26.02.2026, Narva Heleen Jääger J.W hagi U.H vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2715,66 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
nende Hageja J.W (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja X.R (isikukood XXX) Kostja U.H (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
KOHUS OTSUSTAB
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada J.W hagi U.H vastu.
2.Välja mõista U.H-lt (isikukood XXX) J.W (isikukood XXX) kasuks tagasiulatuv elatis 2200 eurot ajavahemiku 10.10.2024–09.10.2025 eest.
3.Välja mõista U.H-lt (isikukood XXX) J.W (isikukood XXX) kasuks sissenõutavaks muutunud elatis 1421,10 eurot ajavahemiku 10.10.2025–26.02.2026 eest, sh 2026. a veebruarikuu eest tasumisele kuuluv elatis.
4.Välja mõista U.H-lt (isikukood XXX) J.W (isikukood XXX) kasuks alates 01.03.2026 kuni J.W täisealiseks saamiseni (01.12.2036) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Tagasiulatuv ja sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda J.W seadusliku esindaja X.R (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal X.R pangakonto nr XXX) selgitusega „J.W elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole iga kuu 10. päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „J.W elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7.Tühistada otsuse jõustumisel Viru Maakohtu 28.10.2025. a määrusega kohaldatud hagi tagamine.
8.Otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 on nõude õigeksvõtust tulenevalt viivitamata täidetavad. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6) Hageja nõue ja põhjendused
1.J.W (hageja) esitas 10.10.2025 Viru Maakohtule hagi U.H (kostja) vastu igakuise elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (01.12.2036) ning tagasiulatuvalt 2200 eurot ajavahemiku 10.10.2024–09.10.2025 eest. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja X.R alaealine laps. Kostja elab hagejast eraldi koos X.R-iga. Kostja täidab hageja ülalpidamiskohustust ebaregulaarselt ja seaduses sätestatust väiksemas ulatuses. Hageja emale makstakse hageja eest lapsetoetust 80 eurot, hageja ei viibi kostja juures. Hagejal kulub igakuiselt vajaduste rahuldamisele 690 eurot, sh toidule 300 eurot, eluasemele 60 eurot, hügieenile 40 eurot, ravile ja vitamiinidele 70 eurot, riietele ja jalanõudele 70 eurot, mänguasjadele 50 eurot ja meelelahutusele 100 eurot. Hageja ei pea kulusid tõendama, sest ta nõuab elatist miinimumsummas. Hagejal on õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt isegi, kui ta ei ole seda kostjalt sel ajavahemikul nõudnud. Kostja pidi mõistma, et tal on kohustus hagejale elatist maksta. Hageja konto käive on 46 000 eurot, mis teeb keskmiselt 3875 eurot kuus. Kostja töötasu on 2700 eurot. Suur osa kostja välja toodud igakuistest kuludest ei ole vältimatud, nt 150 eurot treeningutele, 100 eurot koera ülalpidamisele, 150 eurot hammaste ravile, 100 eurot auto remondile, 60 eurot psühholoogile, 300 eurot perekondlikele kuludele Põhjendatud kuludeks võib pidada kulusid 800–850 euro ulatuses. Seega on kostjal võimalik maksta nii jooksvat elatist kui tagasiulatuvat elatist. Hageja ema sissetulek on 1460 eurot, sh töötasu 1000 eurot, lapsetoetus kahe lapse eest 160 eurot ning elatis teise alaealise lapse eest 300 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja tunnistas edasiulatuva elatise nõuet, kuid vaidles vastu tagasiulatuva elatise nõudele. Tagasiulatuva elatise nõude kujunemine ei ole selge. Hageja kulud 690 euro ulatuses ei ole põhjendatud ning hageja ei ole kulusid tõendanud. Mõistlik kulu toidule on 120 eurot, 2(7)
