Asja lahendamine, suuline ja kirjalik menetlus. Istungi toimumise aeg 27.03.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Y.D hagi A.T vastu elatise suurendamise nõudes osaliselt.
2.Suurendada kostjalt A.T-lt (Y.D, isikukood XXX) hageja Y.D (isikukood XXX) kasuks tsiviilasjas nr 2-18-100760 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 12.02.2018 määrusega väljamõistetud elatise summat.
3.Mõista alates 01.11.2024 kuni Y.D täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot) PKS § 101 lg 5 alusel. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (01.04.2025 ja pärast kohtuotsuse kuulutamist esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause), alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Resolutsiooni punktis 3 nimetatud igakuine elatis tuleb A.T-l tasuda P.T
2-24-16317 arvelduskontole nr EEX iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks, näidates makse selgituses ära ka lapse nimi, kelle eest elatist tasutakse ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
5.A.T poolt perioodil 01.11.2024 kuni kohtuotsuse jõustumiseni Y.D kasuks P.T arvelduskontole tasutud elatise summadega tuleb arvestada käesoleva kohtuotsuse täitmisel ning arvestada vastavad summad täidetavast elatisest maha. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Asjaolud
1.Hageja esitas kostja vastu hagi elatise suurendamise nõudes. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on tsiviilasjas nr 2-18-100760 12.02.2018 määrusega kohustanud kostjat tasuma hagejale elatist 250 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi kohaselt on elu kallinenud ja hageja kulud suurenenud. Hageja soovib elatise suurendamist alates 01.11.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 550 eurot kuus. Hageja märgib oma igakuisteks kulutusteks 1181 eurot. Hageja märgib, et lapse elu kvaliteete ei tohi langeda, peale vanemate lahkuminekut. Laps käib reisimas välismaal alates esimesest eluaastast, mida ta peaks saama edaspidi ka. Miinimumelatisest ei piisa. Kostjal on piisavalt sissetulekuid, kostja varjab oma sissetulekuid. Hageja ei ole nõus ka sellega, et elaks pool aega kostjaga.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Ilmselge on, et hagiavalduses toodud lapse vajadused on ülepaisutatud. Kostja enda sissetulekuid ei varja. Lapsel ei ole millestki puudus, reisimine ei ole lapsele hädavajalik vajadus. Kostja oleks nõus kompromissiga, mille juures laps võiks elada kaks nädalat kuus ema juures ja kaks nädalat kuus isa juures. Juhul, kui laps ei soovi elada isa juures, siis kostja on nõus tasuma lapsele elatusraha seadusega kehtestatud miinimummääras. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, analüüsinud kõiki asjaolusid ja asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Põhjendatud on elatise suurendamine seaduses sätestatud miinimumsummani. Hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1,2 ja 4; § 101
4.PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.
2-24-16317 PKS§ 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
5.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 282,31 eurot). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 59,43 eurot). Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada 1⁄2 lapsetoetusest. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.
6.Kohus on tuvastanud, et Y.D on A.T ja P.T ühine alaealine laps, kelle suhtes on lapse vanematel ülalpidamiskohustus ja seda vähemalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 sätestatud määras.
7.Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Mõlemad vanemad on kohustatud last ülal pidama. Vaidlust ei ole asjaolus, et Y.D elab koos emaga.
8.Kohus on tuvastanud, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 12.02.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-100760 mõisteti kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks summas 250 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
9.Kohus on tuvastanud, et kostja on tasunud Y.D-le elatist vähemalt 250 eurot kuus, vastavalt Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 12.02.2018 määrusele tsiviilasjas nr 2-18100760, seega on kostja vastavat kohtumäärust täitnud. Kohtumenetluse ajal tasutud elatismaksed hageja esindaja arveldusarvele kuuluvad väljamõistetud suurendatud elatise summast kohtuotsuse täitmisel mahaarvamisele.
