandusliku olukorra kohta perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 ja PKS §105 lg 3 mõttes (dtl 148). Kohus on selgitanud kostjale eraldi, et isik peab tõendama väidet, et ta on töötu samuti tema alaealise lapse ülalpidamisvajaduse kohta (PKS § 98). (dtl 72 ja dtl 148)
5.26.02.2026 esitas hageja lisatõendid tema ja tema ema sissetulekute kohta (dtl 53). Hageja tõendid oma kulude kohta ja kulude aluseks olevad tõendid on esitatud varasemalt (dtl 34-65). Kostja tõendeid ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hageja on esitanud elatise nõude summas 350 eurot alates hagi esitamisest, s.o 27.01.2025. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 (p 10) täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega tuleb esmalt hinnata, kas hageja on õigustatud elatist saama, st kas hageja puhul esinevad asjaolud, mille tõttu ei saa eeldada, et ta on võimeline endale eluks vajalikke vahendeid hankima ning tal puudub vara enda ülalpidamiseks. Kohus on seisukohal, et õppimine on üheks põhjuseks, mille tõttu ei saa täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist. Hageja omandab ülikooliharidust. Kohtu hinnangul ei saa hagejale ülikoolihariduse omandamist ette heita, see tagab hakkamasaamise ka edaspidi. PKS § 97 p-s 2 sätestatu annab kuni 21-aastasele noorele võimaluse saada elatist õppimise ajaks, mis tähendab, et noorel on võimalik saada haridus, mis võimaldaks tal tulevikus ennast ise üleval pidada. Eelviidatust tulenevalt on hagejal õigus nõuda elatist õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui xxx, s.o päev kui hageja saab 21aastaseks.
8.Kohtule esitatud asjaolude pinnalt on tuvastatud, et N K on S Ki isa. Käesoleval ajal on S K täisealine. S K õpib xxx xxx õigusteaduskonnas täiskoormusega. Käesolevalt on esitatud õpingutunnistused, mille kohaselt hageja on registreeritud täiskoormusega üliõpilane 2024/2025 (dtl 17) ja 2025/2026 (dtl 133) õppeaastaks. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt elab S K isast lahus. Kostja elab Eesti Vabariigis, hageja elab xxx.
9.Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb täisealise õppiva lapse elatise asja lahendamisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Elatist välja mõistes tuleb arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt nt RKTKm 19.10.2015 nr 32-1- 119-15, p 11).
10.Kuna perekonnaseadusest ei tulene kuni 21-aastase lapse jaoks ette elatise miinimumsummat või elatise arvutamise korda, lähtub kohus täisealise lapse elatise puhul tema tegelikest ja põhjendatud kulutustest (PKS § 99). Hagiavalduses on hageja välja toonud, et tema igakuised kulud on 750 eurot. Täpsemalt on hageja avaldanud, et tema igakuisteks kuludeks on: Eluaseme üür 250 eurot, eluasemekindlustus 9,50 eurot, toit 300 eurot, ravimid 25 eurot, pesu ja kuivatamine 15 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, mobiil ja internet 20 eurot, riided ja jalanõud 20 eurot, ronimistreeningud 65 eurot, juuksur 10 eurot, transport (RER) 20 eurot. Kokku 744 eurot. Hagiavaldusele on hageja lisanud tõendid kulude tõendamiseks: eluasemekulud 257 eurot kuus ülikooli linnakus dtl 50, ravimite kulud summas 56 eurot dtl 58, mobiiltelefoni arve 19,99 eurot (dtl 59-62). Transpordikulude osas, mille kohta hageja on pidanud oma vajadusteks 20 eurot kuus, kuna kasutab üheotsapileteid hinnaga 2,5 eurot, on hageja esitanud tõendi, et aastapilet maksab 374,4 eurot, s.o 31,2 eurot kuus. Hageja loeb, et tema poolt kasutatavad üheotsapiletid on soodsamad, kui osta aastapilet. Kohus loeb hageja poolt esitatud kulunimekirja kulartiklite eluase, ravimid, telefon, transpordikulud tõendatuks ja mõistlikeks ning hageja esmavajadusteks. Hageja on märkinud oma kuluks eluasemekindlustuse 9,5 eurot (dtl 52). Kohus leiab, et kohane on vähendada hageja panust eluasemekindlustuse kandmisel, kuivõrd arve kindlustuse eest on esitatud korteri eest, mida kasutavad kaks inimest xxx ja xxx S (dtl 52). Eeltoodust tulenevalt oleks hageja Si osa kindlustuskuludest 50% s.o 4,75 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid juuksuri (10 eurot kuus), pesupesemise ja kuivatamise (15 eurot kuus), riiete ja jalanõude (20 eurot kuus) ning hügieenitarvete (10 eurot kuus) kohta. Hageja ei ole esitanud tšekke toidukulude (300 eurot kuus) kohta. Kohus loeb üldtuntuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõike 1 mõttes, et nimetatud vajadused ja nende summa vastab keskmisele mõistliku üksinda elava üliõpilase vajadusele. Hageja on esitanud kolm Internetist leitavat allikat (dtl 54-56), mille kohaselt toidu hinnad ühe inimese kohta xxx jäävad vahemikku 272-415 eurot. Hageja on esitanud tõendi treeningute kulu kohta summas 65 eurot kuus (dtl 63 eurot). Kohus leiab, et kulu treeningule ei ole hageja esmavajadus.