hügieenitarvetele 12 eurot, ravile ja vitamiinidele 15 eurot, riietele ja jalanõudele 40 eurot, mänguasjadele 24 eurot, meelelahutusele 25 eurot. Mõistlik ja põhjendatud ülalpidamiskulu on 236 eurot kuus ning hageja saab tagasiulatuvalt nõuda seega elatist 1416 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjalt ajavahemikul 10.10.2024 – 09.10.2025 elatist nõudnud. Hageja ema palus elatist maksta alles 08.10.2025. Tagasiulatuvat elatist tuleb vähendada 50% võrra või muu mõistliku ulatuseni kohtu äranägemisel. Ühekordne makse oleks kostjale koormav. Kostjal on arvelduskonto, millel on 25.11.2025 seisuga 118,75 eurot, kostjale kuulub kaks korteriomandit XXX ja XXX, kaherattaline mopeed Kymco Agility City 50 reg-nr XXX. Kostja töötab XXX AS-s ja tema töötasu on 2780 eurot (netto). Kostja igakuised kulud on 1800 eurot, sh toidule 300 eurot, riietele 70 eurot, treeningutele 150 eurot, koera ülalpidamisele 100 eurot, hammaste ravile 150 eurot, korteri projekteerimisele 150 eurot, kütusele 150 eurot, autoremondile 100 eurot, psühholoogile 60 eurot, ravimitele 40 eurot, elatisele 300 eurot ja perekondlikele kuludele 300 eurot. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, mille järgi hageja ema ei nõua kostjalt elatist tingimusel, et vanemad müüvad ühise korteriomandi ja müügist saadud tulu kantakse hageja ema arvelduskontole ning kostja loobub oma osast ühises varas 9500 euro ulatuses. Seda tõendab see, et kostja maksis kuni 2024. a augustini hagejale elatist, kuid pärast müügilepingu sõlmimist seda enam ei teinud, hageja ema elatist kostjalt ei nõudnud. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel ei saa arvestada kostja sissetulekut, vaid lähtuda tuleb lapse vajadustest ja sellest, kas elatist nõuti sel ajavahemikul. Hageja etteheited kostja kuludele ei ole põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus rahuldab hageja hagi.
4.Hageja nõuab kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas muutuva suurusena alates hagi esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt 2200 eurot ajavahemiku 10.10.2024–09.10.2025 eest.
5.Hageja nõude aluseks on PKS § 96 lg 1, § 97 p 1 ja § 108. Nende sätete järgi on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud vanemalt ülalpidamist saama. Ülalpidamist annab raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises. Elatist võib nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.
6.Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (elatise miinimumsumma). Eelduslikult kulub lapse ülalpidamiseks kahekordne PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma, millele lisanduvad PKS § 101 lg-s 5 nimetatud lastega seotud toetused. Eeldada võib, et vanemad on võimelised lapsele miinimumsumma ulatuses ülalpidamist andma ja vanemad annavad lapsele ülalpidamist võrdselt (vt PKS § 101 lg 1, § 105 lg 3, § 116; vt RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11).
7.Praegu puudub vaidlus selle üle, et hageja on kostja alaealine laps (dtl 8–9) ning elab kostjast eraldi. Kostja on tunnistanud hageja nõuet alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus on hagiasjas õigeksvõtuga seotud ning õigeksvõttu puudutavas osas tuleb hagi rahuldada (TsMS § 440 lg 1). Kohus rahuldab seetõttu hageja nõude elatise osas alates 10.10.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni 01.12.2036.
8.PKS §-s 101 nimetatud miinimumelatise arvutamise aluseks on sama paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal 3(7)
indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus (PKS § 101 lg 5). Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Samuti vähendatakse elatist juhul, kui kohustatud isik peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).
9.Otsuse tegemise ajal on indekseeritud baassumma 282,31 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot. Järgmine baassumma indekseerimine ning keskmise brutokuupalga korrigeerimine toimub 01.04.2026. Hageja saab lapsetoetust 80 eurot. Lasterikka pere toetust perekond ei saa. PKS § 101 lg-tes 6–7 nimetatud asjaolusid elatise vähendamiseks ei ole.
