Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

I S Sa (hageja) esitas 16.12.2024 Harju Maakohtule hagi A Si vastu ühisvara jagamise nõudes. Poolte abielu sõlmiti xxx. Pooled lahutasid abielu perekonnaseisuametis xxx. Kostja keeldus ühisvara jagamisest kohtuväliselt, mistõttu esitab hageja ühisvara jagamise nõude kohtule. Hagiavalduse kohaselt moodustub poolte ühisvara järgnevatest laenukohustustest: - hageja ja Xxx AS vahel 22.09.2022 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel on pooled 13.10.2022 saanud laenu 2126 eurot. Tagastama peab 4358,71 eurot kuupäevaks 13.09.2027; -

hageja ja Xxx AS vahel 03.11.2022 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel on pooled 14.11.2022 saanud laenu 2126 eurot. Tagastama peab 4363,46 eurot kuupäevaks 13.10.2027;

-

hageja ja Xxx AS vahel 08.12.2022. sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel on pooled 13.01.2023 saanud laenu 2126 eurot. Tagastama peab 3694,83 eurot kuupäevaks 13.12.2027;

-

hageja ja Xxx AS vahel 22.02.2023 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel on pooled 13.03.2023 saanud laenu 2126 eurot. Tagastama peab 3936,80 eurot kuupäevaks 14.02.2028.

-

hageja ja N K vahel 10.04.2022 sõlmitud laenuleping, mille alusel on pooled saanud laenu 2800 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on laen tagastamata;

-

hageja ja T T vahel 09.04.2022 sõlmitud laenuleping, mille alusel on pooled saanud laenu 2000 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on laen tagastamata.

Hageja tasub igakuiselt laenu tagasi ise, kostja ei võta sellest üldse osa. Hagiavalduse punktides 3.1.-3.4 loetletud laenulepingute jäägiks abielu lahutamise päeva seisuga (xxx) on 6964.41 eurot. Kokku on kohustuste summaks 11 764,41 eurot. Kõik ülalnimetatud laenulepingud on sõlmitud poolte ühisel kokkuleppel, nagu on poolte ühisel kokkuleppel kasutatud ka laenuna saadud summad, mh ühisvaraks olevate esemete soetamiseks. Väikelaene on kasutatud kommunaalarvete tasumiseks, sõidukite hooldus-, kindlustus-, sidearvete, olmekulude tegemiseks jne. Poolte ühisvara moodustub samuti järgnevatest esemetest ja varalistest õigustest: -

sõiduauto Xx Xx, riikliku registreerimismärgiga xxx. Sõiduki registreerimistunnistuselt nähtuvalt on sõiduk vormistatud kostja nimele. Sõiduauto väärtuseks on 4000 eurot;

-

sõiduauto Xx Xx, riikliku registreerimismärgiga xxx. Sõiduki registreerimistunnistuselt nähtuvalt on sõiduk vormistatud kostja nimele. Sõiduauto väärtuseks on 3000 eurot;

-

sõiduautost xxx, riikliku registreerimismärgiga xxx. Sõiduki registreerimistunnistuselt nähtuvalt on sõiduk vormistatud kostja nimele. Sõiduauto väärtuseks on 3000 eurot;

-

sõiduautost Xxx Xx, riikliku registreerimismärgiga xxx. Sõiduki registreerimistunnistuselt nähtuvalt on sõiduk vormistatud kostja nimele. Sõiduauto väärtuseks on 7800 eurot;

-

mikrosõidukist xxx, riikliku registreerimismärgiga xxx. Sõiduki väärtuseks on 5000 eurot;

-

osalus ettevõttes Xxx OÜ, registrikood xxx, osaluse nimiväärtusega 2 556 eurot.

Kokku on (hagiavalduse punktides 6.1.-6.5.) loetletud vara väärtuseks seega 25 356 eurot. Eranditult kõik ühisvarana loetletud esemed on faktiliselt kostja valduses ja kasutuses. Ühised kohustused on aga hageja kanda. Perekonnana koos elades moodustas nende nn leibkonna 6 inimest - lisaks pooltele ka nende neli last. Laenude eesmärgiks oli katta perekonna kulutused ajal, mil sissetulekutest lihtsustatult öeldes elamiseks ei piisanud (dtl 203). Hageja jääb 01.08.2025 hagivastusele esitatud seisukohas esitatud nõuete juurde. Hageja märgib, et on lasknud end eksitada kostja nimekaimust ja et Xxx osaühing ei ole poolte ühisvara. Ühisvaraks on osalus Xxx OÜ-s, registrikood xxx (likvideerimisel). Hageja täpsustatud nõuded ühisvara jagamiseks

- sõiduauto Xx Xx, riikliku registreerimismärgiga xxx, väärtusega 7 800 eurot. - mikrosõiduk xxx, riikliku registreerimismärgiga xxx, väärtusega 5 000 eurot.

