S. O. hagi T. O. vastu elatise suurendamise nõudes Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Hageja:
S. O. (ik xxx, elukoht xxx)
Hageja seaduslik esindaja:
K. O.(ik xxx, elukoht: xxx e-post xxx)
Kostja:
T. O. (ik xxx; elukoht: xxx, e-post xxxx)
RESOLUTSIOON
Rahuldada S. O. hagi.
2.Muuta Pärnu Maakohtu 22.08.2023.a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx T. O.lt väljamõistetud elatise suurust (suurendada väljamõistetud elatist). Välja mõista T. O.lt alates 16.12.2025.a elatis igakuise elatusrahana S. O. kasuks 301 (kolmsada üks) eurot 74 senti (sh baassumma 282,31 eurot, lisandub 59, 43 eurot so 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast eelneval aastal ja millest on maha arvestatud 40 eurot (50% lapsetoetusest)) kuni S. O. täisealiseks saamiseni, so kuni 29.09.2026 või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda K. O. arvelduskontole.
Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada T. O. käesoleva kohtumenetluse ajal (so alates 16.12.2025.a) tasutud elatisemakseid.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.16.12.2025.a. esitas S. O. oma seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagiavalduse T. O. vastu elatise suurendamise nõudes ning palus suurendada Pärnu Maakohtu 22.08.2023 määrusega (maksekäsu määrusega) tsiviilasjas nr x-xx-xxx T. O.lt S. O. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist 301,72 eurole kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja taotleb elatise muutuva suurusena.
2.Hagiavalduse kohaselt mõisteti Pärnu Maakohtu 22.08.2023 määrusega tsiviilasjas nr xxx-xxx T. O.lt välja S. O. kasuks elatis igakuise elatusrahana 206,16 eurot, kuni täisealiseks saamiseni so kuni 29.09.2026.a. Elatustase on peale 22.03.2023 kohtumääruse tegemist oluliselt muutunud, mistõttu esineb hageja hinnangul vajadus Pärnu Maakohtu 22.08.2023 maksekäsu kohtumäärust tsiviilasjas nr x-xx-xxx muuta ning suurendada väljamõistetud elatist. Eestis on elukalliduse kasv olnud oluline. Viimase kolme aastaga on hinnad statistikaameti arvutusel kasvanud umbes 40 protsenti. 05.09.2025 teatas err.ee, et Eesti tarbijahinnaindeks tõusis augustis võrreldes juuliga ühe protsendi võrra ning 2024. aasta sama ajaga võrreldes 6,1 protsenti. Võrreldes möödunud aastaga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2 protsenti võrra kallinenud toidukaubad. (Tarbijahinnad kasvasid 6,1 protsenti, toit kallines aastaga 9,2 protsenti | Majandus | ERR). Muutunud on töötasu alammäär 2023 oli see 725 eurot, 2024 oli see 820 eurot ja 2025 on see 886 eurot. Samuti on muutunud miinimumelatise suurus - kuni 31.03.2024 oli see 260,33 eurot, alates 01.04.2024 287,72 eurot, alates 01.04.2025 on elatise summa 301, 72 eurot. Kostja hagejat vahetult ülal ei pea, hageja ei viibi ka isa juures. S. O. vajadused/kulud on oluliselt kasvanud ning on hetkel järgmised: eluasemekulud ca 112 eurot, kulu toidule – 200 eurot, koolikohustuse täitmisega seotud kulu – 30 eurot, riided ja jalatsid 50 eurot, transport – 91 eurot, sidekulu – 32 eurot, tervishoid – 20 eurot, hügieenitarbed –60 eurot, majapidamistarbed– 20 eurot, taskuraha (so muud kulud, sh meelelahutus) – 100 eurot. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 tehtud lahendis (p 34) märkinud, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemasti üldjuhul eeldada, et muutunud on ka laste vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada.
3.13.01.2026.a esitatud vastuses kostja kompromissettepanekule, märgib hageja seaduslik esindaja, et ei ole esitatud kompromissettepanekuga nõus esitatud kujul. Hageja seaduslik esindaja märgib, et on palunud kostjat korrigeerida oma kompromissettepanekut selliselt, et igakuine elatis
oleks muutuva suurusena, st et juhul kui alates 1. aprillist muutub elatise miinimummäär, võtab kostja seda automaatselt arvesse. Ülejäänuga pakutud kompromissettepanekus on hageja seaduslik esindaja nõus. Hageja seaduslik esindaja märgib, et kostja esitas sama ettepaneku hagejale Facebook Messengeri kaudu 12.01.2026. Hageja seaduslik esindaja palus seda korrigeerida, kuid kostja ei ole sellele reageerinud. II
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Sisulisi vastuväiteid esitatud elatise suurendamise nõudele T. O. kohtule ei esitanud. Vastusena hagiavaldusele saatis kostja 12.01.2026 kompromissettepaneku, milles märgib, et on nõus sõlmima kohtuvälise kokkuleppe ning tasuma alates 1. jaanuarist 2026 oma tütrele S. O.le elatist 301,72 eurot kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni; elatise kannab igakuiselt (hiljemalt iga kuu 15.kuupäevaks) lapse seadusliku esindaja kontole (dtl 11). III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Pärnu Maakohtu 22.08.2023.a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx mõisteti T. O.lt välja elatis igakuise elatusrahana S. O. ülalpidamiseks 206,16 eurot alates 29.07.2023 kuni tütre täisealiseks saamiseni ehk kuni 29.09.2026.a. Käesolevas tsiviilasjas nõuab S. O. nimetatud maksekäsu määrusega mõistetud elatise suurendamist PKS § 101 sätestatud (arvestatud) määrani.
8.TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. TsMS § 497 kohaselt kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.