10.PKS § 101 alusel arvutatud elatis alates 10.10.2025 kuni otsuse tegemiseni, sh 2026. a veebruarikuu elatis, ning edasiulatuv elatis on seega järgmine: o ajavahemikul 10.10.2025–28.02.2026 on igakuine elatis 301,74 eurot. Sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 10.10.2025–26.02.2026 eest, sh 2026. a veebruarikuu elatis, on kokku 1421,10 eurot (4 x 301,74 + 301,74 : 31 x 22 = 1421,10). o alates 01.03.2026 kuni J.W täisealiseks saamiseni (01.12.2036) on elatis 301,74 eurot kuus (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
11.Pooled vaidlevad tagasiulatuva elatise üle, s.o kui palju peab kostja maksma hagejale elatist ajavahemiku 10.10.2024–09.10.2025 eest. Hageja sõnul kostja talle sel ajal ülalpidamist ei maksnud. Hageja leiab, et kostjal on võimalik sissetulekut arvestades nõutud ulatuses tagasiulatuvat elatist maksta. Kostja arvates ei ole tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud, sest hageja temalt sel perioodil elatist ei nõudnud, hageja ema ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, et kostja ei pea hagejale elatist maksma vastutasuks selle eest, et ta loobub ühise omandi müügist saadud rahast. Kostja arvates ei tohiks tagasiulatuva elatise puhul arvestada tema praegust sissetulekut.
12.PKS § 108 lg 1 järgi võib elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Erisätete puudumise tõttu juhindutakse tagasiulatuva elatise puhul elatise väljamõistmise üldsätetest, s.o lapse varasematest vajadustest, vanema toonasest ja praegusest majanduslikust seisundist ja võimalustest tööd teha, PKS § 102 lg-s 2 nimetatud elatise vähendamise aluseks olevatest asjaoludest, vanemate kokkuleppest jms. Eelnevast tuleneb ühtlasi, et kui tagasiulatuvat elatist nõutakse miinimumsummas või sellest väiksemas summas, ei tule lapse kulusid tõendada. Kui tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneb kohustatud isiku raskesse majanduslikku olukorda, tuleb elatise suuruse määramisel arvestada, kas õigustatud isik on kohustatud isikult ülalpidamist enne hagi esitamist nõudnud. Elatise nõudmata jätmine
4(7)
tagasiulatuva elatise nõude esitamist siiski ei välista (vt RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p 20.1 ja sealsed viited; 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p-d 12–14).
13.Praegusel juhul võib eeldada, et ajavahemikul 10.10.2024–09.10.2025 vastasid hageja vajadused PKS § 101 alusel arvutatud kahekordsele miinimumsummale, millele lisandub lapsetoetus. Hageja igakuised vajadused olid järelikult 2024. a oktoobrist kuni 2025. a märtsini 655,44 eurot (287,72 x 2 + 80 = 655,44) ning alates 2025. a aprillist kuni sama aasta oktoobrini 683,48 eurot (301,74 x 2 + 80 = 683,48). Kostja väited kulude põhjendamatuse kohta on paljasõnalised. Ka asjaolu, et kostja peab enda kulusid põhjendatuks ligikaudu kolm korda suuremas ulatuses, osutab, et kulusid võib selles suuruses eeldada. Üksiti võttis kostja 07.01.2026 toimunud istungil omaks, et hagejal on tervisest tulenev erivajadus.