10.Kostja on välja toonud, et ta on hagejale ostnud ka erinevaid asju ning kandnud vahetult raha hageja enda arvele, seega loeb kostja, et ta on tegelikkuses miinimumsummas elatise tasumise ulatuses hagejale kohustust täitnud ja kui kohus otsustab suurendada elatist miinimumsummani, palub kostja selle välja mõista alates 05.01.2026. Lisaks laps on olnud ka perioodil alates 28.11.2025 kuni 04.01.2026 kostja juures ning kostja ülalpidamisel.
11.Kohus on seisukohal, et elatis kuulub suurendamisele alates 01.11.2024 (hagi esitamisest), nagu on taotlenud hageja. Kohus ei loe kostja poolt hagejale vahetult üle kantud raha, teenuste eest tasumist või ostetud asju elatismaksete hulka. On loomulik, et lapse vanemad annavad lapsele mõlemad eraldi taskuraha, teevad kingitusi ja ostavad midagi vahetult, kuid sellised kulutused ei kuulu maha arvestamisele elatismaksest. Vastavad kulud on kostja vaba valik. Kostjal on ka edasiselt valik, kas teha ka edaspidi lapsele nn otseseid kulutusi või siis tasudagi ainult ametlikku elatist. Kohus eeldab, et tulevikus jätkab kostja lapsele ka kingituste tegemist ja taskuraha andmist väljaspool ametlikku elatismakset. Vanemate omavahelised suhted ja kohtu poolt ametlikult välja mõistetud elatis ei tohiks lapse isal takistada lapse eest hoolitsemist määral, kui seda oleks teinud kostja kooselu jätkumise korral.
12.Mis puudutab asjaolu, et hageja viibis perioodil alates 28.11.2025 kuni 04.01.2026 kostja juures, siis hageja ei ole seda väidet tõendanud ning kohus seega ka elatist ei vähenda. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viieteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos
2-24-16317 veedetava ajaga. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks viibinud kostja juures rohkem kui 6 ööpäeva kuus keskmiselt aasta jooksul. Hageja ei ole küll tähtajaliselt enda seisukohta esitanud ning seega pole otseselt vastu vaielnud asjaolule, et hageja kostja juures kostja poolt märgitud perioodil viibis, kuid selleks, et kohus saab elatist vähendada, oleks pidanud kostja oma väidet tõendama, mida käesolevaga pole kostja teinud. Kostja väited, et ka enne hagi esitamist on olnud perioode, kus laps on viibinud kostja juures ja kostja ülalpidamisel ning hageja ei ole seda arvestanud, jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei puuduta antud vaidluse perioodi. Samuti ei puuduta antud vaidlust kostja väited, et tegelikkuses elasid pooled koos tsiviilasjas nr 2-18-100760 tehtud lahendi ajal. Kohus jätab need kostja väited samuti tähelepanuta. Kohus jätab tähelepanuta ka hageja väited ning esitatud tõendid (14.04.25 seisukoha lisa 1) kostja reisimise kohta perioodil 2023.aasta august-2024.aasta august, kuna see ei puuduta vaidlusalust perioodi.
13.Hageja on taotlenud elatise suurendamist. Kohus leiab, et elatise suurendamine on käesolevaga põhjendatud, kuna elukallidus on aastatega suurenenud ja seega suurenenud ka lapse kulud. Kuna hageja nõuab elatist miinimumelatisest suuremas summas, peab kohus tuvastama, kui suures summas hagejale igakuuliselt kulub ja kas kulud, mis on välja toodud, on ka mõistlikud ja põhjendatud.
14.Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist miinimummäärast oluliselt suuremas summas, s.o 550 eurot. Kui miinimummääras elatise nõude puhul ei pea lapsele kuluvaid kulutusi tõendama, siis seda ületava summa kohta on vaja hagejal esitada tõendid. Kohus on selgitanud hagejale tema tõendamiskoormust.