KOSTJA SEISUKOHAD JA VASTUHAGI

III Kostja vastus hagile Kostja ei tunnista hagis tema vastu esitatud nõudeid. Pooltel puudub ühisvara, mida oleks vaja jagada. Abielu lõppemise ajal ei olnud pooltel kaasomandisse jäänud vara, mis kuuluks jagamisele. Laenukohustustest sai kostja teada hagiavaldusest. Samuti ei ole kostjale teada, kuidas hageja saadud laenusummat, kokku 8464 eurot, kasutas viie kuu jooksul. Kostja tasus hageja tütre, N K, kaudu kommunaal- ja muud kulud. Laenukohustused ei kuulu ühisvara koosseisu. N Klt laenuks saadud 2800 eurot oli hagejale antud xxx soetamiseks. Hageja väidab pahatahtlikult, et laen N Kle ei ole tagastatud ja võlakiri kehtib. Kostja tagastas N Kle 2800 eurot 2022 aasta lõpus. Kostja kinnitab, et temale ei ole teada T T poolt hagejale antud laenust summas 2000 eurot kohta. T T on hageja sõbranna, mistõttu hagejal on võimalik kokku leppida sõbrannaga rahatu

võlakirja koostamise kohta. Kuna kostjal puudub võimalus tõendada eelnimetatud võlakirja võltsitust, siis kostja on nõus jagada laenukohustused ja tasuda T T 1000 eurot. Sõiduauto Xx Xx, riikliku registrimärgiga xxx, lammutati 2015. aastal ebaseaduslikult, mistõttu abielu lahutamise hetkeks eelnimetatud sõiduk puudus, see ei kuulu ühisvara hulka, mida oleks võimalik jagada. Sõiduauto Xx Xx, riikliku registrimärgiga xxx, lammutati 2015. aastal ebaseaduslikult, mistõttu abielu lahutamise hetkeks eelnimetatud sõiduk puudus, see ei kuulu ühisvara hulka, mida oleks võimalik jagada. Sõiduauto Xxx, riikliku registrimärgiga xxx, soetati varuosade jaoks, 2015. aastal anti sõiduk ebaseaduslikuks lammutamiseks registrist kustutamiseta. Sellel põhjusel oli sõiduk kuni 01.01.2025 registreeritud ARK-s. 01.01.2025 ARK-s eelnimetatud sõiduk oli registrist kustutatud. Sõiduk ei kuulu ühisvara hulka, mida oleks võimalik jagada. Sõiduauto Xx Xx, riikliku registreerimismärgiga xxx, soetasid pooled 20.09.2013. Alates 2023 detsembrist on sõiduk hageja valduses ja kasutuses. 22.03.2024 uue omaniku poolt oli tehtud registris kanne ajutise kustutamise kohta registrist ja uue seaduse järgi 01.01.2025 sõiduauto oli registrist kustutatud. Mikrosõiduk xxx, riikliku registreerimismärgiga xxx kostja poolt oli võõrandatud 19.10.2023, so poolte abielu kestel, mistõttu nimetatud mikrosõiduk ei kuulu abieluvara hulka. Isegi juhul, kui hagiavalduses märgitud Xxx xxx, Xx Xx ja 2 sõiduautot Xx Xx tegelikult olid poolte ühisvara hulgas, mis kuuluks jagamisele, siis eelnimetatud sõiduautode kõige suuremaks väärtuseks ei saa olla rohkem kui kokku 5440 eurot. Osaühingu Xxx (registrikood xxx) omanikuks on A S, isikukood xxx. Nimetatud A S on kostja nimekaim. Nimetatud osaühing pole kunagi kostjale kuulunud. IV Vastuhagi ja kostja nõuded ühisvara jagamiseks Kostja esitas 17.08.2025 vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. Vastuhagi resolutsiooni terviksõnastuse kohaselt taotleb kostja:

–

nõudepesumasin Beko 45 cm (kauba kood xxx), ligikaudne maksumus on 185.00 eurot; tolmuimeja Thomas, pesev veefiltriga PET (kauba kood xxx), ligikaudne maksumus on 200.00 eurot; Apple iPhone 8 Plus 64GB, tumehall, artikkel xxx (kauba kood xxx/A), ligikaudne maksumus on 220.00 eurot;

Apple iPhone XS Max 64GB, kuldne, artikkel xxx (kauba kood xxx/A), ligikaudne maksumus on 190.00 eurot. 1.2 Jätta S Sa ainuomandisse sõiduauto Xx Xx, riikliku registreerimismärgiga xxx turuhinnaga 7 800 eurot. 1.3 Jätta S Sa ainukohustuseks võlakohustused summas 2 800 eurot N Kle. 1.4 Jätta S Sa ainukohustuseks võlakohustused summas 2 000 eurot T T. 1.5 Jätta A S ainukohustuseks võla tasumine summas 2 500 eurot A Mile. 1.6 Tunnistada, et võlakohustused summas 6964.41 eurot, mis tulenevad S Sa ja Xxx AS vahel sõlmitud laenulepingutest nr XXX, nr XXX alusel, nr XXX ja nr XXX on S Sa lahusvara.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kuna poolte abielu sõlmiti ja ühisvara jagamise nõuded on esitatud pärast 1.07.2010, siis tuleb vara jagada kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi, mille kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus andis 31.10.2025 pooltele tähtaja hagi ja vastuhagi tervikresolutsiooni esitamiseks. Kohus võtab ühisvara jagamisel aluseks hageja 12.11.2025 ja kostja 11.11.2025 tervikresolutsioonides esitatud nõuded. Kohus andis 05.02.2026 pooltele sõiduauto Xx Xx, riikliku registreerimismärgiga xxx, jagamisega seonduvalt tähtaja esitatud nõuete täiendamiseks. Hageja taotleb sõiduauto jätmist kostja ainuomandisse ja on hinnanud sõiduauto väärtuseks 7800 eurot. Kostja sõiduautot endale ei soovi ja palub selle jätta hagejale. Vara väärtuse osas puudub pooltel vaidlus. Pooled nimetatud vara jagamise viisi osas oma nõudeid ei täiendanud.

PKS § 37 lg 11 sätestab, et ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse või varasuhe lõpetatakse kohtuotsuse alusel (PKS § 35 p 3 ja 4). Vara ühisvarana jagamiseks tuleb kohtul seega kindlaks teha vara kuulumine või mittekuulumine poolte ühisvara hulka (ühisvara koosseis) abielu lõppemise seisuga. Vaidlust ei ole selles, et poolte abielu sõlmiti XXX ja lahutati XXX. Poolte vahel kehtis varaühisuse varasuhe. Seega kuulub poolte vahel jagamisele vara, mille pooled omandasid abielu kestel eelnimetatud perioodil. Jagada saab seda vara, mis on abielu lõppemise seisuga olemas. Sõidukid. Puudub vaidlus, et poolte omandisse kuulusid abielu kestel viis sõiduautot. Hageja palub sõiduautod jätta kostja omandisse ja mõista hagejale omandi kaotuse eest välja hüvitis. Kostja palub jätta S Sa ainuomandisse sõiduauto Xx Xx, riikliku registreerimismärgiga xxx turuhinnaga 7 800 eurot ja mõista kostja kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest. Muid sõidukeid kostja käsituse järgi abielu lõppemise seisuga alles ei olnud. Kostja on menetluse kestel selgitanud, et sõiduauto Xx Xx, riikliku registrimärgiga xxx, lammutati 2015. aastal ebaseaduslikult, mistõttu abielu lahutamise hetkeks eelnimetatud sõiduk puudus, see ei kuulu ühisvara hulka, mida oleks võimalik jagada. Kostja on kohtule esitanud Transpordiameti e-teeninduse väljavõtte, millest nähtuvalt on nimetatud sõiduk 03.09.2015 ajutiselt registrist kustutatud, 31.05.2016 on registrikanne peatatud ja 01.01.2025 on tehtud toiming peatatud kandega sõiduki registrist kustutamiseks (dtl 138-142). Sõiduauto Xx Xx, riikliku registrimärgiga xxx, lammutati 2015. aastal ebaseaduslikult, mistõttu abielu lahutamise hetkeks eelnimetatud sõiduk puudus, see ei kuulu ühisvara hulka, mida oleks võimalik jagada. Transpordiameti e-teeninduse väljavõttest nähtuvalt on kõnealune sõiduk 03.09.2015 ajutiselt registrist kustutatud, 30.06.2017 registrikanne peatatud ja 01.01.2025 peatatud kandega sõiduk registrist kustutatud (dtl 143145). Sõiduauto Xxx, riikliku registrimärgiga xxx, soetati varuosade jaoks, 2015. aastal anti sõiduk ebaseaduslikuks lammutamiseks registrist kustutamiseta. Sellel põhjusel oli sõiduk kuni 01.01.2025 registreeritud ARK-s. Sõiduk kustutati registrist 01.01.2025. Sõiduk ei kuulu ühisvara hulka, mida oleks võimalik jagada. Transpordiameti e-teeninduse väljavõttest nähtuvalt on 17.10.2013 tehtud kanne sõiduki ajutise registrist kustutamise kohta, 03.09.2015 ajutise kustutamise tähtaja muutmiseks, 31.10.2015 registrikande peatamiseks ning 01.01.2025 on peatatud kandega sõiduk registrist kustutatud (dtl 146-148). Mikrosõiduk XXX, riikliku registrimärgiga xxx võõrandati kostja poolt 19.10.2023, so poolte abielu kestel, mistõttu nimetatud mikrosõiduk ei kuulu abieluvara hulka, mida saaks jagada. Nimetatud sõiduki omanikuvahetuse tõendamiseks on kostja esitanud tõendi sõiduki taustakontrolli kohta. Dokumendist nähtuvalt on omanikuvahetus toimunud 19.10.2023, s.o abielu kestel, ega kuulu seetõttu jagamisele poolte ühisvarana (dtl 153-156). Kostja on väitnud, et kõnealuseid sõidukeid ei olnud abielu lõppemise seisuga olemas. Kohus on esitatud tõendite, s.o Transpordiameti e-teeninduse väljavõtete pinnalt tuvastanud, et eelnimetatud sõidukid ei kuulu ühisvara koosseisu abielu lõppemise seisuga, mistõttu ei kuulu need ühisvarana jagamisele. Sõidukite olemasolu ja/või nende kasutamist tõendavaid tõendeid, mis viitaks sõidukite olemasolule abielu lõppemise ajal, ei ole hageja kohtule esitatud. Kohus jätab hageja nõude nimetatud sõidukite ühisvarana jagamiseks nende kostjale jätmisega ja kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.

