lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-19875/36

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 09.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-19875/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1795
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-25-19875

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. märts 2026. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

P. K. hagiavaldus A. K. vastu elatise nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

P.K. (ik xxx xxx; e-post XXX)

Kostja:

A. K. (ik xxx, elukoht xxx; lisa-aadress RR-i järgi xxx; e-post xxx)

RESOLUTSIOON

Rahuldada P. K. hagi osaliselt.

2.Välja mõista A. K.lt elatis tütre P. K. kasuks alates 20. novembrist 2025.a. igakuise elatusrahana 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuni P. K. õpingute lõpetamiseni xxx, kuid mitte kauem kui P. K. 21-aastaseks saamiseni.

Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I

HAGEJA NÕUE

1.20.11.2025 esitas P. K. Viru Maakohtule hagiavalduse A. K. vastu elatise nõudes. P. K. sai 20.06.2025.a. täisealiseks. Hageja taotleb hagis A. K.lt elatise väljamõistmist perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg-st 2 tulenevalt, kuna jätkab õpinguid ning iseseisvalt end ülal pidada ei suuda. Kuivõrd hageja õpib gümnaasiumis, puudub sissetulek, millest katta ise enda ülalpidamiskulu. Varasemalt oli kostjalt hageja ülalpidamiseks elatis välja mõistetud, kuid kui hageja sai täisealiseks, maksed lõppesid. Hageja majanduslik olukord ei võimalda katta kõiki enda vajadusi. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist 250 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kohtule. Hageja lisab täiendavalt, et isa ei ole pärast hageja täisealiseks saamist elatist maksnud ega muud materiaalset toetust andnud. Lisaks muudele igapäevastele vajadustele vajab hageja arsti määratud ravimeid pidevalt ja pikaajaliselt, kuid kostja ei osale nende kulude katmises. Hageja ülalpidamise on taganud ema.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

II KOSTJA VASTUVÄITED

2.13.12.2025.a esitas kostja A. K. kohtule e-kirja ja tõendi oma igakuise sissetuleku kohta. E-kirjas märgib A. K., et vara tal ei ole. Kostja palub arvestada asjaoluga, et tema ülalpidamisel on veel neli alaealist last (lisaks hagejale) ning soovib, et igaüks viiest lapsest saaks elatist võrdses ulatuses. III

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
5.P. K. on A. K. tütar (dtl 6-7). P. K. sai 20.06.2025.a. täisealiseks (sünd xxx) ning jätkab õpinguid / gümnaasiumiharidust xxx (dtl 21)

omandab

Hageja palub kostjalt A. K.lt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest so alates 20.11.2025.a. igakuiselt 250 eurot.

6.Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10) Täisealiseks saanud lapse vanem võib PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st talle ei kohaldu PKS § 102 lg 2. (samas p 11) Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 97 p 2 eeldab, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad. Kohus märgib, et täisealiseks saanud isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist juhul kui täisealisel endal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Kohus on seisukohal, et gümnaasiumis (eriti viimases klassis) on primaarne hariduse omandamine ning töötamine täistöökohaga ei võimalda pühenduda õpingutele. Vanem ei saa eeldada, et täisealiseks saanud, kuid õppiv laps ei vaja tuge või peab hariduse omandamise ees/asemel seadma esmatähtsaks sissetuleku hankimise.
7.Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada, PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu 19.10.2015.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 11).
8.Kostja palub arvestada asjaoluga, et tema ülalpidamisel on peale täisealise hageja veel neli alaealist last/ülalpeetavat ning kostja soovib, et kõik viis last saaksid ülalpidamist võrdselt. Kostja märgib, et vara tal ei ole. Nõude lahendamisel tuleb arvestada hageja vanemate ülalpidamisel olevaid alaealisi lapsi, kellel on PKS § 98 lg 1 sätestatust tulenevalt eelis ülalpidamisele täisealise lapse ees. Samas eeldab PKS § 97 lg 2, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad.

PKS § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. A. K.l on ülalpidamiskohustus lisaks P. K.le alaealiste laste S (sünd xxx), A (sünd xxx), A (sünd xxx) ja A (sünd xxx) ees (dtl 10).