15.Hageja on menetluses esitanud suurel hulgal erinevaid tõendeid ja välja toonud mitmeid enda poolt loodud kulutabeleid. Hageja on enda erinevates menetlusdokumentides erinevatel seisukohtadel, s.o kululiigid ning ka nende sisu on erinevad. Vahepeal on märgitud nt transpordikulu eraldi, siis jällegi on sõidukulu arvestatud vaba aja kululiigi sisse, mis teeb tegelike kulude tuvastamise raskendatuks. Osad garderoobikulude tõendamiseks esitatud tõendid (Hageja 14.04.2025 menetlusdokumendi Lisa 25, 28 ja 37) on vene keelsed, osadest tõenditest ei nähtu (hageja 14.04.2025 lisa 26, 27), et vastavad asjad on ostetud just lapsele. Sellised tõendid jätab kohus arvestamata. Muid esitatud tõendeid kulude kohta on kohus arvestanud ja analüüsinud neid kogumis. Kohus on vastu võtnud ja arvestanud ka kostja poolt menetluses esitatud kõigi tõenditega ja neid analüüsinud. Kohus lähtub hageja poolt viimati, ehk 14.04.2025 esitatud kulude suurusest ja jaotusest. Samuti lähtub kohus kostja poolt 28.04.2025 esitatud seisukohast, kus on toodud kostja korrigeeritud arvestused lapse kulude kohta, vastavalt 14.04.2025 hageja poolt esitatud menetlusdokumendile.
16.Kostja on märkinud, et tema seisukohalt ei saa sellises eas lapsele nii palju kuluda, kui on välja toonud hageja ning et lisaks on osa arvutusi, kus jagatud kulud aasta peale, ebaõiged. Kostja on esitanud enda poolsed arvutused ja toonud välja lingid, kust nähtub, et samaväärseid asju (nt riideid/jalanõusid) saab osta odavamalt.
17.Kohtu hinnangul on mõlema poole poolt esitatud kulude arvestusest näha, et need on koostatud selliselt, et hageja saaks kokku enda nõutud summa ning kostja sellise summa, mis on miinimum. Kohus lähtub lapse kulude hindamisel mõistlikkuse põhimõttest ja milliseid kulusid on hageja suutnud tõendata ning milliste kulude suhtes on kostja esitanud põhjendatud vastuväited ja tõendid, et sarnaseid asju saab osta odavamalt, või et selliseid kulusid pole vaja lapse teha. Kohus on hinnanud, millised kulud on sellises vanuses lapsele tõe poolest vajalikud ja kas lapse elukvaliteet on kuidagi saanud kahjustada asjaolust, et lapse isa on siiani tasunud elatist alla seaduses sätestatud miinimumi. Kohus peab arvestama lapse tavapäraseid eluvajadusi, kuid kohtu hinnangul tähendab see eelkõige seda, et lapsele saaks tagatud tema arengule, õpingutele, huvialadele, tervisele
2-24-16317 suunatud vajadused. Kindlasti ei tohiks vastavates valdkondades laps jääda halvemasse olukorda, kui ta on olnud koos mõlema vanemaga elades. Praegusel juhul ei ole mitte millegagi tõendatud, et lapse vastavad vajadused ei oleks kuidagi kaetud, et lapse ei saaks käia talle meeldivates trennides, tegeleda huvialadega, saada vajalikke terviseteenuseid. Kostja ei ole selliste kulude vajalikkuse osas vastuväiteid esitanud. Vaidlus on pigem vanemate vahel riiete/jalanõude maksumuses, välisreiside kulutustes. Kohtu hinnangul ei anna lapse arengule, tema elukvaliteedile kaasa mitte midagi see, kui ta kannab nt firmariideid, kallimaid jalatseid. Samuti ei ole lapse põhivajadus, mille peaks mõlemad vanemad kindlasti tagama, iga aastane välisreis. Kindlasti avardab reisimine lapse maailmapilti ja väidetavalt laps on reisimisega harjunud, kuid ka laps peaks aru saama raha väärtusest ja et alati (iga aastaselt) ei ole võib olla võimalik välisriiki reisida. Pealegi on hageja ise kinnitanud kohtule, et lapsel ei ole olnud millestki puudus. Laps on saanud reisida ka ajal, kui isa tasus 250 eurot kuus, järelikult on lapse emal võimalused lapsele reisimist tagada ja kui ta soovib seda teha iga aastaselt, siis võib ta loomulikult seda lapsele võimaldada, kuid kohtu hinnangul ei ole see selline kulu, mis kataks lapse põhivajadust ning kohus ei arvesta seega välisreisi raha lapse vajaliku püsikulu hulka, mida ka lapse isa peaks tagama.
