Võlaõigus

Tsiviilasi nr 2-24-111996 Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Toimetada vajadusel kostjale otsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

Tsiviilasi nr 2-24-111996 kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 20.02.2024 seisuga. Krediidiandaja loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude OK Incure OÜ-le, edastades kostjale 20.02.2024 Kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile I. S.-il.ee teatise nõude loovutamise kohta.

Tsiviilasi nr 2-24-111996 ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

Tsiviilasi nr 2-24-111996 lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13. oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“ BB Finance OÜ ja kostja vahel 18.10.2023 sõlmitud lepingust nr XXX tulenvalt oli krediidi kulukuse määr 50% aastas (dtl 219). Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et laenusumma on 2999,59 eurot (sh lepingutasu169,79 eurot), muud kulud summas 16,83 eurot, intressimäär 40,99% aastas, laenu tähtpäev 20.04.2026 ning kogu laen võetakse kohe kasutusse. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 18.10.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72% aastas (kolmekordne määr 50,16%). Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli lepingu nr XXX intressimäär 40,99% aastas ja krediidi kulukuse määr 50% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

Enne lepingu XXX sõlmimist kontrollis võlausaldaja keskmise sissetuleku andmeid Maksu-ja Tolliametist (MTA) kuupäeval 30.05.2023. Keskmise sissetuleku arvutamise aluseks olid viimase nelja kuu maksed ning keskmine sissetulek MTA andmete põhjal oli 2273,59 eurot. Krediidiandja määras minimaalseks muude kohustuste miinimummääraks 621 eurot, milles võeti aluseks lepingu sõlmimisel avaldatud Statistikaameti andmed taotleja kohta, kellel puuduvad ülalpeetavad. Arvestati ka puhvriga ootamatute kulude katmiseks, mis oli 5% netosissetulekust. Kostja igakuiseks maksevõimeks (limiidiks) hinnati 1389 eurot.

14.2

Enne lisalaenu lepingu XXX sõlmimist kontrollis võlausaldaja keskmise sissetuleku andmeid pangakonto väljavõttelt kuupäeval 24.07.2023. Keskmine 5 (11)

Tsiviilasi nr 2-24-111996 sissetulek oli pangakonto väljavõttel 2925 eurot. Igakuised keskmised finantskohustused olid väljavõttel 250 eurot (lisa 4). Krediidiandja määras minimaalseks muude kohustuste miinimummääraks 754,00 eurot, milles võeti aluseks lepingu sõlmimisel avaldatud Statistikaameti andmed taotleja kohta, kellel puuduvad ülalpeetavad. Arvestati ka puhvriga ootamatute kulude katmiseks, mis oli 5% netosissetulekust. Kostja igakuiseks maksevõimeks (limiidiks) lepingu XXX puhul hinnati 1775 eurot. 14.3

Enne lisalaenu lepingute XXX, XXX, XXX sõlmimist kontrollis võlausaldaja keskmise sissetuleku andmeid pangakonto väljavõttelt kuupäeval 16.10.2023 (lisa 6). Võlausaldaja analüüsis võlgniku pangakonto väljavõtet AccountScoringu (https://accountscoring.com/) abil. AccountScoringu analüüsi tulemused olid: võlgniku keskmine igakuine netosissetulek on 4746,74 eurot; igakuised keskmised finantskohustused 513,49 eurot; hasartmängurlus 0,00 eurot (lisad 5, 6, 7 rida sissetuleku hinnang). Krediidiandja määras minimaalseks muude kohustuste miinimummääraks 754 eurot, milles võeti aluseks lepingu sõlmimisel avaldatud Statistikaameti andmed taotleja kohta, kellel puuduvad ülalpeetavad. Arvestati ka puhvriga ootamatute kulude katmiseks, mis oli 5% netosissetulekust. Kostja igakuiseks maksevõimeks (limiidiks) lepingute XXX, XXX, XXX puhul hinnati 1512 eurot. Lisaks tehti päringud avalikesse andmebaasidesse nagu Krediidiregister, Krediidiinfo, Rahvastikuregister ja lepingu XXX puhul ka Ametlikud Teadaanded (vt. lisa 1 punktid 3, 8, 13, 18 – tehtud päringud). Päringu tulemustest nähtus, et kostjal puudusid mistahes maksehäired ja võlgnevused laenu saamise hetkel ning ülalpeetavad (vt. lisa 1 punktid 4 -6, 9-11, 14-16, 19-21, 23-26 päringute ja vastuste väljatrükid).