Sõiduauto Xx Xx, riikliku registrimärgiga xxx, soetasid pooled 20.09.2013. Hageja palub sõiduki jätta kostja ainuomandisse. Transpordiameti e-teeninduse tõendist nähtub, et 06.03.2024 on toimunud sõiduki omanikuvahetus. 22.03.2024 on uue omaniku poolt tehtud registris kanne ajutise kustutamise kohta ja 01.01.2025 on sõiduk registrist kustutatud. Kostja väitel on sõiduk alates 2023.a detsembrist hageja valduses ja kasutuses. Kostja selgitas vastuhagis (dtl 209), et soovis nimetatud sõiduki võõrandada, kuid kuna sõiduk oli hageja valduses koos registreerimistunnistusega, siis omaniku vahetamist registris kostja esitada ei saanud, sõiduki ostuhinda 8000 eurot kostjale ka ei tasunud. Kuna hageja keeldus sõiduki kostjale üleandmisest ja peitis auto ära, pöördus sõiduki uus omanik N S 27.03.2024 politsei poole avaldusega sõiduki hageja valdusest väljanõudmiseks. Politsei keeldus kriminaalasja algatamisest, hageja hoidis autot edasi oma ebaseaduslikus valduses, mistõttu N S ütles sõiduauto ostu-müügilepingu üles. Kostja esitas 01.01.2025 registrile avalduse ajutiselt sõiduauto registrist kustutamise kohta selleks, et mitte tasuda makse sõiduki eest, mis on hageja valduses. Kohus kuulas kostja väite sõiduki hageja valdusesse ja kasutusse jäämise kohta tõendamiseks tunnistajana ära R D, kes selgitas, et „Nad kasutasid seda autot. Nägin, et S tütar sõitis selle autoga eelmisel aastal“. „... Olen korduvalt näinud, et ta tuli koju, 2024. a nägin“. Auto „hoovis ei seisnud“ (dtl 367). Kohtu hinnangul on tunnistaja R D 03.12.2025 kohtuistungil antud ütlustega tõendatud kostja väide selle kohta, et sõiduk jäi pärast abielu lahutamist hageja valdusesse ja kasutusse (dtl 367). Kuivõrd ühisvara jagamisel määratakse vara koosseis kindlaks abielu lahutamise seisuga, on nimetatud sõiduki näol tegemist ühisvaraga, mis kuulub poolte vahel jagamisele. Riigikohus on lahendis 2-15-9117/149 selgitanud, et kohus saab lähtuda üldjuhul üksnes hagis või vastuhagis nõutud jagamise viisidest ning üksnes juhul, kui ükski poolte pakutud viisidest kohtu arvates jagamiseks ei sobi ja kõikidele sobivatele viisidele ei ole tuginetud, peab kohus pooltele taotletud viiside sobimatust enne selgitama ja andma võimaluse tugineda lisaks ka muudele viisidele (Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 21). (p 1315). Kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma (RK lahend 3-2-1-39-17) Kohus selgitas 03.12.2025 toimunud kohtuistungil pooltele, et ühisvarana saab jagada vara, mis on olemas abielu lahutamise seisuga, samuti, et vara ei saa jätta teisele poolele, kui teine pool seda ei soovi. Kumbki pool on taotlenud sõiduki jätmist vastaspoolele, kuid ei ole esitanud alternatiivseid nõudeid sõiduki muul viisil jagamiseks. Kuivõrd kumbki pool sõiduki hüvitise eest enesele jätmisega ei nõustu, andis kohus 19.02.2026 pooltele täiendava tähtaja vaidlusaluse sõiduki jagamiseks esitatud nõuete täiendamiseks alternatiivnõudega. Pooled jäid varemesitatud nõuete juurde. Seega on pooled kitsendanud ühisvara jagamise hagi alternatiivsetest viisidest loobumisega (TsMS § 376 lg 4 p 2). Kohus ei saa jagada ühisvara muul viisil, kui hagis või vastuhagis on taotletud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-14-17 selgitanud, et kui kasvõi alternatiivselt on nõutud kaasomandi lõpetamist (ühisvara jagamist) kõiki AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud viise arvestades, ei saa kohus jätta kaasomandit (ühisomandit) lõpetamata, vaid peab mingi viisi valima. Kui pooled muudele ühisvara jagamise viisidele ei tugine, võib kohus jätta sobiva jagamise viisi puudumise tõttu kaasomandi lõpetamata või ühisvara eseme jagamata, põhjendades otsuses ühtlasi, milline jagamise viis oleks sobiv. Sel juhul võivad pooled esitada uue hagi, taotledes lõpetamist ja jagamist mõnel varem pakkumata viisil (p 21). Antud juhul ei ole pooled sõiduauto osas muudele ühisomandi lõpetamise viisidele tuginenud, kui sõiduki vastaspoolele jätmisele. Arvestades, et pooled sõiduauto Xx Xx osas muid, sh