18.Kohus on tuvastanud, et poolte vahel ei ole vaidlust järgnevate kulude üle, mis kuluvad lapsele keskmiselt kuus: 18.1 Lapse toidukulud 150 eurot. 18.2 Harrastuskulud (tennisetrennid) 80 eurot kuus kuni 31.03.2025 ja alates 01.04.2025, 95 eurot. Hagejal sisaldub vastav kulu vaba aja kulude seas. 18.3 Sidekulu 52,19 eurot (sisaldab ka kaitseümbrist ja kile + telefon). Kohtu hinnangul on kaitseümbrise ja kile kulu mõistlik sidekulu liigi alla tuua, nagu ka kostja on märkinud. Hageja on ise sidekuludeks toonud 49.19 eurot ja kaitseümbrise ja kile kulu on muude kulude alla, kuid summa on kokkuvõttes sama. 18.4 Koolikulu 7.30 eurot (sisaldab treeningujalatseid). Hageja on ise märkinud trennijalatsid vastava kululiigi alla ning kostja on sellega nõus. Kostja on pööranud tähelepanu, et vastavad jalatsid on arvestatud topelt riiete/jalanõude kulude hulka. Kohus on vastavat asjaolu kontrollinud ning garderoobi kuludes vastavat kulu topelt ei arvesta. 18.5 Kostja on märkinud, et tervisekulu suhtes vaidlust ei ole, kuid kohus on tuvastanud, et vaidlus on olemas. Hageja ei ole enda viimases seisukohas tervisekulu eraldi üldse välja toonud, on aga eelnevalt sellele viidanud 10.12.2024 menetlusdokumendis. Kostja märgib, et nõustub tervisekuluga 10 eurot kuus, aga selle sees peaks olema suuhooldusvedelik, mis on seotud breketite kandmisega. Kostja on märkinud vastava kulu hügieeni kulude alla. Kohus nõustub kostjaga, et tervisekulude all peaks olema suuvedeliku kulu, s.o 10 eurot. Kohus ei nõustu aga kostja osas sellega, et muid tervisekulusid lapsel ei oleks. Eeldatavasti on ka siiski lapsel vahest muid tervisega seotud kulusid, s.o kas vitamiinid, külmetusrohud. Hageja on eitanud menetluses ka tšekid tõenditena 10.12.24 menetlusdokumendi juures, mis näitab, et teatavaid muid tervisekulusid on tehtud, kuigi ei ole tõendatud nendega kuu keskmine. Kohus arvestab mõistlikeks tervisekuludeks 15 eur (suuhooldusvedelik + võimalikud apteegikaubad). 18.6 Poolte vahel pole vaidlust, et kommunaalmaksed on lapse osas 77,54 eurot, elektri kulu suhtes on vaidlus, kuna kostja hinnangul on hageja eksinud arvutustes, jagades aasta kulu.
2-24-16317 Kohus on arvutused üle kontrollinud. Hageja pere elektritarbimine on 502,98 eurot aastas (50,88 + 47,73 + 20,27 + 20,77 + 24,89 + 47,81 + 57,90 + 57,45 + 59,05 + 60,75 + 55,48 = 502,98) ehk keskmiselt 41,92 eurot kuus (502,98 eurot : 12 kuud = 41,92 eurot/kuus), s.o. 20,96 eurot inimese kohta. Kohus loeb tuvastatuks, et keskmiselt kulub lapse kohta elektriarvetele 20,96 eurot mis teeb kokku 98,50 eurot (kommunaalkulud + elekter). Kostja on seisukohal, et muid eluasemekulusid ei tohiks arvestada. Hageja leiab, et peaks arvestama kasutuseelist. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o. eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Nii saab määrata kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mg lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurus ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Hageja elab korteris, mis asub XXX magamistuba mille suurus on 12,5 m2.