9.Hageja märgib, et elatustase on peale 22.03.2023 kohtumääruse tegemist oluliselt muutunud, mistõttu tuleb väljamõistetud elatisemäära suurendada. Eestis on elukalliduse kasv olnud oluline. Viimase kolme aastaga on hinnad statistikaameti arvutusel kasvanud umbes 40 protsenti, enim on kallinenud toidukaubad, samuti muud esmatarbekaubad ja teenused. Muutunud on töötasu alammäär 2023 oli see 725 eurot, 2025. aastal
tõusis 886 eurole. Samuti on suurenenud miinimumelatise määr - kuni 31.03.2024 oli see 260,33 eurot, alates 01.04.2025 on elatise summa 301, 72 eurot. Kostja hagejat vahetult ülal ei pea, hageja ei viibi ka isa juures. Võrreldes 2023. aastaga on kasvanud ka S. O. vajadused, seega ka ülalpidamiskulu kuus. Kostja T. O. tegi kompromissettepaneku, mille kohaselt on valmis tasuma tütre ülalpidamiseks alates 1. jaanuarist elatist igakuiselt 301,72 eurot kuni S. täisealiseks saamiseni. Hageja kompromissettepanekuga esitatud kujul ei nõustunud, kuivõrd kostja ei ole kinnitanud nõustumust elatise tasumiseks muutuva suurusena vastavalt PKS § 101 lg 3-5 arvestusele.
10.Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-12415, p 11). 22.08.2023 maksekäsu määrusega elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid ei tuvastatud. PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).
11.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1). Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kui vanem leiab, et ta on PKS § 102 lg 2 olukorras, kus on õigustatud elatise väljamõistmine alla miinimummäära, tuleb neid asjaolusid tõendada. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et kostja oleks PKS § 102 lg 2 olukorras, mis õigustaks elatise tasumist alla PKS § 101 miinimummäära.
12.Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui §
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja taotleb elatise väljamõistnist muutuva suurusena alates hagi esitamisest. Hagiavaldus esitati kohtule 16.12.2025.a. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 (lg 1-7) alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on alates 1.04.2025. a 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
01.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus alates 1.04.2025 (ja on ka käesoleva otsuse tegemise ajal) 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot. 341,74 – 40 = 301,74 eurot. PKS § 101 järgi arvestatav elatise miinimummäär on seega alates 1.04.2025 igakuiselt 301,74 eurot. Vastavalt PKS § 101 lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesolevas asjas ei ole kumbki pool väitnud, et tuleks elatise suuruse märäamisel PKS § 101 lg 6 toodut arvestada.
13.Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks. Lapse elatise vaidlustes tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekut, varalist seisundit ja võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu 27.10.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-18082/74 p 11)
Vanema (kostja) võime sissetulekut teenida piiratud ei ole (sellekohaseid väiteid ja tõendeid esitatud ei ole) Kohtu hinnangul on kostja suuteline tasuma elatist PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras. Kohtu hinnang tugineb vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavatele andmetele. Asjaolu, et viimastel aastatel on elukallidus oluliselt tõusnud, on üldteada. Samuti on üldteada, et lapse kasvades ja arenedes suurenevad tema vajadused. Kuivõrd hageja nõuab väljamõistetud elatise suurendamist PKS § 101 järgi arvestatud miinimummäärani, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine käesoleval juhul vajalik. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on K. O. ja T. O. kaasomandis (kummalegi 1⁄2 mõttelist osa) kinnistu xxx (registriosa nr xxx; dtl 17-19). Muud kinnisvara kummagi vanema omandis ei ole. Transpordiameti Liiklusregistris on T. O. registreeritud sõiduauto Škoda Octavia (reg nr xxx) ja K. O. sõiduauto Honda CR-V reg nr xxx omanikuna (dtl 20-21). Töötamisregistri andmetel töötab K. O. xxx (dtl 22-24) ja T. O. X OÜ-s xxx (dtl 25). Maksu-ja Tolliameti teatise kohaselt on T. O.le tehtud perioodil 1.01.2025-9.02.2026 pärast tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 21 639,36 eurot (dtl 57-62), mis teeb keskmiselt 1665 eurot kuus; K. O.le tehti samal perioodil väljamakseid 18 618 eurot (dtl 63-66), mis teeb keskmiselt 1432 eurot kuus, sellele lisandub sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt peretoetus kokku 710 eurot (sealhulgas lapsetoetus 260 eurot ja lasterikka pere toetus 450 eurot; dtl 75). Teisi alaealisi lapsi peale hageja kostjal ei ole, seega on ülalpidamiskohustus ainult hageja ees. K. O. on kolm alaealist last; S. O. ja pojad H. ja H.O. .
14.Kostja on kinnitanud, et on valmis tasuma tütre S. ülalpidamiseks elatist 301,72 eurot kuus (dtl 11). PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (arvutamise põhimõtted PKS § 101 lg 3-7). Poolte vahel kokkulepet selles, et elatist tasutakse kindlas summas (mis ei arvesta PKS § 101 lg 35 sätestatut), saavutatud ei ole. Kohus mõistab T. O.lt välja elatise alates hagi esitamisest ehk alates 16.12.2025 igakuiselt 301,74 eurot, mida indekseeritakse igal aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada ka seda, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
15.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada).
Kohus selgitab ka seda, et kui S. O. saab täisealiseks ja omandab haridust kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, on tal õigus saada elatist PKS § 97 p-le 2 kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Sellisel juhul esitab elatise hagi täisealiseks saanud laps iseseisvalt hagi selle vanema vastu, kellelt elatist nõuab. Käesoleva otsuse alusel väljamõistetud elatise tasumise kohustus on kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.