Võlaõigus › Muud

2-15-8688

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I HAGIAVALDUS

II KOSTJA VASTUS

2-15-8688

III KOHTU PÕHJENDUSED

2-15-8688

2-15-8688

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

2-15-8688 Hagi osalise rahuldamise tõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 67, 76 % kostja kanda ja 32, 24 % hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 2020 eurot, sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 1020 eurot (koos käibemaksuga) ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud 7, 5 tundi, tasu 850 eurot (4*125+3, 5*100), millele lisandub käibemaks 170 eurot (tl 200). Riigikohus on leidnud, et juhul, kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (RKTKm 3-2-1-154-15 p 11). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab, et tunnitasu 125 eurot käibemaksuta ei ole põhjendatud ja vajalik. Kohus loeb mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuta. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvates on tegemist tavapärasest keerukama asjaga ning toimikus on kokku 213 lehekülge. Kohus leiab, arvestades hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, et ajakulu kokku 7, 5 tundi on põhjendatud ja vajalik. Kuna kohus luges põhjendatud tunnitasuks 120 eurot 125 asemel (arve nr 2015052, tl. 202) ja ajakuluks oli 4 tundi, siis on põhjendatud ja vajalikuks tasuks 480 eurot. Arves nr. 2016342 (tl. 203) on märgitud ajakuluks 3, 5 tundi tunnitasuga 100 eurot, tasu 350 eurot, mis teeb õigusabi kuluks kokku 830 eurot. Sellele lisandub riigilõiv 1000 eurot, mis teeb hageja menetluskuludeks kokku 1830 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus hageja menetluskuludest 1830 eurost 67, 76 % so. 1240 eurot kostja kanda ja 32, 24 % so. 590 euro ulatuses hageja enda kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1240 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Kuna hageja vastavat kinnitust kohtule esitanud ei ole, mõistab kohus esindaja kulud välja käibemaksuta. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud.

2-15-8688 Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.