ja selle pind on 48,6 m2. Lapse ainukasutuses on
Hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud, palju on sarnase korteri keskmine üüritasu. Hageja poolt esitatud kuulutused üürihinda ei sisalda ning hageja pole ka mitte millegagi tõendanud enda väidet, et keskmine üürihind on 470 eurot. Samas leiab kohus, et ka lapse eluasemevajaduse kulusid peaks osaliselt kandma ka kostja. Kuna kumbki pool pole tõendanud, mis on sarnase korteri keskmine üürihind, arvestab kohus hinnanguliselt keskmiseks üüriks 300 eurot. Kui hageja ainukasutuses on 12,5m(2), siis hageja osaks on 77,16 eurot. (Kui üür on 300, pind 48,6m(2) siis see teeb 6,17 eur/m(2) ja 12,5 m(2) kohta tuleb üür 77,16 eurot ( 6,17 x 12,5 = 77,16). Seega kokku lapse eluasemekulud (kommunaalid + elekter + eluasemevajaduse kulu) 175,66 eurot kuus.
19.Poolte vahel on vaidlus järgnevate kulude üle: 19.1 Hügieenikulud. Hageja on toonud kulutusteks 87,84, koos juuksuriga (23.33). Kostja on arvamusel, et mõistlik kulu oleks 42 eurot ( sh juuksur). Kohus leiab, et hageja hügieenikulud ei vasta sellises vanuses lapse mõistlikele vajadustele ja vastavad kulud on üle paisutatud. Ei ole tõendatud, et lapsele sellises koguses hügieenitarbeid kulub ja neid saab ka odavamalt osta. Hageja on märkinud, et hagejal esinevad probleemid näonahaga ja ta peab käima kosmeetiku juures ning kasutab ka eraldi hooldusvahendit. Hageja ei ole tõendanud lapse kulutusi kosmeetikule summas 15 eurot kuus, ega ka vajadust kosmeetiku juures käia ning vajadust erihoolduseks. Kui lapsel on näonaha probleemid, peaks probleemide korral pöörduma nahaarsti juurde, kes määrab korrektse ravi. Samuti juukseid pole hea pesta iga päev, üks šampoon ja palsam kestab kindlasti rohkem kui üks kuu, kui mõistlikult kasutada. Samuti ei saa kohtu hinnangul kuluda tooteid kuus nii palju, kui hageja välja toonud, seega ka kuu keskmised kulud on väiksemad. Suuhooldusvedeliku kulud on juba arvestatud tervisekulude hulka.
2-24-16317 Kohus leiab, et kui arvestada juuksurile ümmardatuna 24 eurot, siis 20 euro suuruses summas on hügieenitarbed kuus mõistlikud, kokku 44 eurot. 19.2 Garderoobikulud. Hageja on märkinud garderoobikuludeks 74 eurot kuus. Kostja on leidnud, et kulud on mõistlikud summas 35 eurot. Kostja on välja toonud enda arvutused, lingid, kust nähtub et sarnaseid asju saab odavamalt osta. Kohus on juba oma käesoleva otsuse punktis 15 ka garderoobi kulude tõendatusel peatunud. Kohus nõustub kostjaga, et garderoobikulud võivad olla kuskil 35 eurot kuus. Kohus leiab, et garderoobikulud kuus võivad isegi olla väiksemad, aga kuna kostja on olnud nõus summaga 35 eurot, ei hakka kohus vastavat summat vähendama. Kohus on veendumusel, et iga aasta nt. ei pea ostma uut jopet. Hageja ei ole tõendanud eraldi, miks oleks vaja iga aasta uut jopet osta. Ka lapse kasvamisel saab arvestada jope ostmisel kasvuruumiga. Riideid saab tänapäeval osta väga odavalt, kui ise selleks vaeva näha. Kõige kulukamad ongi üleriided, jalanõud. Kohtu hinnangul on mõistlik arvestada keskmiselt 35 eurot kuus, mis teeb aasta kohta 420 eurot, mis kindlasti on piisav summa, et vajalik garderoob uuendada. Mis puudutab hageja väiteid, et kostja ise on ostnud kalleid riideid/jalanõusi, siis kuna kostja ei taotle nende mahaarvamist välja mõistetavast elatisest, jätab kohus vastavad väited tähelepanuta. 19.3 Sõidukulud. Algselt on hageja märkinud transpordikuludeks 50 eurot, viimases seisukohas ei ole sõidukulusid eraldi välja toodud ning need on pandud vaba aja veetmise alla, seda summas 7,72 eurot. Hageja ei ole kohtu hinnangul sõidukulusid tõendanud. Ka kostja leiab, et sõidukulud on tõendamata, kuid kostja leiab, et mõistlik kulu oleks 3,60 eurot. Kostja märgib, et võiks nõustuda lapse transpordikuludega Ahhaa Keskusele summas 21,50 eurot ja Jägala sõidukuluga 21,38 eurot aastas. Kostja arvates hageja ei ole tõendanud lapse sõidukulude vajadust Tallinna nii sama reisimiseks 2 korda aastas. Kohus on seisukohal, et kuigi hageja pole sõidukulu tõendanud, siis ilmselgelt kulub kütust ka lapsega seotud sõitudele ning täpne kütusekulu tõendamine ongi keeruline. Kohus peab mõistlikuks sõidukuluks 5 eurot. 19.4 Kodukulud. Hageja on märkinud kodukuluks 8 eurot. Kostja leiab, et 20 eurot on mõistlik, kui arvestada juurde ka koduhoolduse kulud. Kostja on leidnud, et kulud voodile, madratsile, kardinatele jms, et need peaks minema kodukulude hulka, mille hageja on märkinud ise muude kulude alla. Kohtu hinnangul on mõistlik vastavad kulud arvestada koduja koduhoolduskulude liigi alla. Lisaks ka puhastusvahendid, mis kodus kuluvad, seega on mõistlik kulu kuus 20 eurot. 19.5 Vabaajakulud. Hageja on märkinud vabaajakulude suuruseks 208,41 eurot kuus. Kostja seisukohalt on põhjendatud kulu 42 eurot kuus. Kohus on tuvastanud, et ainuüksi laagris osalemine, teeb jagatuna 12 kuule, kuu väljaminekuks 40,42 eurot. Kui kostja on ise nõustunud, et hageja on tõendanud veel lisaks kulutusi, on vabaajakulu kindlasti suurem kui kostja märgitud. Kohus märgib, et hageja tennisetrenniga seotud kulud on juba arvestatud eraldi lapse harrastuskulude liigis, sõidukulu on samuti eraldi liigina juba arvestatud, jõusaali tasub kostja (nagu ka hageja on ise välja toonud). Taskuraha on kohtu hinnangul kulu, mida iga vanem teeb eraldi lapsele väljaspool elatismakset. Seega, kohus loeb tõendatuks ja vajalikuks ning mõistlikuks kuluks lapse vaba aja kuludena 60 eurot kuus (laager sellest on 40.42 eurot, võimalikud ekskursioonid 5 eurot, kino ilmselt laps regulaarselt üle kuu ei külasta, samuti külastatakse erinevatel aastatel erinevaid keskusi või seiklusparke, seega kui keskmiselt määrata 15 eurot kuus ülejäänud üritustele, on see kohtu hinnangul mõistlik).
2-24-16317 19.6 Muud võimalikud püsikulud. Hageja märgib muudeks kuludeks 108.07 eurot. Kostja leiab, et muud kulud võiks olla 125,10 eurot, kuid on näha, et vastav summa on märgitud selleks, et oleks täis summa 683,48 eurot (lapsele kuluv miinimum summa). Kohtu hinnangul ei ole vältimatud kulud hageja poolt välja toodud kuusetuled ja see kulutus võiks pigem minna kodukulude hulka. Samuti on kohus arvestanud juba kodukulude hulka voodi, madratsi, kardinad, kardinasiini ning kaitseümbris ja kaitsekile on sidekulude hulgas. Kohus on seisukohal, et igal aastal kindlasti ei osteta uut madratsit, voodit, kardinasiini, kardinaid. Samuti jääb selgusetuks, miks kardinad võiksid kesta vaid 3 aastat ja voodi 5 aastat, selliste asjade kasutusaeg on pikem. 3 a madratsi kasutusajaga võib kohus nõustuda. Nagu kohus on märkinud, on kohus arvestanud vastavad kulud kodu-ja koduhoolduskulude hulka ja sealjuures arvestanud eelpool märgitut, et kohtu hinnangul kestavad vastavad asjad kauem ning seega tuleb ka keskmine igakuine kulu väiksem. Türgi reis on märgitud samuti muude kulude hulka. Kohus on juba eelnevalt välja toonud, et kohtu hinnangul ei ole välisreisi kulu vajalik kulu (vt punkt 17). Lisaks märgib kohus, et kui ootamatuid kulutusi pole, siis saab vastavat raha kulutada ka reisiks. Muud võimalikud kulud võiksid olla kohtu hinnangul mõistlikud summas 50 eurot. Kohtu hinnangul on igakuuliselt kogutav tagavararaha sellises summas piisav, et katta ootamatult tekkinud lapse kulud.