9.Hageja oma igakuiseid püsivajadusi summaliselt hagiavalduses ega selle täienduses välja toonud ei ole, kuigi kohus on puuduste kõrvaldamise määruses andmete esitamist nõudnud (dtl 13-14). Hageja märgib küll seda, et kuna elab koos emaga, siis eluaseme- ja toidukulud katab ema, kuid oma osa (vajadust) selles välja toonud ei ole. Hageja on lisanud väljavõtte terviseportaalist talle määratud ravimite kohta (dtl 17 -18), kuid mitte nende maksumust kuus. Vajaduste tõendamise kohustus lasus hagejal, andmed oma majandusliku võimekuse /võimetuse kohta elatise maksmisel, aga omakorda kostjal. Kooskõlas TsMS § 230 lg 3- 5 kogus kohus tõendeid omal algatusel. 9.1 P. K. pangakonto väljavõttelt ajavahemiku 27.11.2024-27.11.2025 eest (dtl 23-36) nähtub emalt A. K.lt tütre kontole tehtud ülekanded igakuiselt vahemikus 150-350 eurot, tulenevalt selgitustest nii taskurahaks kui erinevate ostude eest/tegemiseks. 9.2 A. K. kontoväljavõttest (dtl 161-274; perioodi eest 23.12.2024-23.12.2025) tulenevalt on pere kulutused toidule ja ravimitele (kohus arvestas kontoväljavõttelt tehtud maksed kaupluses Kevad/Maxima/Kiviõli Konsum, apteekides) vahemikus 770-900 eurot + kommunaal- jm teenustele (Kiviõli Võidu 4 KÜ-le, Tele2; Elisa, Kiviõli Soojus, Alexela) 435-500 eurot. Seega pere vältimatud püsikulud vahemikus 1200-1400 eurot A. K. ülalpidamisel on peale tema enda ja täisealise tütre P. veel alaealine tütar S (sünd xxxa.). Seega ühe pereliikme kohta teeb see keskmiselt 400-470 eurot kuus. Sissetulekuna nähtub A. K. konto väljavõttelt töötasu AS-st X vahemikus x eurot, sotsiaalkindlustusametilt lapsetoetus x eurot (sh P. eest 80 eurot; dtl 71), elatise laekumised kohtutäitur N. M. kaudu (nt veebruaris 2025 573.91 eurot, märtsis 2025 676,89 eurot + 1009,47 eurot, aprillis 2025 525,37 eurot, juunis 2025 606,44 eurot, septembris 2025 731,81, oktoobris 454,98 + 421,30 eurot, novembris 372,83 eurot, detsembris 693,06 eurot). 9.3 Kinnistusraamatusse on A. K. kantud korteri asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanikuna; A. K. omandis kinnistusraamatu andmetel kinnisvara ei ole. Transpordiameti Liiklusregistris A. K. sõiduki omanikuna registreeritud ei ole, kuid on Volvo XC 90 mahtuniversaali, reg. nr xxx kasutaja. A. K. on liiklusregistris registreeritud sõiduauto Opel Omega Caravan (universaal) reg, nr xxx omanikuna, kuid sõidukile on seatud keelumärge kohtutäiturite poolt. Lisaks eeltoodule on kostja kantud sõidukite Audi A6 Avant (universaal) reg. nr xxx , Volkswagen Transporter (mahtuniversaal) reg.nr xxx ja Renault Kangoo (mahtuniversaal) reg. nr xxx kasutajana. 9.4 Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt tehti A. K.le perioodil 2.12.2024-30.11.2024 pärast maksete mahaarvamist väljamakseid kokku 12 426,40 eurot ehk keskmiselt 1035 eurot kuus (dtl 293); A. K.le samal perioodil kokku 11 354,17 eurot ehk 946,20 eurot kuus (dtl 295). X OÜ tõendi kohaselt oli A. K. töötasu vahemikus 31.12.2024-30.11.2025 pärast maksude mahaarvamist x eurot (ehk keskmiselt x eurot), millest tehti makseid elatise katteks (kogusummas x eurot, mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt x eurot kuus) ning väljamaksed kostja välismaa kontole kogusummas x eurot kuus (mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt x eurot kuus; dtl 42).

8.10.2025 on A. K. Revolut panga kontolt laekunud P. kontole ülekanne 95 eurot (dtl 34).

10.Kohus möönab, et andmed vanemate majandusliku seisundi kohta ei pruugi olla täielikud (arvestades, et kostja kasutab välismaist pangakontot), samas ei ole ka hageja oma vajadusi täpselt esile toonud, vaid kohus arvestab vältimatud kulud nähtuvalt hagejaga koos elava vanema kontolt. Lisaks sellele tuleb arvestada kostja ülalpidamiskohustust veel nelja alaealise lapse ees. Viru Maakohtu 15.01.2026.a. otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx on A. K.lt välja mõistetud elatis alaealiste laste A kasuks igakuiselt 264,24 eurot, A kasuks 224,31 eurot ja A kasuks 216,10 eurot + elatis tagasiulatuva aja eest. 10.12.2027.a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx mõisteti kostjalt välja elatis laste P. ja S kasuks alates 31.10.2027.a. summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tuginedes kohtu kogutud majanduslikku seisundit iseloomustavatele andmetele, kostja ülalpidamiskohustusele nelja alaealise lapse ees, aga arvestades ka seda, et töövõimeline vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et leida sissetulek, mis võimaldaks katta nii iseenda kui ülalpidamisel olevate laste vajalikud kulud., leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on küll täisealine, kuid arvestades, et P. omandab gümnaasiumiharidust, ei saa temalt oodata hariduse omandamise kõrvalt tööle asumist, eriti viimases klassis. Vanem ei saa eeldada, et täisealiseks saanuna, kuid õppivana ei vaja laps materiaalset tuge/abi või peaks hariduse omandamise katkestama ja seadma esmatähtsaks sissetuleku hankimise kuna vanem ei suuda lastele piisavat ülalpidamist tagada. Küll aga on kohus seisukohal, et olemasolevatele andmetele tuginedes ei võimalda kostja majanduslik seisund tasuda hageja ülalpidamiseks elatist nõutud määras ehk 250 eurot kuus. Kohus rõhutab siinkohal, et tulenevalt PKS § 98 lg 1 on alaealistel ülalpeetavatel eelis täisealise ees. Kohus arvestab aga ka seda, et suurema osa hageja vajadustest on katnud ja katab ka käesoleval ajal hagejaga kooselav vanem (A. K.). Kohtu hinnangul on põhjendatud olemasolevatele andmetele tuginedes mõista kostjalt välja igakuine elatis P. K. kasuks 150 eurot kuus kuni tütre õpingute lõpetamiseni Jõhvi Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21. aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 sätestatule kannab ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium