A Ki hagi A Ki ja E Ka vastu elatise vähendamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
16.02.2026
Hagihind
4351,32 eurot Hageja: A K (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja: M F (e-post: xxx) Kostja I: A K (isikukood xxx) Kostja II: E Ka (isikukood xxx) Kostjate seaduslik esindaja: K Ka (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostjate lepinguline esindaja: Golovenko (e-post: xxx)
advokaat
Roman
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A Ki hagi A Ki ja E Ka vastu elatise vähendamise nõudes osaliselt.
2.Vähendada Viru Maakohtu 15.06.2022 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-22-6802 A Kilt (isikukood xxx) A Ki (isikukood xxx) kasuks väljamõistetud igakuist elatist 80 euroni alates 15.09.2025 kuni A Ki täisealiseks saamiseni s.o kuni xxx.
3.Vähendada Viru Maakohtu 15.06.2022 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-22-6802 A Kilt (isikukood xxx) E Ka (isikukood xxx) kasuks väljamõistetud igakuist elatist 80 euroni alates 15.09.2025 kuni E Ka täisealiseks saamiseni s.o kuni xxx.
4.Arvestada kohtumenetluse ajal A Ki tasutud elatise makseid.
5.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(5)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.A Ki lepinguline esindaja esitas 15.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse A Ki ja E Ka vastu elatise vähendamise nõudes. A Kilt on Viru Maakohtu 15.06.2022 tagaseljaotsusega välja mõistetud laste (kostjate) kasuks elatis seadusega kehtestatud miinimummääras. Ajavahemikus oktoober 2022 kuni detsember 2024 hageja lastele elatist ei maksnud, kuna A K elas temaga. Hageja kaotas töö ning on töötu alates detsembrist 2024. Hagejal ei ole mingit vallas- või kinnisvara. Puuduvad rahalised hoiused. Seega on alates kohtuotsuse tegemise hetkest, millega A Kit kohustati maksma elatist, tema materiaalne olukord oluliselt halvenenud. Tema sissetulekuks on töövõimetoetus 376,91 eurot. Elatise võlgnevuse nõudes on hageja suhtes algatatud täitemenetlused. Täiteasja nr. 072/2025/198 raames moodustab võlg 2232,96 eurot ja täitemenetluse nr. 072/2025/199 raames moodustab võlg 2097,12 eurot. Kohtutäituril on õigus arestida tema sissetulekust 1/3 ehk 125,63 eurot. Elatise summa moodustab käesoleval ajal kokku 603,48 eurot. Kohtutäituri poolt raha kinnipidamise järgselt jääb hagejale keskmiselt kätte 251,28 eurot. Selle summaga peab hageja elama kuu vältel. Tal ei jää vahendeid, mida ta saaks kulutada mistahes suuruses elatise väljamaksmiseks. Hagiavaldusele on lisatud 15.06.2022 Viru Maakohtu otsus, 22.07.2025 xxx arestimise aktid täitemenetlustes 072/2025/198 ja 072/2025/199 ning Töötukassa 21.07.2025 otsus A Kile xxx määramiseks alates 07.07.2025 – 06.07.2030. 24.09.2025 hagiavalduse täpsustuses palus hageja esindaja vähendada elatise summat ja mõista kummalegi lapsele 60 eurot kuus.
2.Kostjate lepingulise esindaja 16.10.2025 vastuse kohaselt palutakse jätta hagi rahuldamata. Peale K Ka ja hageja kooselu lõppu 16.12.2021 ei ole hageja laste ülalpidamises piisaval määral osalenud. Sellepärast K Ka oli sunnitud laste nimel pöörduma kohtu poole elatise nõudes. A Kit kohustati Viru Maakohtu 15.06.2022 kohtuotsusega maksma iga lapse kasuks elatist summas 225,64 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Alates oktoobrist 2022 hakkas poeg A K elama koos isaga ja elas tema juures kuni detsembrini 2024. Sel ajal K Ka elatist ei nõudnud. Jaanuaris 2025 tuli poeg elama tagasi ema juurde ning tema sõnul ei soovi ta enam elada isa juures. Alates veebruarist 2025 puudub poja ja A Ki vahel igasugune suhtlemine. A K ei suhtle tütrega juba rohkem kui kaks aastat. Alates jaanuarist 2025 elavad mõlemad lapsed aga jälle K Ka juures, sellepärast K Ka esitas A Kile nõude tasuda lastele kohtuotsusega välja mõistetud elatis. A K ei hakanud seda tegema, sellepärast K Ka oli sunnitud pöörduma kohtutäituri poole. Hageja ei osuta K Kale abi laste kasvatamises, hoolitsemises ja arendamises ega soovi laste elus osaleda. K Ka lahendab kõiki laste eluga seotud küsimusi üksi. Kostjad selgitavad, et nad nõuavad seadusest tulenevat elatise miinimumi. Kostjad vajavad
2(5)
igapäevaselt elamiseks toitu, elamispinda (sh vett, elektrit, kütet, internetti), hügieenivahendeid, ravimeid, kooliga on seotud kulutused, perega tehtavad ühisüritused, väljasõidud jms. Kostjatel on õigustatud huvi ja seadusest tulenev õigus saada elatist vähemalt miinimummääras. Kostjad ei nõustu hageja poolt pakutud kompromissettepanekuga tasuda igakuiselt elatist 60 eurot. Kostjate igakuised kulud ületavad oluliselt antud summat. Arvestades tänast elukallidust ning eelkõige seda, et toiduainete hinnad on oluliselt kasvanud, kulub toidule varasemate aastatega võrreldes rohkem raha. Kummastavad on hageja väited tema maksejõuetuse kohta. Hageja ei ole veenvalt ega põhjalikult tõendanud, miks tuleks elatist kuni 60 euroni vähendada. Hageja oli kahe kinnisasja omanik (s.o kinnisasi asukohaga xxx ning korteriomand asukohaga xxx), kuid võõrandas need 2024-2025 aastatel enda sugulastele tasuta. Korteriomand oli võõrandatud (kinkeleping) hageja emale. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hageja kasuks on seatud tasuta isiklik kasutusõigus ja see on hageja alaline elukoht. Hageja ei ole tõendanud, et tema ei võiks töötada. Kostjad ei ole nõus ka hageja juures osaliselt viibima, mis vähendaks elatise summat. Vastusele on lisatud K Ka palgatõendid, kohtutäituri tõend võlgnevuse kohta ja kinnistusraamatu väljavõte xxx kohta.
3.27.10.2025 esitas hageja lepinguline esindaja vastuse kostjate seisukohale. Varem temale kuuluva kinnisvara osas selgitab hageja järgmist. Kaotanud töö ja stabiilse sissetuleku, oli hageja sunnitud rakendama meetmeid, et kasvõi kuidagi toetada oma eksisteerimist. Suutmata kanda kinnisvara ülalpidamiskulusid, oli ta sunnitud sellest keelduma. Hageja ei kavatse jääda elu lõpuni töötuks. Käesoleval ajal on ta tööotsija. Mistõttu on elatise vähendamisel ajutine iseloom. Niipea, kui hageja leiab töö, võib kohe lahendada elatise suurendamisega seotud küsimust. 09.02.2026 esitas hageja kohtule veel ühe seisukoha, mille kohaselt ei ole tal veel õnnestunud tööd leida. Vaatamata sellele kannab hageja endiselt laste vajaduste kindlustamisega seotud kulusid vastavalt oma võimalustele. Muuhulgas ostis hageja telefoni A Kile, et oleks võimalus suhelda mõlema lapsega. Vaatamata raskustele jätkab hageja endiselt selle eest maksmist. Igakuiste maksete suurus moodustab 23,58 eurot. Hageja maksab enda ja lapse telefoni eest. Samuti teatab hageja kohtule, et vaatamata erimeelsustele tema ja K Ka vahel, saab ta endiselt lastega kokku ja suhtleb nendega regulaarselt. Püüab veeta lastega kogu oma vaba aja. Esineb alus elatise vähendamiseks. Seisukohale on lisatud tööotsingute märkmik, Töötukassa nõustamiste ja kokkulepitud tegevuste väljavõte, xxx AS müügileping ja Töötukassa 18.07.2025 otsus.
KOHTUISTUNG
4.Hageja ja tema esindaja jäid kohtuistungil hagis esitatu juurde, paludes vähendada elatist kummalegi lapsele 60 euroni. Hageja selgitas, et toetab lapsi igakuiselt 125,63 euroga, mille kohtutäitur temalt välja mõistab. Oma korteri xxx tänaval ja aiamaa xxx külas kinkis oma emale. Ta on sinna korterisse sisse kirjutatud, kuid ei ela seal. Ema maksab korteri eest. Tema ei maksa millegi eest. Ta on töötu üle 1 aasta ja sissetulekuks on xxx. Ka tema ema ja õde aitavad kostjaid. Hageja esindaja selgitas, et hageja ema on valmis müüma korterit, kuid ei saa seda hetkel teha teise tsiviilasja pärast, kus kostjad vaidlustavad kinkelepingut ja korteril on käsutamise keelumärge.