20.Kokku tuleb arvutuste kohaselt lapsele kuluvaks summaks keskmiselt 709,15 eurot kuus. Kuigi kulud tulevad natuke suuremad, kui praegune miinimum 683,48, siis on need ikkagi ligilähedased ja ilmselgelt võivad kuude lõikes erineda. Lisaks on arvutustes ümmardatud hageja kasuks. Kokkuvõttes kohus on tuvastanud, et igakuulised kulud lapsele on ligilähedased praeguse miinimumiga 683,48 eurot kuus, mis aga 01.04.2026 suureneb. Seega kohus peab põhjendatuks elatise suurendamist miinimumsummani ja mitte üle selle.
21.Kuna kohus on tuvastanud, et praegu on hageja kulud miinimumi lähedal, siis järelikult olid kulud 01.11.2024- 01.04.2025 samuti miinimumipiires ja kohus ei pea vajalikuks vastava perioodi kohta eraldi arvutuskäike välja tuua. Asjas on ka tõendatud, et kulud olid väiksemad, nt tennisetrenn ja laagrimakse . Kohus selgitab lisaks, et kui rangelt arvestada summat 709,15 eurot, tuleks selliselt kostjal tasuda kuus 314,5 eurot, ehk miinimumist 12,76 eurot rohkem. Hageja on taotlenud elatis välja mõista kindla summana, seega kuulukski välja mõistmisele kindel summa 314.5 eurot kuus. Kui kohus lähtub aga miinimumelatisest, siis seda korrigeeritakse igal aastal 01.aprillil ning seega on miinimumsummas elatise välja mõistmine praegusel juhul hagejale lõppkokkuvõttes kasulikum.
22.Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul on kostja nõus miinimumsummas elatise tasumisega ja ei ole vastavat taotlust esitanud. Seega, kuna kohus ei rahulda hageja taotlust suurendada elatist üle miinimummäära ja kostja ei ole taotlenud elatise vähendamist alla miinimummäära, jätab kohus hageja väited, et kostja varjab oma sissetulekuid tähelepanuta ja vastavat asjaolu lahendis ei analüüsi. Kostjal on piisav sissetulek, et miinimumsummas elatist tasuda, kostja on seda ise kinnitanud.
23.Seega, lähtuvalt eelnevat kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt. Kohus suurenda väljamõisted elatist ja mõistab alates 01.11.2024 kuni Y.D täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot) PKS § 101 lg 5 alusel. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis
2-24-16317 muutub igal aastal (01.04.2025 ja pärast kohtuotsuse kuulutamist esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause), alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
24.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab A.T-l tasuda Y.D-le välja mõistetud igakuuline elatis P.T arvelduskontole nr EE892200221017367269 iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks, näidates makse selgituses ära ka lapse nimi, kelle eest elatist tasutakse ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
26.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kohus ei ole tuvastanud selliseid asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude jätmise hageja kanda, kas või osaliselt. Kohus ei leia, et hageja oleks esitanud hagi kohtusse pahauskselt, ennatlikult või põhjendamatult. Ainuüksi asjaolu, et hageja esindaja ei nõustunud kostja kompromisspakkumistega, ei ole antud asjas selline alus, et kõrvale kalduda tavapärasest menetluskulude jaotusest. Hagi on esitatud alaealise lapse huvides. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.