Kohus loeb tõendatuks, et hageja igakuised vajadused on 674,25 eurot. Hageja on soovinud elatist summas 350 eurot kuus.
11.Hageja nõuab kostjalt elatist summas 350 eurot. Kohus on lugenud hageja vajadusteks 674,25 eurot kuus, mille kohaselt langeks mõlemale vanemale pool lapse ülalpidamiskohustusest, s.o 337,125 eurot.
12.Kohus leiab, et täisealine laps saab elatist nõuda vanematelt üksnes ulatuses, mis hagejal jääb igakuiste kulude katmisel puudu tema enda sissetulekust ja mida vanem on võimeline täisealisele lapsele andma, arvestades vanema enda sissetulekut, varalist seisundit ja muid kohustusi. Hageja on avaldanud, et tema hetkel ei tööta.
13.Lapse ja ka täisealise noore elatisenõudja igapäevast toimetulekut mõjutavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Hagejal on kaks vanemat, kellelt tal on võimalik ülalpidamist nõuda. PKS § 105 lg 3 kohaselt vastutavad hageja mõlemad vanemad hageja ülalpidamise eest osavõlgnikena võrdeliselt vanemate sissetuleku ja varalise seisundiga. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 22 ja seal viidatud kohtupraktika). Hageja on esitanud tõendi oma ema xxx sissetulekute kohta. Tõendi kohaselt on hageja ema töötasuks 1801 eurot (dtl 15). Hageja on avaldanud, et käesolevalt katab kõik hageja vajadused tema ema.
14.Kohtule ei ole teada, et S K saaks lastetoetust. PHS § 17 lg 2 järgi põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Arvestades, et S K elab xxx ja käib seal ülikoolis, ei ole isikul õigus lapsetoetusele Eesti Vabariigist. Kohus leiab, et hageja vajadusi ei saa osaliselt katta lapsetoetuse arvelt.
15.Kostja on vaielnud vastu elatise nõudele, tuginedes sellele, et ta on töötu. Kohus on selgitanud kostjale, et ta peab tõendama oma majanduslikku seisundit, mh. tema väidet, et ta on töötu. Kostja ei ole tõendeid esitanud. Kohus tegi päringud Eesti Töötukassale, Maksu- ja Tolliametile ja Sotsiaalkindlustusametile, et selgitada välja, kas isik on töötuna arvele võetud või makstakse talle töövõimetustoetust või muid toetuseid, millest võiks järeldada isiku töövõime alanemist. Eesti Töötukassa andmekogu andmete alusel ei ole N K (ik. xxx) seisuga 17.11.2025 määranud ega teostanud ühtegi väljamakset (dtl 97). Sotsiaalkindlustusamet teatab, et N K (ik xxx) ei ole määratud ega maksta toetusi (lapsetoetus, lasterikka pere toetus, töövõimetoetus, puudega tööealise inimese toetus, vm) (dtl 120). Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt isikule töötamisega seotud väljamakseid tehtud ei ole (dtl 114). Kohus leiab, et kostja poolt esitatud asjaolude pinnalt, et ta on töötu ei ole tuvastatud, et kostja ei ole võimeline hagejale ülalpidamist andma.
16.Kostja on avaldanud, et tal on teine alaealine laps. Kohus tuvastas Rahvastikuregistrist, et kostjal on teine alaealine laps N K, sünd xxx. Kohus on palunud kostjal selgitada ja tõendada, milline on tema alaealise lapse ülalpidamisvajadus. Kostja ei ole kohtule nimetatud asjaolu selgitanud ega tõendanud. PKS § 98 lg 1 järgi on alaealise lapse ülalpidamiskohustus primaarne, olukorras, kus ülalpidamist tuleks anda mitmele lapsele ja kohustatud isik ei ole suuteline kõigile vajalikku ülalpidamist tagama. Kohtule ei ole teada, millised on alaealise lapse vajadused ning kuidas on ülalpidamiskohustuse kandmine selle lapse vanemate vahel jaotatud. Kostja ei ole kohtule vaatamata kohtu selgitustele väitnud ega põhistanud, et tema alaealine laps jääks abita kui täisealine laps saab elatist. Seetõttu ei välista asjaolu, et kostjal on alaealine laps, hageja nõude rahuldamist.
17.Kohus on tuvastanud S Ki ülalpidamisvajaduse summas 674,25 eurot kuus. Hageja soovib elatist 350 eurot kuus. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostja N Kilt hageja S Ki kasuks välja igakuise elatise summas 337,13 eurot kuni õpingute lõpuni xxx ülikoolis, kuid mitte kauem kui xxx. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis kulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdelisel hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetlusosalisteks on selles asjas isa ja poeg ning tegemist on ülalpidamisnõudega. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 ja kooskõlas TsMS § 164 lg-gs 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.