Menetlusosalised ja nende Hageja T.-D.D. (isikukood XXX) esindajad Hageja II G.-R.D. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja K.D. (isikukood XXX) Kostja M.K. (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
eelistungil 14. augustil 2025 ja 17. veebruaril 2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.T.-D.D. (hageja I) ja G.-R.D. (hageja II) esitasid 17. aprillil 2025 hagi M.K. (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hagejad on seisukohal, et 2016. aastal välja mõistetud elatise suurust tuleb muuta elukalliduse tõusu tõttu. Hagejad soovivad suurendada elatist alates 17. aprillist 2025 kehtiva miinimummäära suuruseni.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja elatise suurendamata. Kostja arvates oleks elatisraha suurendamine antud hetkel väga keeruline, sest kostja majanduslik olukord on raske. Lisaks enda kehvale tervislikule seisundile, on kostja hetkel oma voodihaige ema Mxxxx M.K. ainuhooldaja ja ei saa seetõttu tööturule naasta. Lisaks maksab elatist ka veel kolmandale lapsele, Dxxxx M.K. tsiviilasi number 2-23-5287.
KOHTU EELMENETLUS
3.Kohus korraldas 14. augustil 2025 eelistungil, kus arutas menetlusosalistega elulisi asjaolusid ja võimalust lahendada kohtuvaidlus kompromissiga. Kostja selgitas kohtule enda sissetulekute suurust ning kostja selgitas ka enda vajaduste suurust. Kohus andis kostjale tähtaja esitada kohtule enda pangakonto väljavõte. Kohus kogus täiendavalt tõendeid kostja majandusliku ja tervisliku olukorra kohta. Kohtuistungil 17. veebruaril 2026 uuris kohus koos hagejaga kostja esitatud ja kohtu kogutud täiendavaid tõendeid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Tartu Ringkonnakohus mõistis 9. septembri 2016. a otsusega kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus (dtl 35). Hageja soovivad elatise suurendamist alates 17. aprillist 2025 elatise kehtiva miinimummäärani.
6.Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 2 alusel võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu
2-25-5950 hulgas kohustatud vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
8.Kohus on seisukohal, et kohtu kasutuses olevatest tõenditest järelduvast ja pooltega läbiarutatust ei saa järeldada, et kostja on võimeline tasuma elatist rohkem kui 150 eurot kuus kummalegi hagejale, so 300 eurot kokku. Juba 2016. aastal on Tartu Ringkonnakohus lähtunud selles, et kostja ei ole enda tervislikust seisundist tingitud sissetuleku suuruse tõttu võimeline maksma kahele lapsele elatist toona kehtinud miinimummääras. Mõjuvaks põhjuseks oli Tartu Ringkonnakohtu seisukoha järgi kostja osaline töövõimetus.
9.Kohus on praeguses menetluses saanud kinnitust selle kohta, et kostja tervislik olukord ei ole paranenud vaid võib isegi öelda, et on halvenenud. Eesti Töötukassa 20. veebruari 2023. a otsusega nr TVH/23/008029 on kostjale määratud osaline töövõime viieks aastaks. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxjaxxTaotlejal on õige raviga (sh taastusravi) ning hea ravisoostumuse korral tõenäoliselt võimalik toimetulek säilitada (dtl 71-73). Kohus rõhutab, et Eesti Töötukassa tuvastatu järgi ei ole ette näha, et kostja tervislik olukord paraneks ning kostjal on vaid hea ravisoostumuse korral tõenäoliselt võimalik toimetulek säilitada.
10.Kostja selgitas kohtule 14. augustil 2025, et tal on veel üks laps (8aastane), kelle kasuks on välja mõistetud elatis. Samas on ta oma voodihaige ema hooldaja. Perel ei ole raha, et ema paigutada hooldekodusse. Kostja selgitas, et tema sissetulek on töövõimetusraha 245 eurot ja pension on 370 eurot ning kahe kohtutäituri juures on täitemenetlused. Enda kulude kohta selgitas kostja, et korteri peale läheb 200 euro ringis, ta ostab emale toitu ema raha eest ja seda toitu jätkub ka kostjale. Kuna kostja vend suri, siis tal lubatakse autot kasutada, kütuse ostab ise, aastamaksu ja kindlustuse maksab ise.
11.Kohus lähtub lisaks sellest, et muutunud on ka kostja majanduslik olukord võrreldes 2016. aastaga. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps, kes on sündinud xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning tema ülalpidamiseks on Tartu Maakohus 28. novembril 2023 välja mõistnud elatise 200 eurot (dtl 79). Vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga, vaid vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks.
12.Kohtule esitatud tõenditest nähtub see, et MTA päringu järgi kostjal töötasu puudub ja makseid on teinud vaid Eesti Töötukassa (dtl 30). Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest 9,3081 eurot (dtl 75). Kinnistusregistri andmetel kuulub kostjale 2-toaline korter xxxxxxx alevikus ja sinna juurde kuuluv garaažiboks (dtl 86). Registris sõidukite kohta andmed puuduvad (dtl 91). Kohus leiab, et nimetatud vara on õiglases suhtes kostja vajadustega ning selle arvel ei ole võimalik elatisnõuet rahuldada. Kostja SEB pangakonto väljavõtetelt ei nähtu, et kostjal oleks muid sissetulekuid kui Eesti Töötukassa toetus jaxxxxxxxxxx Vallavalitsuse tasutud toetus (dtl 17-22) ja (dtl 102-109).
13.Perearst Sxxxx Axxxxxx kirjaliku kinnituse järgi on kostja ema Malle M.K.-le määratud sügav puue ning sellest nähtuvalt hooldusvajadus (dtl 65). xxxxxxxxx Vallavalitsuse otsusega
11.aprillist 2024 on M.K. seatud oma ema MxxxxxM.K. hooldajaks ning hooldajatoetus on 40 eurot kuus (dtl 70). Sotsiaaltööspetsialistid kodukülastuse käigus tuvastasid, et Mxxxx M.K. on voodikeskne ning vajab igapäevast järelevalvet ja abistamist. Seega on tõendatud ka
2-25-5950 see, et kostja ema vajab hoolt ja kostja on tema hooldaja. Iseenesest ei ole hagi rahuldamata jätmisel oluline see, et kostja ema on abivajav, sest alaealiste ülalpidamine on prioriteetne kohustus. Põhjus miks kohus ei suurenda kostjalt välja mõistetud elatist, on see, et kostja on osalise töövõimega ning tema kohustuste hulk (kolmas laps) on ajas suurenenud.
14.Seega on kostja endiselt osaliselt töövõimetu ning tema ülalpidamisel on lisaks hagejatele veel üks laps ning kostja muu vara ei võimalda elatist tasuda suuremas ulatuses kui 300 eurot kokku kahele hagejale.
15.Hageja on rõhutanud, et lapsevanematel on kohustus last ülal pidada võrdses suuruses. Kohus on hagejate seadusliku esindajale selgitanud, et see kohustus kehtib vaid olukorras, kus mõlemad vanemad on töövõimelised. Praegusel juhul on kostja osalise töövõimega, mis on määratud 2028. aasta veebruarini. Seega saab kohus lähtuda PKS § 102 lg-st 2 ning võtta arvesse kostja osalise töövõimetuse. Vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt miinimummäärast väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund, sh sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Ka ei ole hagejad tõendanud, et kostja kulutused oleks ülepaisutatud.
16.Riigikohus on selgitanud (RKTKo 17.05.2011, nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Laste elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Laste kulusid saab kanda vaid sellest rahast, mida vanemad ise reaalselt teenivad kas siis töötasuna või töötutoetustest.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.