14.Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hagejate vanemate vahel oli sel ajavahemikul kokkulepe elatise mittemaksmise kohta PKS § 100 lg 3 mõistes. Hageja ema sellise kokkuleppe olemasolu ei tunnistanud. Kostja väited kokkulepet ei tõenda. Üksiti on kostja väited ja teod vastuolulised. Esiteks tõi kostja selle asjaolu välja 07.01.2026 eelistungil, mitte kirjalikus hagi vastuses, eelistungil rääkis kostja korteri kinkimisest hageja emale, viimases kirjalikus seisukohas on kostja toonud välja, et müüs koos hageja emaga kummagi kaasomandis olnud korteri ning korteri müügi eest makstud raha jäi hageja emale. Samuti nähtub hageja pangakonto väljavõttest, et ta ikkagi on maksnud hageja emale elatist 150 eurot 08.08.2025 (dtl 67), 100 eurot 14.09.2025 (dtl 75). Kostjat esindas istungil õigusteadmistega esindaja, kes ei taotlenud isikuliste tõendite kogumist. Kostja on ka pakkunud kompromissina, et võib hagejale ajavahemiku 10.10.2024–09.10.2025 eest elatist 50% hageja taotletust, mistõttu võib arvata, et ta peab hageja tagasiulatuva nõuet vähemalt osaliselt põhjendatuks.
15.Tagasiulatuva elatise nõude puhul tuleb hinnata, kas kostjal oli võimalik vaidlusalusel ajavahemikul nõutud ulatuses hagejale ülalpidamist anda ning ega tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine raskenda edasiulatuva elatise nõude täitmist. Kostja on majandusliku seisundi kinnitamiseks esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtted ajavahemikul 01.04.2025–25.11.2025 ja 10.12.2024–10.12.2025 (dtl 31–109, 157–277). Pangakontode väljavõtetest nähtub, et kostja kasutab arveldusteks peamiselt XXX AS-s asuvat pangakontot nr XXX. Hagejale on maksnud igakuiselt töötasu ajavahemikul 03.01.2025– 28.02.2025 AS XXX 1952,20–3365,31 euro ulatuses ja ajavahemikul 09.04.2025–09.12.2025 XXX AS 2307,13–3236,52 euro ulatuses. 2025. a kevadel nähtuvad väljavõttelt ka sularaha sissemaksed, kuid need ei ole märkimisväärselt suured. Kostja peab enda igakuisteks kuludeks 1800 eurot, sh toidule 300 eurot, riietele 70 eurot, treeningutele 150 eurot, koera ülalpidamisele 100 eurot, hammaste ravile 150 eurot, korteri projekteerimisele 150 eurot, kütusele 150 eurot, autoremondile 100 eurot, psühholoogile 60 eurot, ravimitele 40 eurot, elatisele 300 eurot ja perekondlikele kuludele 300 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et mitmed kostja kulud on ülepaisutatud ega ole vältimatud. Arvestades, et hageja on märkinud enda toidukuludeks 300 eurot, võib samaväärseid kulusid pidada põhjendatuks ka kostja puhul. Eluasemekuludeks peab kohus põhjendatuks igakuiselt u 203,72 eurot, kuivõrd pangakonto väljavõtte järgi on hageja teinud ajavahemikul 10.12.2024– 10.12.2025 XXX KÜ-le ülekandeid 2444,66 euro ulatuses (2444,66 : 12 = 203,72). Kohus peab põhjendatuks igakuiseid kodulaenu makseid 293,52 eurot (dtl 329–345). Kohus ei pea põhjendatuks kulusid autoremondile ja garaažile, kuivõrd kostja sõnul talle registervara peale korterite ja mopeedi ei kuulu. Samas hageja on omaks võtnud kostja kütusekulu 150 eurot. Hageja on esitanud elektriarved 7 kuu kohta 2025. a juulist kuni 2026. a jaanuarini kokku 493,74 eurot. Elektrienergia kulu peab kohus põhjendatuks igakuiselt 70,53 euro ulatuses 5(7)