5.Kostjate esindajad olid nõus vähendama elatise summat kuni 200 eurot igale lapsele. Seaduslik esindaja selgitas, et kohtutäituri kaudu saab ta kahe lapse peale umbes 40 eurot, riigilt 300 eurot. Hageja kohtub viimasel ajal lastega kord kuus. Telefoni kohta rääkis poeg,
3(5)
et see anti oktoobris 2024 tasuta, kui võtab paketi 2 aastaks. Kui poeg tema juurde tagasi tuli, nõudis hageja telefoni tagasi ja hiljem sulges numbri üldse. Ta tegi pojale uue numbri. 60 eurot ühele lapsele on liiga vähe. Hageja ema ja õde on kinkinud lastele raha sünnipäevaks, mida ei saa lugeda toetuseks. Kostjate lepinguline esindaja leidis, et ka hageja ema saaks panustada laste ülalpidamisse.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.PKS § 96 ja 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
8.Hagejalt mõisteti Viru Maakohtu 15.06.2022 tagaseljaotsusega välja igale lapsele miinimumelatis, mis 2025 aastal oli 301,74 eurot lapse kohta. Kokku peab hageja maksma lastele elatist 603,48 eurot. Elatise nõuetes on algatatud ka täitemenetlused. Käesoleval ajal võtab kohtutäitur hageja töövõimetoetusest ära 125,63 eurot elatiste katteks. Hageja esitas hagi elatise vähendamiseks ning on nõus tasuma 60 eurot kummalegi lapsele kuus.
9.PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
10.Hageja on kohtule esitanud tõendi (Töötukassa 21.07.2025 otsus, lk 14-15), et ta on xxx alates 07.07.2025 – 06.07.2030. Hageja on kohtule esitanud ka tööotsingute märkmiku, mida täidab Töötukassa jaoks ning millest nähtub, et ta tegeleb aktiivselt tööotsinguga. xxx on keskmiselt 376,91 eurot ((12,3918x365)/12). Vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ning leidma endale töö, mis võimaldab maksta elatist vähemalt miinimummääras. Kuna hagejal on osaline töövõime ning ta on töötu juba alates detsembrist 2024, s.o üle 1 aasta 3 kuu, siis hetkel ei ole tal võimalik teenida tööga endale ja lastele ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Sellest tulenevalt on põhjendatud vähendada väljamõistetud elatise suurust.
11.Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et vanem peab lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, leidma sissetuleku, vajadusel müüma endale kuuluvaid esemeid ja vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks.
12.Kostjad on nõus vähendama elatist kuni 200 euroni iga lapse kohta. Kostjad on ühe argumendina märkinud, et hagejale kuulus kaks kinnisvara, mille ta on tasuta võõrandanud oma emale. Kohtule jääb selline hageja käitumine samuti arusaamatuks. Hageja selgitas kohtuistungil, et püüdis müüa korterit, kuid ostjat ei leidnud, seejärel kinkis emale, kuna ei jaksa seda ülal pidada. Samuti avaldasid pooled, et korterile on seatud käsutamise keelumärge, kuna kostjad esitasid hagi kinkelepingu tagasivõitmiseks. xxx külas on aiamaa.
4(5)
13.Kostjad esitasid kohtule kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt on korteri, asukohaga xxx omanikuks alates 13.02.2025 xxx, kes on hageja ema. Tasuta kasutusõigus on A Kil, kes oli enne seda korteri omanikuks. Samuti tegi maakohus päringu kinnistusraamatusse kinnistu asukohaga xxx kohta ning selle omanikuks on alates 08.08.2024 samuti xxx. Nende tehingutega on hageja ennast teinud sisuliselt varatuks, mille oleks saanud kasutada elatise võlgnevuse kustutamiseks. Kohtuvaidlus korteri kinkelepingu tagasivõitmiseks veel kestab ning pole välistatud, et nimetatud vara arvelt kustutab hageja oma elatise võlgnevuse kostjate ees.
14.Kohus arvestab asjaolu, et A Kil on xxx kuni 06.07.2030, ta on üle aasta töötu, tegeleb aktiivselt tööotsimisega ning tasub lastele igakuiselt kohtutäituri kaudu 125,63 eurot. Samuti arvestab kohus, et hagejal puuduvad käesoleval ajal väljaminekud eluasemele, kuna ta võõrandas korteri oma emale. Eeltoodu alusel tuleb vähendada Viru Maakohtu 15.06.2022 otsusega välja mõistetud elatise suurust 80 euroni igale lapsele alates hagi esitamisest. Elatise vähendamine 80 euroni lapse kohta ei ole ringkonnakohtu hinnangul hagejale ebamõistlikult koormav. Statistikaameti andmetel oli arvestuslik elatusmiinimum 2025. aastal Eestis 361,40 eurot ning minimaalse toidukorvi maksumus sellest 163,50 eurot kuus. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Kuna hagejal puuduvad kulutused eluasemele, siis peaks talle piisama toidu ja muude kulude tasumiseks 216,91 eurot töövõimetoetusest pärast 160 euro elatiseks tasumist.
15.Juhul kui hageja varaline seisund võrreldes praeguses asjas tehtava kohtulahendi aluseks olevate asjaoludega oluliselt muutub, on kummalgi poolel õigus pöörduda TsMS § 459 lg 1 järgi kohtu poole hagiga elatise suuruse muutmiseks. Elatise suurendamist saab nõuda alates hagi esitamisest (vt RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 15).
Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt.
Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Larissa Prokopenko Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.