enampakkumise nõuet, mis oleks võimaldanud vara jagamist, ei ole esitanud, ja muid mõistlikke alternatiive ei ole, jätab kohus ühisomandi sõiduauto Xx Xx, riikliku registrimärgiga xxx osas lõpetamata ning hagi ja vastuhagi selles nõudes rahuldamata. Muu vallasvara. Kostja taotleb jätta S Sa ainuomandisse kogu abielu kestel soetatud vallasvara (kodumasinad, mobiiltelefonid jm) jääkväärtusega kokku summas 1144 eurot. Hageja on väitnud, et kostja taotletud vallasvara, st kodumasinaid ei ole olemas. Kostja ei ole tõendanud kodumasinate olemasolu. Kuivõrd kostja ei ole vara olemasolu abielu lõppemise seisuga tõendanud ning on piirdunud abielu kestel soetatud varaesemete loetlemisega, ei saa seda vara arvata ühisvara hulka, mis kuulub ühisvarana jagamisele. Kohus jätab kostja nõude vallasvara (kodumasinate, elektroonikaseadmete) ühisvarana jagamiseks rahuldamata. Ka juhul, kui vara kuulumine jagatava ühisvara koosseisu oleks tõendatud, ei saaks kohus seda vara kostja taotletud viisil jagada, kuna hageja ei ole soovinud vara jätmist endale. Alternatiivseid nõudeid vara muul viisil jagamiseks ei ole kostja esitanud. Laenukohustused. Hageja taotleb jätta hageja kanda (omandisse) poolte ühiskohustused kogusummas 21 153 eurot - Xxx AS-i laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused 4 358,71 eurot; Xxx AS-i laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused 4 363,46 eurot; Xxx AS-i laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused 3 694,83 eurot; Xxx AS-i laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused 3 936,80 eurot; N Kga sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused 2 800 eurot; T Tiga sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused 2 000 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 10 576.50 eurot ehk 50% poolte ühistest laenukohustustest. Kostja vaidleb laenukohustustele osaliselt vastu ja leiab, et Xxx AS-ilt saadud laenud ei ole võetud perekonna huvides. Hageja 03.12.2025 kohtuistungil antud ütluste kohaselt kulutati raha perekonna vajaduste katteks. Hageja selgitused raha kasutamise ja liikumise osas peres, perekonna eluviisi ja raha ülekannete tegemise ning sularahas välja võtmise vajaduse kohta on vastuolulised, ega viita sellele, et Xxx AS-ilt võeti laenu perekonna huvides ning seda kasutati pere vajaduste katteks. Ühtegi konto väljavõtet, mis hageja väiteid raha liikumise, sh laenu sularahana väljavõtmise kohta, kasutamise ja kulude kandmise kohta kinnitaks, hageja tõendina ei esitanud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud S Sa ja Xxx AS vahel sõlmitud laenulepingutest nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX tulenevate laenukohustuste võtmist perekonna huvides, mistõttu tuleb laenukohustused jätta S Sa lahusvaraks ning see ei kuulu ühisvara koosseisu. Kohus jätab hageja nõude Xxx AS-ilt saadud laenukohustuste ühisvarana jagamiseks ja kostjalt hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja nõude N Kga sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse 2 800 eurot ja T Tiga sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse 2 000 eurot ühisvarana jagamise osas pooled ei vaidle. Kostja on nõustunud kohustuste jätmisega hageja kanda ja 2400 euro suuruse hüvitise kostjalt hageja kasuks väljamõistmisega. Kostja taotleb jätta A Milt laenuna saadud 2500 euro tagastamise kohustus kostja kanda ja tasaarvestada see hagejalt väljamõistetava hüvitisega. Hageja vaidleb võlakohustusele vastu, leides, et väidetava võlakirja andmise hetkeks, so 31.12.2023, oli poolte abieluline kooselu juba lõppenud. Võlakirjalt nähtub, et võlakiri on antud 09.04.2022 mitte hagejamärgitud 31.12.2023. Kohus leiab, et abielu kestel ja perekonna huvides võetud laenu tagastamise kohustus kuulub ühisvara hulka. Kohtule esitatud 09.04.2022 antud võlakirjast nähtuvalt võttis kostja nimetatud laenu sõiduki xxx soetamiseks kohustusega laen tagastada 31.1.2023. Võlakirjast nähtuvalt on võla tagasimakse tähtaega pikendatud kuni 31.12.2024. Vaidlus puudub selles, et sõiduk xxx soetati poolte abielu kestel. Selleks abielu kestel võetud

laenukohustus, mis on abielusuhete lõppemise seisuga täitmata, kuulub seega ühisvara koosseisu, mis kuulub poolte vahel jagamisele. Kohus rahuldab kostja taotluse jätta A Milt laenuna saadud 2500 euro tagastamise kohustus kostja kanda ja tasaarvestada see hagejalt väljamõistetava hüvitisega. Kokku jääb laenukohustuste jagamisel hageja kanda 4800 eurot, millest kostjal tuleb hagejale hüvitada pool, s.o 2400 eurot. Kostja kanda jääb 2500 eurot, millest hagejal tuleb kostjale hüvitada samuti pool, s.o 1250 eurot. Sellest lähtuvalt kohustub A S menetlusliku tasaarvestusena laenukohustuste jagamise eest hüvitama S Sale 1150 eurot (2400-1250=1150 eurot). Kumbki pool on taotlenud jätta menetluskulud vastaspoole kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda nende rahalist suurust kindlaks määramata. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Tali kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.