(493,74 : 7 = 70,53) (dtl 289–320). Internetiga seotud sidekulud on põhjendatud 22 euro ulatuses (dtl 321–326), telefoni paketitasu 16 euro ning telefoni järelmaks kuni 50 euro ulatuses. Muud järelmaksuga ostetud tooted ei ole vältimatud (dtl 369–385). Kulusid psühholoogile ja ravimitele 40 euro ulatuses ei ole kostja selgitanud ega tõendanud. Kohtu hinnangul võib eeldada kulusid ravimitele ja vitamiinidele ligikaudu 20 euro ulatuses kuus. Kostja ei ole tõendanud stomatoloogi kulusid ja nende kulude hädavajadust. Tegemist on ka ühekordse kuluga, mida saab arvestada vältimatu kuluna. Haldusmenetlus on tasuta, seega pole võimalik aru saada, miks kulub korteri projekteerimisele korteriomandite ühendamise eesmärgil igakuiselt 150 eurot. Tegemist on ühekordse kuluga (projekti koostamine), mis peaks olema hõlmatud muude vältimatute kuludega. Vältimatuid kulusid peab kohus põhjendatuks kuni 200 euro ulatuses kuus. Riietele ja jalanõudele peab kohus põhjendatuks 50 eurot igakuiselt. Meelelahutusele ja sündmustele peab kohus sarnaselt hagejaga põhjendatuks igakuiselt 100 eurot. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad laenud ja kostja on esitanud väikelaenulepingud, kuid kuskilt ei ole võimalik järeldada, et need on kostjale vältimatult vajalikud kulud. Ülalpidamiskohustuse täitmisele kulub kostjal 301,74 eurot. Kohus peab kokkuvõttes põhjendatuks kulusid igakuiselt 1475,77 euro ulatuses. Kostja on välja toonud, et talle kuulub kaks korteriomandit XXX ja XXX ning kaherattaline mopeed Kymco Agility City 50 reg-nr XXX. Hageja ei ole tõendanud elatise nõudmist kostjalt enne 08.10.2025. Samas nähtub kostja pangakontolt elatise maksmine hageja emale 150 eurot 08.08.2025 (dtl 67) ja 100 eurot 14.09.2025 (dtl 75). Hageja nõuab keskmiselt igakuist elatist 183,33 eurot ajavahemikul 10.10.2024–09.10.2025. Hageja ema sissetulek on hagiavalduse järgi 1460 eurot, sh töötasu 1000 eurot ja lapsetoetus kahe lapse eest 160 eurot ning elatis teise alaealise lapse eest 300 eurot.
16.Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud asjaoludest võimalik järeldada, et tagasiulatuva elatise maksmine paneb kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Seda isegi juhul, kui hageja pole kostjalt enne 08.10.2025 elatist nõudnud. Kostja sissetulek oli ajavahemikul 10.10.2024–09.10.2025 ja on praegu piisav, et maksta hagejale tagasiulatuvat ja edasiulatuvat elatist. Elatise maksmata jätmist saab eelkõige ette heita kostjale. Hageja vajadusi kahekordse miinimumsumma ulatuses võib eeldada. Hageja ema andis vaidlusalusel ajavahemikul hagejale vajalikus määras ülalpidamist. Pangakonto väljavõttest võib järeldada, et suur osa kostja kuludest on toreduslikud. Kostjal on võimalik mõneajalise kulude kokkuhoidmise tulemusel elatise võlgnevus tasuda. Seega rahuldab kohus hagi tagasiulatuva elatise osas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 10.10.2024–09.10.2025 eest välja tagasiulatuva elatise 2200 eurot.
17.Tagasiulatuv ja sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja X.R nimetatud pangakontole (otsuse tegemise aja seisuga X.R pangakonto nr XXX) selgitusega „J.W elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole iga kuu 10. päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „J.W elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
18.Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
19.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
6(7)
20.Kohus tühistab TsMS § 445 lg 2 alusel otsuse jõustumisel 28.10.2025. a määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega kohus kohustas kostjat maksma menetluse ajal hagejale igakuiselt elatist 200 eurot.
21.Kuna kohus rahuldas hagi edasiulatuva elatise osas õigeksvõtu alusel, on otsus selles osas TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi viivitamata täidetav.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.