Eelneva ja vastavalt lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjale teostatud andmete hindamise tulemusel kogumis jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja esitatud menetlusdokumentidest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Antud juhul on hagimenetluses konto väljavõtte tõendina esitatud AccountScoring teenusepakkuja poolt kostja arvelduskonto analüüsiks kogutud arvelduskonto ajaloo andmed. Hageja ei ole kohtule kostja konto väljavõtet esitanud, et kohus saaks kontrollida, kas hagi lisad 4 ja 6 tabelid „Tehingud“ vastavad tegelikele andmetele. Hageja hagile lisatud pangakonto analüüsist (dtl 156) nähtuvalt on kostja tööandja Harmet Constructsion OÜ teinud kostjale 30.09.2023 makse selgitusega „TL lõpetamine – septembri töötasu (lõplik) + puhk.komp 21 päeva“. Hageja ei ole esitanud kohtule selgitusi ega tõendeid, kas võlausaldaja on kostjalt küsinud kuidas kostja peale töösuhte lõppemist on võimeline tasuma oma võetud finantskohustusi, mis kostja kontoväljavõtte alusel olid september 2023 ca 551,84 eurot (lisandub refinantseeritava laenu makse) (dtl 263). Töösuhte lõppemisel on sellega kaasnev sissetuleku kadumine ettenähtav asjaolu. Seega olukorras, kus krediidiandjale olid konto väljavõttest nähtav, et kostjaga tööleping lõpetati ja kostja finantskohustused olid selgelt nähtavad, oleks krediidiandja pidanud kostjalt küsima täiendavaid selgitusi ning hindama, et kas kostja võetud kohustused on talle pärast töölepingu lõppemist jõukohased. Enamgi veel, krediidiandja pidi mitmete järjestikuste ja samaaegsete laenude võtmist arvesse võtma kostja maksekäitumise ja krediidivõimelisuse hindamisel. Riigikohus on 24. novembri 2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 p-des 17-18 märkinud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja 6 (11)

Tsiviilasi nr 2-24-111996 kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on eelviidatud määruses p-des 20-22 märkinud, et krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Seega leiab kohus, et hageja oleks pidanud enne 16.10.2023, 17.10.2023 ja 18.10.2023 lisalepingute sõlmimist küsima kostjalt täiendavaid selgitusi tema sissetulekute regulaarsuse kohta pärast töölepingu lõppemist. 7 (11)

Tsiviilasi nr 2-24-111996 Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud enne lepingute sõlmimist vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada.

Hageja on 13.03.2025 esitatud menetlusdokumendis selgitanud, et nõude aluseks oleva lepingu XXX katteks tagasimaksed puuduvad, seega on lepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kostja on VÕS 4034 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestamisel jäänud täielikult viivitusse 20.11.2023 (79,25 eurot), 20.12.2023 (79,25 eurot) ja 20.01.2024 (79,25 eurot) osamakse tasumisega, mistõttu on leping kehtivalt üles öeldud 20.02.2024 seisuga ning hageja põhinõue summas 2258,78 eurot (saadud krediit 2476 eurot – tagasimaksed lepingute XXX ja XXX katteks summas 217,22 eurot) muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes (dtl 295). Seega enne lepingu ülesütlemist, s.o 20.02.2024 oli kostja viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, 8 (11)

Tsiviilasi nr 2-24-111996 mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Krediidiandaja andis kostjale 03.02.2024 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Teatis edastati kostja e-posti aadressile I. S.-il.ee. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 19.02.2024 ei likvideerinud ja oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 20.02.2024 seisuga (dtl 225). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei ole ülesütlemise hoiatusi või teateid kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et laenulepingute ülesütlemise eeldused olid täidetud, mistõttu olid lepingud ülesütlemisega lõppenud ning hageja nõue on VÕS § 82 lg 7 mõttes muutunud sissenõutavaks. 15.2

Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole laenu tagasimakseid tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist, VÕS § 101 lg 1 p 1, 6). BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 30.05.2023 laenulepingu nr XXX (laen summas 1000 eurot), 24.07.2023 lisalaenu lisalepingu nr XXX (lisalaen 300 eurot), 16.10.2023 lisalaenu lisaleping nr XXX (lisalaen 405 eurot), 17.10.2023 lisalaenu lisaleping nr XXX (lisalaen 630 eurot) ja 18.10.2023 lisalaenu lepingu XXX (lisalaen 141 eurot). Kostja sai laenu kokku 2476 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingute XXX ja XXX katteks summas 217,22. Seega tuleb kostjal hagejale tagastada BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu XXX alusel põhivõlgnevus 2258,78 eurot.

15.3

Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-s 24 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“ Hageja nõuab kostjalt intressi väljamõistmist põhinõudelt 2258,78 eurolt perioodi 20.11.2023 kuni 20.02.2024 (s.o kuni lepingu ülesütlemiseni) VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras (s.o 4% aastas) summas 28,26 eurot (dtl 295). Kohus rahuldab hageja intressi nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi VÕS § 94 lg 1 alusel summas 28,26 eurot.

15.4

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt 2258,78 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 21.02.2024 kuni hagi täpsustuse esitamiseni 13.03.2025 summas 289,85 eurot. Perioodil 21.02.2024 kuni 30.06.2024 on viivisemäär VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt 12,5% aastas, perioodil 01.07.2024 kuni 31.12.2024 12,25% aastas ja 9 (11)

Tsiviilasi nr 2-24-111996 perioodil 01.01.2025 kuni 13.03.2025 11,15% aastas. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt 2258,78 eurolt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 21.02.2024 kuni hagi täpsustuse esitamiseni s.o 13.03.2025 summas 289,85 eurot.

Tsiviilasi nr 2-24-111996

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.